Obsah (11)

§ 376§ 423§ 428§ 424§ 173§ 174§ 163§ 143§ 175§ 445§ 177

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Hele Kaldma Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht 24. november 2022, Tartu kohtumaja kantselei Tsiviilasja number Hagi ese 2-22-

§ 376

lg 4 p 2 järgi küll hagi muutmiseks, kuid sellest tuleneb vaid see, et vähendamisele ei kehti

§ 376

lg 1 järgsed piirangud hagi muutmiseks, eelkõige, et muutmiseks on vajalik kostja või kohtu nõusolek. Menetluslikult saab olla tegu haginõude osalise tagasivõtmise või hagist osalise loobumisega, mis tuleb kohtumäärusega vastu võtta ja vastavalt kas jätta hagi osaliselt läbi vaatamata (

§ 423

lg 1 p 2, §-d 424 ja 425) või menetlus lõpetada (

§ 428lg 1 p 3, §-d 429 ja 431).

Kostja haginõude vähendamisele vastuväiteid ei esitanud. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 423 lg 1 p 2 kohaselt jätab kohus hagi läbi vaatamata, kui hageja on võtnud hagi tagasi.

§ 424

lg 1 kohaselt võib hageja hagi kostja nõusolekuta tagasi võtta kuni eelmenetluse lõpuni. Lõike 2 kohaselt hagi tagasivõtmine ja kostja nõusolek hagi tagasivõtmiseks avaldatakse kohtule kirjalikult või protokollitakse. Kohus võtab haginõude osalise tagasivõtmise vastu määrusega, millega ühtlasi jätab hagi osaliselt läbi vaatamata. Kuivõrd hageja on haginõude 3 osaliselt tagasi võtnud, võtab kohus haginõude osalise tagasivõtmise vastu, sest see ei riku avalikku huvi ning jätab haginõude osaliselt läbi vaatamata. Eelnevast tulenevalt on kohtu hinnangul põhjendatud vastu võtta P. K. i osaline haginõude tagasivõtmine summas 3283,86 eurot ja jätta selles osas hagi läbi vaatamata.

1. Hageja taotleb kohtueelsete õigusabikulude väljamõistmist seoses Tarbijavaidluste komisjoni poole pöördumisega. Hageja kasutas esindaja abi alates hetkest, mil kostja võttis endale esindaja. Kostja vaidleb vastu põhjendustel, et kuivõrd hageja näol ei olnud tegemist tarbijaga ei olnud põhjendatud Tarbijavaidluste komisjoni pöördumine ja õigusabiteenuse osutaja kaasamine menetluse kestel. Kohtueelne õigusabi võtmine ei olnud antud juhul vajalik ja kostja arvates oleks saanud hageja oma õigusi tõhusalt kaitsta ka ilma advokaadi abita. Juhul kui on täidetud kahju hüvitamise nõude üldised eeldused, võimaldab VÕS § 128 lg 3 nõuda kahju tekitanud isikult ka kohtumenetluse-eelsete õigusabikulude hüvitamist, mida kannatanud on teinud selleks, et oma õiguste rikkumist kõrvaldada (vt ka Riigikohtu
2. jaanuari
3. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-80-16, p 28 koos selles viidatud lahenditega). Hageja on pöördunud kohtueelselt Tarbijavaidluste komisjoni poole. Tarbijavaidluste komisjoni
4. jaanuari 2022 otsusega menetlus lõpetati, kuna avaldus ei olnud esitatud tarbija seadusega kaitstud õiguste ja huvi kaitseks. Tarbijavaidluste komisjon asus seisukohale, et hageja ei vasta tarbija tunnustele TKS § 2 lg 1 p 1 tähenduses. Kohus on seisukohal, et hagejale kohtumenetluse-eelsete õigusabikulude hüvitamine ei ole põhjendatud. Tarbijavaidluste komisjoni pöördumine peaks tagama tarbija ja kaupmehe vahel tekkinud vaidluse lahendamise lihtsalt, kiiresti ja väikeste kuludega. Tarbijavaidluste komisjoni otsused ei ole sundkorras täidetavad, mistõttu olukorras, kus osalised ei nõustu Tarbijavaidluste komisjoni otsusega, on vaidluse jätkamine võimalik ainult kohtumenetluses. Eeltoodust tuleneb, et Tarbijavaidluste komisjonis toimuvat menetlust on sedavõrd lihtsustatud, et isikud saaksid ilma õigusteadmisi omava esindajata esitada oma arvamuse vaidlusküsimuse osas ja suudaksid iseseisvalt esitada dokumente oma seisukohtade tõendamiseks. Hageja on võtnud endale esindaja Tarbijavaidluste komisjonile vastuse koostamiseks. Kohtu hinnangul puudus hagejal vajadus Tarbijavaidluste komisjoni menetluses osalemiseks advokaadi palkamiseks ja õigusabikulude tekitamiseks, sest tarbijavaidluse puhul ei ole tegemist kohustusliku kohtueelse menetlusega. Lisaks ei ole komisjoni poolt tehtav otsus sundtäidetav ja kui pooled jäävad vaidluse osas erimeelsusele, tuleks vaatamata komisjoni otsusele pöörduda vaidluse lahendamiseks kohtusse. Kuna Tarbijavaidluste komisjon leidis, et hageja ei vasta tarbija tunnustele TKS § 2 lg 1 p 1 tähenduses ning seega ei olnud Tarbijavaidluste komisjon pädev asja lahendama ning hageja oleks pidanud esmajärjekorras siiski kohtusse pöörduma, jätab kohus rahuldamata hageja nõude kohtumenetluse-eelsete õigusabikulude 1689,60 euro väljamõistmiseks. Nõude rahuldamata jätmise tõttu ei kuulu rahuldamisele ka sellelt summalt arvestatud viivise saamine. 8.

