2-22-12743/10

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Harju Maakohus Kohtunik Tiia Bergson Otsuse tegemise aeg ja koht

1. märts 2023, Tallinna kohtumaja Kohtujurist Liine Johannes Tsiviilasja number 2-22-12743 Tsiviilasi Elisa Eesti AS hagi D. U.i vastu võla nõudes Tsiviilasja hind 798,48 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: Elisa Eesti AS (registrikood 10069659; asukoht Sõpruse pst 145, Tallinn 13425; Elisa Eesti AS, registrikood 10178070, kustutatud 25.10.2022, üldõigusjärglane) Hageja lepinguline esindaja Irina Metsler-Verner (e-post jurist@julianus.ee) Kostja: D. U. (isikukood xxxx; tegelik elukoht teadmata) Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
2. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.
3. Välja mõista kostjalt D. U.’ilt hageja Elisa Eesti AS kasuks põhivõlgnevus summas 623,93 eurot, sissenõudmiskulud 40,00 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivised 84,64 eurot.
4. Mõista kostjalt D. U.’ilt hageja Elisa Eesti AS kasuks välja viivised alates 30.08.2022 kuni põhinõude summas 623,93 eurot täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses tasumata põhisummalt.
5. Toimetada käesolev kohtuotsus menetlusosalistele kätte.
6. Käesolev kohtuotsus on tagatiseta viivitamata täidetav. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
7. Jätta menetluskulud kostja D. U.’i kanda.
8. Rahuldada hageja menetluskulude kindlaksmääramise avaldus osaliselt ning mõista välja kostjalt D. U.’ilt hageja Elisa Eesti AS kasuks hageja menetluskuludena riigilõiv summas 245,00 eurot ning õigusabikulud summas 50 eurot.
9. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda hagejale alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude hüvitamiseni viiviseid VÕS § 113 lg 1 teise lauses ettenähtud ulatuses. 1 Edasikaebamise kord Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada Harju Maakohtu tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja peab vastama tsiviilkohtumenetluse seadustikus (TsMS) § 416 sätestatud nõuetele. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning tasuda kajalt riigilõiv Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS, EE221700017003510302 Luminor Bank AS või EE567700771003819792 LHV Pank AS. Kajalt tuleb riigilõivuna tasuda summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot (riigilõivuseadus § 59 lg 19). Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi alus Kostja ja Elisa Eesti AS vahel sõlmiti 17.08.2019 telefoninumbriga xxxx ja xxxx seotud liitumislepingu nr xxxx alusel telekommunikatsiooniteenuse osutamise kokkulepe, millest tulenevalt oli kostjal õigus kasutada muid tasulisi teenuseid ning kuutasule lisanduvad paketis „Elisa Ulme 19“ mittesisalduvad tasulised teenused vastavalt Elisa Eesti AS hinnakirjale, nt rahvusvahelised ja rändlusteenused, eritariifsed numbrid ja operaatorid, MMS sõnumid, sisuteenused, tarbijamängud jms. 18.08.2019 sõlmis kostja osamaksetega vara müügilepingu nr xxxx, mille alusel on kostja ostnud seadme Apple iPhone xxxx väärtusega kokku 489,00 eurot. Ajavahemikul 01.09.2020 – 01.12.2020 esitas Elisa Eesti AS kostjale arveid, mida kostja ei ole tasunud tänaseni. Elisa Eesti AS ütles kostjaga lepingud üles 24.11.
10. Tasumata on jäänud järgmised arved: Nr Summa (EUR) Kuupäev 2028673948 107,50 01.09.2020 2028922571 119,50 01.10.2020 2029230753 119,50 01.11.2020 2029472187 277,43 01.12.2020 Eeltoodust tulenevalt on kostja võlgnevuse põhisumma 623,93 eurot (107,50 + 119,50 + 119,50 + 277,43). 2 Kostjale on hagimaterjalid kätte toimetatud väljaande Ametlikud Teadaanded vahendusel 15.02.2023, kuid kostja hagile õigeaegselt nõuetekohast hagivastust ei esitanud. Kohtu selgitused Kohus selgitab, et tulenevalt TsMS § 444 lg-st 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Hageja on kohtule esitanud menetluskulude nimekirja ja neid kulusid tõendavad dokumendid, millest nähtuvalt on hageja menetluskuludeks menetluses tasutud riigilõiv kogusummas 245,00 eurot ja õigusabikulud summas 360,00 eurot. Kohus peab põhjendatuks riigilõivu väljamõistmist kostjalt summas 245,00 eurot ja juhindudes TsMS § 175 lg-st 1 õigusabikulud summas 50 eurot, arvestades käesoleva tsiviilasja hinda ning keerukust. Olukorras, kus tegemist on vähekeeruka vaidlusega ning vaidlus lahendati tagaseljaotsusega, samuti arvestades hagi hinda ei pea kohus võimalikuks kostjalt õigusabikulusid suuremas summas kui 50 eurot välja mõista. Kohus toetub siinjuures ka Tallinna Ringkonnakohtu seisukohale analoogses tsiviilasjades nr 2-19-11647 ja 2-18-129072, milles ringkonnakohus leidis, et „tegemist tüüphagiga, mille sarnaseid on hageja kohtute infosüsteemist nähtuvalt esitanud sadu kui mitte tuhandeid. Seejuures kattuvad hagide põhjendused peaaegu sõna-sõnalt. Esitatud hagides erinevad sisuliselt üksnes kostjate andmed, summad ja kuupäevad. Sellise hagi koostamisel on esindaja tööks sisuliselt arvutada kokku nõude suurus, täita lüngad ja komplekteerida hagi lisad. Ringkonnakohus ei pea usutavaks, et sellise hagi koostamisel teeks esindaja mingisuguse õigusliku analüüsi või nõustaks kuidagi hagejat. Samuti ei ole esindajal vaja lugeda lepingute tüüptingimusi, kuna need on erinevate esitatud hagide puhul samad. Ringkonnakohtu hinnangul on ilmselge, et sellise hagi kostamiseks ei ole põhjendatud ajakulu 3,5 tundi. Tõenäoliselt on hagi koostamine võimalik vähem kui tunniga. Samuti ei ole mõne arvutustehte tegemine ja lünkade täitmine keeruline ega nõua kõrget kvalifikatsiooni, mistõttu ei ole ringkonnakohtu hinnangul põhjendatud ka tunnitasu suurus 100 eurot. Oma raskusastmelt ei erine praeguses asjas hagi koostamine oluliselt võla kohtueelsest sissenõudmisest, mille puhul on võlaõigusseaduse § 1132 lg 2 p 3 kohaselt maksimaalne tarbijalt nõutav sissenõudmiskulu samuti 50 eurot.“. Hageja on kinnitanud, et ta on käibemaksukohuslane. Seega määrab kohus hageja lepingulise esindaja põhjendatud õigusabikuludeks 50 eurot (käibemaksuta). TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus. /allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Bergson kohtunik 3