Seega, on K. R täitnud kalapüügiseaduse § 85 lg-st 1 tuleneva väärteo subjektiivse koosseisu, kui ta pani teo toime vähemalt kergemeelsusest või hooletusest
lg 1 mõttes.
lg 3 kohaselt isik paneb teo toime hooletusest, kui ta ei tea süüteokoosseisule vastava asjaolu esinemist, kuid oleks seda tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral pidanud ette nägema. K R selgitas istungil, et on kutseline kalamees Saaremaal. Mandril tegeles harrastuspüügiga ning reeglid on erinevad. Ei ole harrastajate seadusandlusega täpselt kursis. Navi (kaardiplotterit) eriti ei jaga, vaatas kaardi järgi, tundus enam-vähem. Tunnistaja R. Ki ütlused on vastuolulised, kord ei saa täpselt aru, kuidas nad valesti olid ja kord kinnitab, et olid 1400 m peal. Sellised ütlused viitavad pigem asjaolule, et isik teadis, et on keelualal, kuid üritab seda eitada. Kohus arvestab kaebuse esitaja ning tunnistaja ütlusi ning asub seisukohale, et käesoleval juhul puuduvad tõendid selle kohta, et K. R pani teo toime tahtlikult. Küll aga ei vabasta see K Ra vastutusest, sest kalapüügiga tegeleda sooviv isik peab olema teadlik seda tegevust reguleerivatest sätetest ning kohusetundliku suhtumise korral oleks K. R endale keeluala piiri selgeks teinud. K. R kinnitas istungil, et ta teadis, et sügisel on keeluala 1500 meetrit, kuid sellest hoolimata ei veendunud ta selles, et ta seda piirangut ka järgiks. Seetõttu asub kohus seisukohale, et K R pani nimetatud väärteo toime ettevaatamatusest hooletuse vormis. Arvestades eeltoodut, puudub kohtul kahtlus selles, et K R rikkus kalapüügiseaduse § 10 lg 2 ja kalapüügieeskirja § 22 lg 3 p 10 sätestatud nõudeid ning selle tegevusega pani toime KPS § 85 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo. Kohtuväline menetleja on väärteootsuses jätnud loata kalapüügi subjektiivse külje analüüsimata. Kuivõrd kohus uurib asja täies ulatuses ning kontrollib kõiki kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid (sh analüüsib mõlema teo objektiivset ja subjektiivset külge), ei ole tegemist rikkumisega, mida ei ole võimalik kohtumenetluses enam kõrvaldada. K. R teos on tuvastatud nii objektiivse kui subjektiivse koosseisu tunnused ning puudub alus selle väärteo osas kohtuvälise menetleja otsuse tühistamiseks. Loata kalapüük Vaidlust ei ole selles, et K R 25.09.2022 hommikupoolsel ajal koos R Kiga, viibis Pakri lahel ning isikud tegelesid kalapüügiga. Nimetatut kinnitavad nii K R enda kui tunnistajate R Ki ja E T ütlused. Vaidlus puudub ka selles, et K. Rl ning R. Kil mõlemal oli harrastuskalapüügiõigus, millega oli luba kasutada ühte (kuni 70 meetrit) võrku ühe isiku kohta, seega kokku 140 meetrit nakkevõrku. Vaidlus on tõusetunud selles, kas K. R tegeles loata kalapüügiga, kasutades kutselisi kalapüügivahendeid, s.o kuut nakkevõrku, kogupikkusega 396,6 meetrit. K R tunnistas kohtuistungil, et ühe võrgu pani rohkem. Ei nõustu, et kasutas kuute võrku. Kalapüügiseaduse § 29 sätestab harrastuskalapüügiõiguse piirangud. Sama paragrahvi lg 4 p 1 kohaselt tohib ühe kalastuskaardi alusel veekogul, kus on kehtestatud kalastuskaartide piirarv, kasutada ühte nakkevõrku merel sügavusest sõltumata või sise- või piiriveekogul või selle osal ning kuni kolme kadiskat ja ühte kuni 100 konksust koosnevat õngejada merel kuni 20 meetri samasügavusjooneni või sise- või piiriveekogul või selle osal. Kalapüügieeskirja § 6 lg 2 p 1 4 kohaselt on nakkevõrk püünis, mis koosneb ühest võrgutükist, mille ülemise selise pikkus on kuni 70 m, või üksteise külge ühendatud lühemate võrkude jadast, mille kogupikkus on kuni 70 m, ja mida hoitakse ujukite ja raskustega vees vertikaalasendis. Kalapüügiseaduse § 31 p 2 kohaselt on nakkepüünis kutselise kalapüügi vahend, mille kasutamise õiguse annab KPS § 32 lg-s 1 sätestatud kutselise kalapüügi luba. Eeltoodu kinnitab, et nakkepüünised on lubatud nii harrastuskalapüügil kui kutselisel kalapüügil, kuid harrastuskalapüügil on lubatud nakkevõrgu või võrkude jada lubatud suurim pikkus 70 meetrit. Kohus leiab, et kohtuväline menetleja on õigesti leidnud, et kui nakkevõrgu jada on pikem kui 70 m, on tegemist kutselise kalapüügi vahendiga, milleks on vaja vastavat luba. KPS § 75 lg 1 näeb ette vastutuse loata kalapüügi eest. Vaidlust ei ole asjaolus, et K Rl oli harrastuskalapüügiõigus. Kohtuväline menetleja on K. Rle ette heitnud tegelemist kalapüügiga, kasutades kutselise kalapüügi vahendeid ilma vastava