§ 173

lõike 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 173

lg 4 sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse.

§ 174

lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. 4 9. Kuivõrd kohus jätab haginõude osaliselt läbi vaatamata, sest kostja tasus menetluse kestel suures osas haginõude ja osaliselt ka menetluskulud ning ülejäänud osas nõude rahuldamata, tuleb menetluskulud

§ 163

lg 1 ja § 168 lg 5 kohaselt jätta poolte kanda võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Eelnevast tulenevalt jätab kohus menetluskuludest 63% kostja kanda ja 37% hageja kanda.

1. Hageja esitas 17.10.2022 kohtule taotluse menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks. Hageja 17.10.2022 menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskuludeks õigusabikulud 5079 eurot (sh käibemaks), riigilõiv 595 eurot ja ekspertiisikulu 800 eurot, so kokku 6474 eurot. Hagejat esindas vandeadvokaat Eva Mägi, kes osutas hagejale õigusabi kokku 5079 euro ulatuses, tunnihinnaga 180 eurot (sh käibemaks). Esindaja ajakulu oli menetluskulude nimekirja ja arvete järgi kokku 28 tundi 13 minutit, s.o: Kuupäev Tegevus Kestus Summa Veebruar 2022 Hagiavalduse koostamine ja täiendamine; hagi 5h 48 m lõplik ülevaatus ja kliendile tutvustamine, kliendiga seonduv suhtlus, hagi lõplik vormistus koos komplekteerimisega ja esitamine kohtule; hagi menetlusse võtmise määruse ülevaatus ja info kliendile 870 eurot Märts 2022 Kostja vastusega tutvumine, vastuväidete 7 h kirjapanek, suhtlus kliendiga, pöördumise koostamine Rahvaauto OÜ-le arvamuse saamiseks; täiendavate tõendite ülevaatamine, hageja seisukoha koostamine, kliendi kommentaaride ülevaatus, seisukoha täiendused, seisukoha lõpliku versiooni vormistamine ja edastamine kohtule 1050 eurot Aprill 2022 Kohtu
2. aprilli 2022 kirjaga tutvumine, analüüs, 8 h seisukoha koostamine, ekspertiisi taotluse koostamine, kohtule edastamine 1200 eurot Mai-juuni 2022 Kostja
3. mai 2022 seisukohaga tutvumine, suhtlus 43 m kliendiga,
4. juuni 2022 ja
5. juuni 2022 kohtumääruste ülevaatus 107,50 eurot September 2022 Tegevuses seoses ekspertiisimäärusega kompromissläbirääkimistega ja 3h 35 m 537,50 eurot Septemberoktoober 2022 Nõude vähendamise taotluse koostamine, 3 h 7 m menetluskulude nimekirja koostamine 467,50 eurot Kulud kokku ilma käibemaksuta 4232,50 eurot Kulud kokku käibemaksuga 28h 13m 5079 eurot Hageja palub kostjalt väljamõistetavatelt menetluskuludelt mõista välja viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras alates menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni. Hageja ei ole käibemaksukohustuslane, mistõttu taotleb menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramist koos käibemaksuga. 5
