) § 43 lg 2 alusel läbi vaatamata ja tagastada tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 150 lg 1 p 3 alusel riigilõivu 315 eurot. KOHTU SEISUKOHT 4. 03.04.2023 kuulutas kohus välja kostja pankroti.
lg 1 I lause järgi võivad pankrotivõlausaldajad pärast pankroti väljakuulutamist esitada oma nõudeid võlgniku vastu ainult
-s sätestatud korras.
lg 2 näeb ette, et kui enne pankroti väljakuulutamist alanud kohtumenetluses on varaline nõue võlgniku vastu või kaebus võlgniku suhtes tehtud avalik-õigusliku rahalise nõude kohta käiva haldusakti peale, mille kohta ei ole veel tehtud lahendit, jätab kohus nõude või kaebuse läbi vaatamata, välja arvatud rahalise karistuse või konfiskeerimise või selle asendamise määramise otsustamine kriminaalmenetluses, samuti kaebus väärteoasjas mõistetud rahatrahvi kohta. Kohus ei ole hagi veel menetlusse võtnud, sest hagi tuleks jätta kõigepealt käiguta ja anda hagejale tähtaeg hagi aluseks olevate asjaolude täpsustamiseks, eelkõige seoses vastutustundliku laenamise põhimõtte järgmisega. Kuna kohus ei ole hagi veel menetlusse võtnud, puudub alus jätta see läbi vaatamata. Kohus leiab, et hagi tuleb jätta TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel menetlusse võtmata, sest hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. TsMS § 371 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Kuna välja on kuulutatud kostja pankrot, saab hageja kui pankrotivõlausaldaja esitada oma nõude võlgniku (kostja) vastu ainult
-s sätestatud korras, st esitades nõudeavalduse pankrotihaldurile (
Riigikohus oli aegumistähtaja lõppemisele eelneval päeval esitatud hagi puhul seisukohal, et kuna hagi menetlusse võtmisest keeldumisel ja läbi vaatamata jätmisel on nõude aegumise seisukohalt erinevad õiguslikud tagajärjed, oleks maakohus sellises olukorras siiski pidanud hagi (muude seaduses sätestatud nõuete vastavusel) menetlusse võtma ning hagi kostjale kätte toimetama. Seejärel oleks maakohus peale kostja pankroti väljakuulutamist pidanud jätma hagi
Sellisel juhul peatuks hageja nõude aegumine tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 160 lg 1 alusel ning hagejal säiliks aegumistähtaja sees võimalus oma nõuet maksma panna, s.o esitada nõudeavaldus kostja pankrotimenetluses (vt Riigikohtu 16.02.2022 määrus kohtuasjas nr 2-21-8631, p 12). Hagiavaldusest nähtuvalt tuleneb hageja nõue 20.05.2022 lepingust. Seda arvestades puudub alus arvata, et käesoleval juhul oli hagi esitamise eesmärgiks mh aegumise peatamine. Seega ei ole hagi menetlusse võtmine ja kostjale kättetoimetamine nõude aegumise seisukohalt määrava tähtsusega, hageja ei vaja selles osas õiguskaitset ning hagi saab jätta TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel menetlusse võtmata. Eeltoodut arvestades tuleb jätta hagi menetlusse võtmata ja lugeda TsMS § 372 lg 4 II lause alusel hagejale tagastatuks. 5. Analoogia alusel
MS § 150 lg 1 p 2 ja lg 4 ning hageja taotluse alusel tuleb hagejale tagastada hagilt tasutud riigilõiv 315 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik 2
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.