lg 2 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör Evelin Ansip-Kukk Süüdistatav Rauno Herik – isikukood 39101030322, elukoht xxx, xxx kodanik, xxx, emakeel xxx keel, xxx, e-post xxx tõkend vahistamine, varem kriminaalkorras karistatud. Kaitsja Natalia Lausmaa RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada Rauno Herik
lg 2 järgi ja mõista karistuseks vangistus 10 kuud.
lg 1 alusel lugeda karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 25.09.2021 kuni 27.09.2021, s.o 3 päeva. Kanda jäävaks karistuseks lugeda 9 kuud ja 27 päeva vangistust.
lg 2 alusel mõista liitkaristust Harju Maakohtu 27.04.2021 otsusega kriminaalasjas nr 1-21-2375 mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 6 kuud 15 päeva vangistusega ja rahalise karistusega 1041.80 eurot.
Suurendada käesoleva otsusega mõistetud vangistust 27.04.2021 otsusega mõistetud vangistuse ärakandmata osa, s.o 6 kuud 15 päeva vangistuse võrra ning mõista liitkaristuseks vangistus 1 aasta 4 kuud ja 12 päeva. Karistusaja alguseks lugeda 13.01.
lg 1 p 1 alusel võtta ära Rauno Herikult mootorsõiduki juhtimise õigus kuueks kuuks. Liiklusseaduse § 127 alusel on Rauno Herik kohustatud viie tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Transpordiametile. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib KrMS § 318 lg 3 p 4 ja lg 4 alusel kohtumenetluse pool esitada 15 päeva jooksul apellatsiooni järgmistel juhtudel: kui on tegemist KrMS
lg 1 järgi, juhtis taas tahtlikult 25.09.2021 kella 21.43 ajal Tallinnas Narva mnt-l, Ussimäe tee ja Pärnamäe tee vahel, suunaga Pärnamäe tee poole sõiduautot xxx registreerimismärgiga xxx, olles joobeseisundis (alkoholisisaldus väljahingatavas õhus 0,89 mg/l ± 0,09 mg/l, ehk mitte vähem kui 0,80 mg/l). Selliselt rikkus Rauno Herik liiklusseaduse (LS) § 69 lg 1, § 69 lg 2 p 1 ning korrakaitseseaduse (KorS) § 36 lg 1 nõudeid. LS § 69 lg 1 – Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisundi või käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud piiramäära ületamine tuvastatakse korrakaitseseaduses sätestatud korras. LS § 69 lg 2 p 1 – Alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. 2 KorS § 36 lg 1 – Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. Seega pani Rauno Herik toime korduva mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, s.o
Menetluskäik ja kohtuotsuse põhjendused Süüdistatava Rauno Heriku, süüdistatava kaitsja ja prokuröri vahel 06.04.2023 sõlmitud kokkuleppe kohaselt taotleb prokurör Rauno Heriku süüdi tunnistamist
lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ja tema karistamist vangistusega 10 kuud.
lg 1 alusel lugeda eelvangistuses viibitud aeg, s.o 25.09.2021 kuni 27.09.2021, s.o kokku 3 päeva karistusaja hulka. Kandmata karistus on 9 kuud ja 27 päeva vangistust.
lg 2 alusel suurendada mõistetavat karistust Harju Maakohtu 27.04.2021 otsusega asjas nr 1-212375 mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 6 kuud 15 päeva vangistuse võrra ning mõista Rauno Herikule liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis vangistus 1 aasta 4 kuu ja 12 päeva ning rahaline karistus 1041.80 eurot, mis kuulub täitmisele iseseisvalt.
Vastavalt LS § 127 on Rauno Herik kohustatud viie tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Transpordiametile. Menetluskulud KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Käesolevas asjas koosneb menetluskulu sundrahast ja kaitsjatasust. Kohus mõistab menetluskulud süüdistatavalt välja järgmiselt: KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel sundraha 1087,50 eurot ning KrMS § 180 lg 1 ja 175 lg 1 p 4 alusel kaitsjatasu osutatud õigusabi eest summas 525.60 eurot riigituludesse. KrMS § 180 lg 3 alusel jätta kaitsjatasu summas 129.60 eurot riigi kanda. Riigikohtu kriminaalkolleegium on lahendis nr 3-1-1-7-16 p 5.2 asunud seisukohale, et: „29. märtsil 2015 jõustunud KrMS § 245 lg 1 p 12 kohaselt kuuluvad kokkuleppe esemesse ka süüdistatava poolt hüvitatavad kriminaalmenetluse kulud. Seetõttu peavad prokurör, süüdistatav ja kaitsja jõudma läbirääkimiste käigus kokkuleppele nii kohtueelses menetluses tekkinud kui ka kohtumenetluses tekkida võivate menetluskulude hüvitamises, samuti võimalikus menetluskulude vähendamises ja menetluskulude ositi hüvitamises KrMS § 180 lg 3 alusel, s.o menetluskulude kandmise võimalikus individualiseerimises. Süüdistatava poolt hüvitatavad menetluskulud tuleb märkida kokkuleppesse võimaluse korral absoluutsummana, see tähendab, et kokkuleppes tuleb kokkuvõtvalt kajastada kokkuleppe sõlmimise ajaks tekkinud ja süüdistatavalt väljamõistetavate menetluskulude koosseis ja suurus. Kuna eesseisvas kohtumenetluses tekkida võivate kulude täpne suurus pole kokkuleppe sõlmimise ajal teada, võib selle kulu hüvitamise kokkulepet kajastada konkreetset summat välja toomata, piirdudes näiteks üldpõhimõtte sedastamisega, et ka kohtumenetluses tekkivad kriminaalmenetluse kulud jäävad süüdistatava kanda või mõistetakse süüdistatavalt välja, või vastupidi, et need jäävad riigi kanda. Võimaldamaks kohtul kontrollida kokkulepitud summa väljamõistmise 3 seaduslikkust, peab KrMS § 180 lg 3 kohaldamise korral nähtuma kokkuleppest ka riigi kanda jäetavate menetluskulude suurus.“ Prokurör, kaitsja ja süüdistatav on sõlmitud kokkuleppes leppinud kokku süüdistatavalt väljamõistetavate menetluskulude suuruses. Kohus nõustub sellega ja ei pea vajalikuks kokkulepet menetluskuludega mittenõustumise tõttu tagastada. Seoses kohtukulude ajatamisega süüdistatavalt KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõistetavate menetluskulude osas peab kohus juhindudes Riigikohtu määruses 3-1-1-2-12 väljendatud seisukohast ja KrMS § 313 lg 1 p 7 sätteid kohaldades põhjendatuks pikendada süüdistatavale kohtuotsusega menetluskulude vabatahtlikuks hüvitamiseks antud tähtaega 12 kuuni alates kohtuotsuse jõustumisest. Lõppkokkuvõttes on oluline, et menetluskulud saaksid mõistliku aja jooksul tasutud. Kuna süüdistataval ei ole reaalselt võimalik menetluskulusid ühe kuu jooksul tasuda, kaasneksid summa tasumata jätmisega täitemenetluse kulud. Nimetatu ei kiirendaks riigile menetluskulude hüvitamist, küll aga halvendaks see süüdistatava majanduslikku olukorda. Juhindudes Riigikohtu lahendi 3-1-1-110-13 p 7 määrab kohus kindlaks ka igakuised tasumisele kuuluvad maksesummad. Liina Pohlak Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.