6. Kostja palub 31.10.2022 menetluskulude nimekirjas määrata kindlaks kostja menetluskulud kokku 1670 eurot (ilma käibemaksuta), mis koosnevad üksnes esindajakuludest. Kostjat esindas lepinguline esindaja A. K. tunnihinnaga 120 eurot (ilma käibemaksuta). Kostja esindaja osutas kostjale õigusabi kokku 13 h 55 m, s.o: - tutvumine hagi materjalidega, kliendiga konsulteerimine ning 17.03.2022 kostja vastuse koostamine, ajakuluga 7h, 840 eurot; - hageja 31.03.2022 seisukoha ja selle lisadega tutvumine, kohtu 06.04.2022 nõudega tutvumine, hageja 20.04.2022 täiendava seisukoha ja taotlusega tutvumine, kliendiga konsulteerimine ning 04.05.2022 kostja seisukoha koostamine, ajakuluga 2,5h, 300 eurot; - kohtu 11.05.2022 kirjaga tutvumine, ajakuluga 10 minutit, 20 eurot; - eksperdi 27.05.2022 kirjaga tutvumine, ajakuluga 5 minutit, 10 eurot; - kohtu 01.06.2022 määrusega tutvumine, ajakuluga, 10 minutit, 20 eurot; - kohtu 14.06.2022 ekspertiisi määrusega tutvumine, ajakuluga 10 minutit, 20 eurot; - 31.08.2022 ekspertiisiakti ja selle lisadega tutvumine ning kliendiga konsulteerimine, ajakuluga 1 tund, 120 eurot. - kohtu 02.09 kirjaga ja
7. september 2022 kohtumäärusega tutvumine, ajakuluga 10 minutit, 20 eurot; - kompromissläbirääkimiste pidamine hageja esindajaga ning suhtlus kliendiga perioodil 05.09.2022- 19.09.2022.a, ajakuluga 0,5 tundi, 60 eurot. - hageja 16.09.2022 teavitusega tutvumine ning kostja 21.09.2022 kohtunõudele vastuse koostamine ja kohtule esitamine, ajakuluga 10 minutit, 20 eurot; -
8. oktoobri kohtumäärusega tutvumine ning hageja
9. oktoober menetlusdokumendi ja selle lisadega tutvumine, ajakuluga 30 minutit, 60 eurot; 2022 - kostja 31.10.2022 menetlusdokumendi koostamine ja kohtule esitamine, ajakuluga 1,5 tundi, 180 eurot. Kostja on käibemaksukohustuslane, mistõttu palub menetluskulud mõista hagejalt välja ilma käibemaksuga.
10. Kohus leiab, et hageja taotlus menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks tuleb rahuldada osaliselt. Kostja taotlus menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks kuulub rahuldamisele täies ulatuses. 13.

§ 174

lg 1 kohaselt määrab kohus menetluskulude jaotuse alusel menetluskulude rahalise suuruse kindlaks vajalikus ja põhjendatud ulatuses. Hageja menetluskulud 14. Hageja menetluskulud koosnevad riigilõivust 595 eurot. Kohus kontrollis, et hageja on tasunud tsiviilasja menetluses riigilõivu taotluses märgitud summas. Seega on tegemist põhjendatud ja vajaliku menetluskuluga. Samuti taotleb hageja menetluskuluna 800 euro kindlaksmääramist seoses ekspertiisitasu maksmisega. Tegemist on ekspertiisi tegemisega tekkinud kuluga

§ 143p 1 tähenduses.

Tegemist on põhjendatud ja vajaliku menetluskuluga. 15. Hageja taotleb esindajakulude kindlaksmääramist kokku summas 5079 eurot (sh käibemaks).

§ 175

lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust 6 kindlaksmäärava lahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Tulenevalt

§ 174

lg-st 8 määrab kohus esindajakulud menetluskuludena kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt, st uurimisprintsiibist lähtudes. Kohtule on antud lai kaalutlusruum lepingulise esindaja kulude hüvitamise piiramisel. Riigikohus on rõhutanud, et kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja ja keerukuse hindamise osas.