loata. Sündmuskoha vaatlusprotokolli fototabel kinnitab, et K. Rl (koos R. Kiga) oli paadis vähemalt 5 võrku. Nimetatud võrgud on pildilt näha. Kohtuistungil kinnitas K. R ise, et üks võrk ilmselt ei olnud pildil. Asitõendi vaatlusprotokoll (lk 11) kinnitab, et arvestuslikult oli 6 võrku, mille kogupikkus oli 396.62 meetrit. K. R ei vaidlusta neil kaasas olnud võrkude kogust, kuid on seisukohal, et nad reaalselt kasutasid 210 meetrit võrku, mitte 396,6 m. Ülejäänud olid vanad võrgud. Kohus on seisukohal, et KPS § 75 lg 2, mis sätestab vastutuse loata kalapüügi eest, objektiivse koosseisu realiseerimiseks ei oma tähtsust, kas K. R reaalselt kasutas 396,6 meetrit võrku või 210 meetrit võrku, kuivõrd lubatud oli neil R. Kiga kahe peale 140 meetrit võrku (2 võrku), mistõttu ainuüksi 210 meetri võrgu kasutamisel on K. R tegelenud loata kalapüügiga, sest loaga lubatud maht on selgelt ületatud. Seega
lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo objektiivne koosseis on täidetud ning see on tõendatud K. R enda ütlustega, sündmuskoha vaatlusprotokolli ning 28.09.2022 asitõendi vaatlusprotokolliga. Samuti asub kohus seisukohale, et heites K. Rle ette kalapüüki kuue nakkevõrguga (s.o 396, 6 meetrit), ei ole kohtuväline menetleja eksinud. Sündmuskoha vaatlusprotokoll fototabeliga kinnitab, et K. Rl olid paadis nakkevõrgud (fotod nr 1, 3-5). 28.09.2022 asitõendi vaatlusprotokoll kinnitab, et sündmuskoha vaatluse käigus hoiule võetud nakkevõrkude kogupikkuseks mõõdeti 396,6 meetrit. Seega on tõendatud, et nimetatud kogus võrke K. Rl paadis mere peal kaasas oli. Tunnistaja E.T ütlused kinnitavad, et paadis oli kala ja märga vetikat ja R harutas kohapeal ka kala võrgust välja. Seega viitavad tunnistaja ütlused faktile, et püügil kasutati kõiki paadis olnud võrke. Samuti ei ole eluliselt usutav, et kutselise kalamehe kogemusega K.R hoiaks vetikaid täis, puhastamata võrke pikema perioodi vältel märjana paadis, kuna puhastamata võrkude hoidmine muudab võrgud kiiremini hapramaks ja lühendab võrgu eluiga. Sündmuskoha vaatluse protokoll kinnitab, et K. R viibis nimetatud püügivahenditega (396,6 meetrit nakkevõrku) veekogul 50 minutit. Arvestades eeltoodut ning juhindudes KPS § 3 lg-st 2, mille kohaselt võrdsustatakse püügivahenditega veekogul viibimine kalapüügiga, nõustub kohus kohtuvälise menetlejaga selles, et K Rle on etteheidetav kalapüügiga tegelemine kuue ehk kõigi temal (koos R. Kiga) kaasas olnud nakkevõrkudega, kogupikkusega 396,6 meetrit.
Seega on K. R täitnud kalapüügiseaduse § 75 lg-st 1 tuleneva väärteo subjektiivse koosseisu, kui ta pani teo toime vähemalt kergemeelsusest või hooletusest
lg 1 mõttes.
lg 2 kohaselt isik paneb teo toime kavatsetult, kui ta seab eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teab, et see saabub, või vähemalt peab seda võimalikuks. Isik paneb teo toime kavatsetult ka siis, kui ta kujutab endale ette, et süüteokoosseisule vastav asjaolu on eesmärgi saavutamise hädavajalik tingimus. K R kinnitas kohtuistungil, et teab, et lubatud oli 70 meetrit võrku inimese 5 kohta ning tunnistab, et pani ühe võrgu rohkem. Seega, K. R teadis, et lubatud on üks kuni 70meetrine nakkevõrk isiku kohta, kuid sellest hoolimata oli tal teadlikult (koos R. Kiga) kaasa võetud rohkem võrke kui lubatud ning samuti tunnistas K. R, et pani teadlikult ühe võrgu rohkem ka merre. Seega, nõustub kohus kohtuvälise menetleja seisukohaga, et K R pani loata kalapüügi toime kavatsetult. Eelmärgitud tõenditele tuginedes on kohus veendunud, et K R rikkus kalapüügiseaduse § 32 lg-s 1 sätestatud nõudeid ning pani sellega toime kalapüügiseaduse § 75 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo. Õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei tuvastatud. K R on süüvõimeline ning
63 lg 1 alusel karistamise, kuid tegemist ei ole olulise rikkumisega, mida ei oleks võimalik kõrvaldada kohtumenetluses. Karistuse määramisel
Kohtuvälise menetleja esindaja selgitas kohtuistungil, et K. Rle heidetakse ette mõlemat rikkumist ning teda karistati ühe sätte alusel. Kuivõrd mõlema rikkumise eest maksimaalne ettenähtud karistus on samaväärne, on
Kaebajale määratud karistuse hindamisel juhindub kohus
lg-st 1, sest vastavalt väärteomenetluse seadustiku §-le 2 kohaldatakse väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid, kui väärteomenetluse seadustikus ei ole sätestatud teisiti, ja arvestades väärteomenetluse erisusi.
lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü ning karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvidest. Samuti lähtub kohus karistusele hinnangu andmisel karistuse üld- ja eripreventiivsetest eesmärkidest. Kohtupraktikas välja kujunenud seisukoha järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks sanktsiooni keskmine määr. Kohtuväline menetleja on K. Rle määranud karistuse 1/3 sanktsiooni maksimumist ning seda sisuliselt kahe rikkumise eest. K Rl karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Kuigi K R tunnistas, et pani ühe võrgu rohkem, vaidles ta kohtuvälise menetleja otsusele vastu mõlema rikkumise osas. Samuti tunnistas kohtuistungil, et oma asukohta vaatas umbes ja tegelikult ei veendunud, et ta keelualal ei viibi. Kohtuvälise menetleja poolt kavatsetult toime pandud õigusrikkumist kvalifitseeriva sätte järgi määratud karistus on kooskõlas karistuse mõistmise põhimõtetega. Kuigi kohtule ei ole teada, kas kohtuväline menetleja arvestas karistuse määramisel, et üks süütegudest s.o kalapüük keelatud alal ei olnud tahtlik, vaid ettevaatamatu tegu, siis karistuse suurust arvestades (tunduvalt alla sanktsiooni keskmise määra, kusjuures karistust kergendavad asjaolud puuduvad), on karistus kahe teo eest ka subjektiivset külge (üks kavatsetult ja teine hooletusest toimepandud tegu) arvestades proportsionaalne ning puudub alus kohtuvälise menetleja poolt määratud karistuse muutmiseks. Kõike eeltoodut arvesse võttes, ei pea kohus põhjendatuks K R suhtes menetluse lõpetamist. Eeltoodust tulenevalt tuleb K R kaebus jätta rahuldamata. 6 Arvestades rahatrahvi suurust ja, et K.R hetkel ei tööta, peab kohus võimalikuks tühistada kohtuvälise menetleja otsus osaliselt karistuse täitmise tähtaja osas ning määrata, et rahatrahv kuulub täitmisele ositi
Ülejäänud osas jätta otsus muutmata. VTMS § 132 p 2 kohaselt võib maakohus kohtuotsusega tühistada kohtuvälise menetleja otsuse täies ulatuses või osaliselt ja teha uue otsuse, kui see ei raskenda menetlusaluse isiku olukorda. Asitõend KrMS § 126 lg 3 p 1 kohaselt kuriteojäljega asi, dokument või kuriteojäljest valmistatud jäljend või tõmmis võidakse jätta kriminaalasja juurde, võtta kriminaaltoimikusse või säilitada asitõendite hoidlas või muus menetleja valduses olevas ruumis või ekspertiisiasutuses. Juhindudes eeltoodust, otsustab kohus väärteoasjas oleva asitõendi – DVD-plaadi – jätta väärteoasja materjalide juurde. Eeltoodut arvestades ja juhindudes Väärteomenetluse seadustiku §dest 132 p 2, 133, 134, Otsustas 1. Jätta K R kaebus rahuldamata 2 Keskkonnaameti Harjumaa büroo keskkonnakaitse juhtivinspektor A K 31.10.2022 otsus väärteoasjas nr 940022000951 tühistada K R osas rahatrahvi tasumise tähtaja osas. Ülejäänud osas jätta otsus muutmata.
Kohustada K Ra tasuma rahatrahvi summa osade kaupa 12 kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest kohustusega tasuda iga kuu vähemalt 33.33 eurot. Rahatrahv tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE 89 1010 2200 3479 6011 SEB pangas, nr EE93 2200 2210 2377 8606 Swedbankis või IBAN EE 701 7000 1700 1577 198 Luminor pangas. Märkida viitenumber 220003030399 CD plaat jätta väärteoasja materjalide juurde Kassatsiooniõiguse kasutamise soovil tuleb sellest kirjalikult Harju Maakohtule teatada seitsme päeva jooksul kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isikul advokaadist esindaja vahendusel, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. Kohtunik Liina Pohlak Kassatsiooniteate esitamisel on motiveeritud kohtuotsus menetlusosalistele kättesaadav 16.03.2023 7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.