Obsah (9)

§ 62§ 230§ 231§ 173§ 162§ 174§ 138§ 144§ 177

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Kohtunik Liisi Vernik Otsuse tegemise aeg ja koht 31. märts 2023, Tallinn Tsiviilasja number 2-22-2239 Tsiviilasi Karol Sp. Z

§ 62lg 2).

Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud 10.02.2022 esitatud hagiavalduse kohaselt esitas Karol Sp. Z o.o. (hageja) Osaühingule Cerro (kostja) nende vahel sõlmitud müügilepingu raames arved 486/DW/GL/2020, 648/DW/GL/2020, 746/DW/GL/2020, 878/DW/GL/

1. Kostja jättis esitatud arved õigeaegselt tasumata, mille tõttu tekkis kostjal põhivõlgnevus hageja ees summas 6655,51 eurot. Õigusrahu nimel ja lahenduse leidmiseks sõlmiti 23.11.2021 hageja ja kostja ning O. J. vahel kokkulepe-maksegraafik, mille pst 2.1 tulenevalt võtsid kostja ja O. J. endale kohustuse tasuda maksegraafiku alusel arvetest tuleneva võlgnevuse summas 6655,51 eurot, viivise summas 786,37 eurot ja maksekohustuse täitmisega tingitud kahju hüvitise summas 798,66 eurot Kreedix OÜ arveldusarvele. Hageja leiab, et 23.11.2021 sõlmitud maksegraafik on sisuliselt deklaratiivne võlatunnistus. Kokkuleppest tulenevat kohustust kostja ega O. J. nõuetekohaselt ei täitnud, mille tõttu kogu võlgnevus muutus sissenõutavaks kokkuleppe p. 2.3 alusel. Kokkuleppe p. 2.5 kohaselt punktis 2.
2. sätestatud maksete tasumisega viivitamise korral on võlgnikud kohustatud tasuma hagejale viivist 0,5% iga tasumisega viivitatud päeva eest. Kokkuleppe p.2.4 järgi maksegraafiku rikkumisel on võlgnikud kohustatud hagejale tasuma leppetrahvi 300 eurot. Kokku võlgnevus hagejale 03.02.2022 seisuga oli 9971,47 eurot, millest kokkuleppe p.-st 2.1 tulenev võlgnevus on 8240,54 eurot, kokkuleppe p.2.5 alusel arvestatud viivis 1430,93 eurot ja leppetrahv 300 eurot (kokkuleppe p.2.4). Eeltoodust tulenevalt palus hageja välja mõista kostjalt ja O. J.lt solidaarselt põhivõlgnevus 8240,54 eurot, viivise 1430,93 eurot, leppetrahvi 300 eurot. Osaühingu Cerro vastus Hageja ja kostja seaduslik esindaja on peale hageja poolt esitatud hagiavaldust pidanud aktiivselt läbirääkimisi hagiavalduses esitatud nõude lahendamiseks osapooli rahuldavalt ning saavutanud kompromissi. 26.04.2022 allkirjastasid hageja ja kostja kompromissi tsiviilasja 2-22-2239 sisuks oleva võlgnevuse tasumiseks. Nimetatud kompromissis lepiti kokku, et kostja tasub võlgnevuse summas 6000 eurot 12 osamaksena. Menetluse käik 2 04.11.2022 määrusega jättis kohus hagi O. J. vastu läbi vaatamata. 08.02.2023 määrusega võttis kohus vastu hageja loobumise põhivõlgnevuse 924,64 euro, viivise 1430,93 euro ja leppetrahvi 300 euro osas ning lõpetas nimetatud nõuete osas menetluse. Kohus jätkas tsiviilasja nr 2-22-2239 menetlust kostja vastu põhivõlgnevuse 7315,90 euro nõudes. Kohtu põhjendused
3. Kohus, tutvunud kohtule esitatud kirjalike materjalidega ning hinnanud tõendeid kogumis, leiab, et hagiavaldus kuulub rahuldamisele.
4. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

§ 230

lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.

§ 231

lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.