§ 175

lg 1 kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus (Riigikohtu

1. veebruari 2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-177-15, p 13).
2. Hagejat esindas vandeadvokaat Eva Mägi. Vandeadvokaat Eva Mägi tunnihind oli 150 eurot (ilma käibemaksuta). Kohtu hinnangul ei ületa hageja lepingulise esindaja tunnitasu määr oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu (vt ka Riigikohtu
3. veebruari 2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14, p 14).
4. Kohus on seisukohal, et hageja esindaja ajakulu (28h 13 m) ning esindajakulud (5079 eurot) ei ole täies ulatuses põhjendatud. Hageja menetluskulud on ülepaisutatud ega ole taotletud ulatuses põhjendatud ega vajalikud (

§ 175lg 1).

Kohtul ei ole õigusabile tehtud kulutuste põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel kohustust analüüsida minutilise täpsusega iga üksiku õigusabitoimingu põhjendatust ja vajalikkust eraldi. Õigusabikulu suurus peab tervikuna vastama tsiviilasja olemusele, keerukusele ja mahule, sh menetlustoimingute hulgale. Hageja esindajakulude suurus ei vasta tervikuna tsiviilasja olemusele, selle keerukusele ja mahule. Seda kinnitab mh asjaolu, et hageja esindaja ajakulu on rohkem kui kaks korda sama suur kui kostja ajakulu. Kuigi kohus ei võta esindajakulude suuruse vähendamisel aluseks võrdlust teise poole kulude suurusega, siis ilmestab niivõrd suur ajakulu erinevus esindajakulu mittevastavust tsiviilasja keerukusele ja mahule. Menetluskulude nimekirjas on mitmeid ettevalmistavaid toiminguid (nt arutelud kliendiga, info kliendile, kliendi märkmete ülevaatamine jm), mille osas ei ole põhjendatud, et vastava ajakulu eest peaks täies ulatuses vastutama vastaspool. Eeltoodust tulenevalt ning tsiviilasja hinda (5215,28 eurot) arvestades leiab kohus, et hageja põhjendatud ja vajalikuks esindajakuluks tuleb pidada 3960 eurot (sh käibemaks). Kuivõrd hageja ei ole käibemaksukohustuslane, on põhjendatud määrata esindajakulu kindlaks koos käibemaksuga (

§ 174lg 10).

Järelikult on hageja menetluskulu põhjendatud kokku 5355 (s.o riigilõiv 595 eurot + ekspertiisikulu 800 eurot + esindajakulu 3960 eurot). Seega tuleb kostjalt välja mõista hageja kasuks sellest 63%, s.o 3373,65 eurot. Kuna kostja on hüvitanud menetluse kestel hagejale ekspertiisikulu summas 800 eurot, kuulub tasumisele 2573,65 eurot. Kostja menetluskulud

1. Kostja menetluskulude nimekirja kohaselt koosnevad kostja menetluskulud esindajakuludest summas 1670 eurot. Kostjat esindas lepinguline esindaja A. K. tunnihinnaga 120 eurot (ilma käibemaksuta). Kohtu hinnangul ei ületa kostja lepingulise esindaja tunnitasu määr oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Kostja esindaja osutas kostjale õigusabi kokku 13 h 55 m Kostja esindajakulu õigusabiteenuse osutamiseks on tsiviilasja keerukust ja mahukust arvestades mõistlik ja põhjendatud. Menetluskulude nimekirjas väljatoodud menetlustoimingud ja nendele 7 kulunud aeg on kohtu arvates mõistlikud, mh arvestades tsiviilasja hinda. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostja menetluskulud kindlaks määrata 1670 euro ulatuses (ilma käibemaksuta). Kuivõrd kostja on käibemaksukohustuslane, on põhjendatud määrata summa kindlaks ilma käibemaksuta. Seega tuleb hagejalt mõista kostja kasuks välja 1670 eurost 37%, s.o 617,90 eurot. Otsuse täitmise kord ja viivis
2. Kohus tasaarvestab

§ 445

lg 1 (koosmõjus §-ga 463 lg 2) alusel hageja ja kostja vastastikused kohtumäärusega välja mõistetavad menetluskulud. Tasaarvestuse tulemusel tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskulud summas 1955,75 eurot (2573,65-617,90). Rahuldamisele kuulub hageja taotlus mõista kostjalt menetluskulud välja koos lisanduva viivisega VÕS § 113 lg 1 teises lauses märgitud ulatuses (

§ 177lg 4).

/allkirjastatud digitaalselt/ Hele Kaldma kohtunik Kohtuotsus osaliselt lahendatud Tartu Ringkonnakohtu 17.03.2023 otsusega. 8