1. Kohus loeb tsiviilasja materjalidega tõendatuks, et hageja on kostjale esitanud arved nr 486/DW/GL/2020, 648/DW/GL/2020, 746/DW/GL/2020, 878/DW/GL/2020 (dtl 3-6). Samuti loeb kohus tõendatuks, et hageja, kostja ja O. J. on sõlminud 23.11.2021 kokkulepemaksegraafiku, mille p-st 2.1 tulenevalt võtsid kostja ja O. J. endale kohustuse tasuda maksegraafiku alusel arvetest tuleneva võlgnevuse summas 6655,51 eurot, viivise summas 786,37 eurot ja maksekohustuse täitmisega tingitud kahju hüvitise summas 798,66 eurot Kreedix OÜ arveldusarvele (dtl 11-12). Nimetatud asjaoludele ei ole ka kostja vastuväiteid esitanud.
2. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 30 lg 1 on sätestatud, et leping, millega lubatakse kohustuse täitmist selliselt, et lubadusega luuakse iseseisev kohustus või millega tunnistatakse kohustuse olemasolu, on võlatunnistus. Riigikohtu praktika kohaselt võib võlatunnistus olla konstitutiivne (abstraktne) VÕS § 30 mõttes, kui sellega soovitakse luua algsest kohustusest sõltumatu võlakohustus, millele ei saa esitada muid kui võlatunnistusest endast tulenevaid või selle kehtivust vaidlustavaid vastuväiteid (vt Riigikohtu
3. aprilli
4. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-21-06, p 13;
5. veebruari
6. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-149-11, p 20). Konstitutiivseks võlatunnistuseks võib olla ka selline leping, mille pooled sõlmivad mingi ühise (kas majandusliku või muu) eesmärgi saavutamiseks olukorras, kus nendevahelises suhtes algset kohustust ei ole, kuid nad soovivad sellele asjaolule vaatamata tekitada ühele võlatunnistuse poolele varalise kohustuse (Riigikohtu
7. veebruari
8. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-147-15, p 13). Võlatunnistus võib aga olla ka deklaratiivne, kui sellega üksnes kinnitatakse olemasolevat võlga ja soovitakse vastuväidetest loobumisega 3 lihtsustada selle sissenõudmist (vt nt eespool viidatud otsused tsiviilasjas nr 3-2-1-21-06, p 15 ja tsiviilasjas nr 3-2-1-149-11, p 20). Kohus asub seisukohale, et 23.11.2021 sõlmitud kokkulepe maksegraafik on oma olemuselt deklaratiivne võlatunnistus, kuna selle sisust ja eesmärgist nähtuvalt ei loodud uut kohustust, vaid kinnitati üksnes olemasolevat kohustust. Nimelt nähtub kokkuleppe pst 1, et viidatud on nii ostu-müügitehingute arvetele nr 486/DW/GL/2020, 648/DW/GL/2020, 746/DW/GL/2020, 878/DW/GL/2020, kui ka olemasolevale võlgnevusele ning kostja on kinnitanud võlgnevuse olemasolu. Kohus selgitab, et deklaratiivse võlatunnistuse põhiliseks tagajärjeks on tõendamiskoormise muutmine, s.t võlausaldajal ei ole vaja tunnustatud võla sissenõudmiseks esitada muid tõendeid peale võlatunnistuse, kuid võlgnik peab tõendama, et tunnustatud võlga ei ole või see on lõppenud. Kostja ei ole esitanud aga vastuväiteid võlgnevuse olemasolule ega ka tõendeid, et võlg oleks lõppenud. Kostja on üksnes asunud seisukohale, et pooled on jõudnud võlgnevuse tasumise osas kokkuleppele. Kostja poolt menetluses esitatud kompromiss on jäänud aga korrektselt allkirjastamata (dtl 108-109), mistõttu ei ole ka kohus menetluses kompromissi kinnitanud. Samuti ei ole hageja kinnitanud kompromissi sõlmimist.
9. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Hageja on palunud esialgses hagiavalduses välja mõista kostjalt põhivõlgnevuse 8240,54 eurot, viivise 1430,93 eurot ning leppetrahvi 300 eurot. 22.11.2022 loobus hageja osaliselt oma nõudest, kuna kostja on tasunud hagejale menetluse jooksul kokku 2655,57 eurot. Kostja on esitanud osaliselt nimetatu osas ka tõendid (dtl 136-137). Hageja on arvestanud kostja poolt tasutu viivise 1430,93 eurot katteks, leppetrahvi 300 eurot katteks ja põhivõlgnevuse 924,64 eurot katteks. Kohus ei nõustus kostjaga, et hageja oleks pidanud arvestama makstud summad vastavalt sõlmitud kompromissile põhinõude katteks. Esmalt märgib kohus, et tõendamata on kompromissi sõlmimine poolte poolt. Teiseks sätestab VÕS § 88 lg 8, et kui võlgnik peab lisaks rahalisele põhikohustusele tasuma kulutusi ja intressi, loetakse, et täitmine on toimunud esmalt kulutuste, seejärel juba sissenõutavaks muutunud intressi ning lõpuks põhikohustuse katteks. Seega oli hageja õigustatud arvestama kostja poolt tasutud kõige pealt viivise ja leppetrahvi katteks, siis alles põhivõlgnevuse katteks. Seega on kostjal tasumata põhivõlgnevus summas 7315,90 eurot, mis kuulub kostjalt väljamõistmisele.
10. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hagi. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevus summas 7315,90 eurot. Menetluskulud 7.

§ 173

lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Vastavalt

§ 162lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

4 Kuna kohus rahuldab hagi, siis tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. 8.

§ 174

lg 2 sätestab, et maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.

§ 138

lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on

§ 138

lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv.

§ 144

p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Kohus on 08.02.2023 kirjaga andnud poolte tähtaja m.h ka menetluskulude nimekirjade esitamiseks. Hageja ei ole kohtule menetluskulude nimekirja esitanud, seega saab kohus hinnata hageja menetluskulusid üksnes toimiku materjalide pinnalt. Hageja on tasunud hagiavalduse esitamisel riigilõivu 770 eurot. Tegemist on põhjendatud ja vajaliku kuluga ning see kuulub kostjalt väljamõistmisele. 9.

§ 177

lg 4 alusel kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on vastava taotluse kohtule hagiavalduses esitanud. Seetõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (770 eurolt) viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/ Liisi Vernik kohtunik 5