← Eesti

2-23-1893/8

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Triin Niinemets Otsuse tegemise aeg ja koht 27. märts 2023, Tartu kohtumaja Tsiviilasja number 2-23-1893 Tsiviilasi K. R.

§ 101lg-s 7 sätestatud vähendatud elatise määr.

  1. K. R. elatis tuleb tasuda kalendrikuu eest ette iga kuu
  2. kuupäevaks K. R. pangakontole nr XXX.
  3. K. R. elatis tuleb tasuda kalendrikuu eest ette iga kuu
  4. kuupäevaks K. R. pangakontole nr XXX.
  5. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.
  6. Jätta menetluskulud kostja kanda. Hüvitamisele kuuluvad menetluskulud puuduvad. Edasikaebamise kord Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kajalt tasutakse kautsjon, välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele, sõltumata sellest, kas menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Tagaseljaotsus jõustub, kui selle peale ei esitata kaja või kui kaja jäetakse läbi vaatamata. Hageja võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima; vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. ASJAOLUD
  7. Tartu linn Tartu Linnavalitsus esitas alaealiste laste K. R. (hageja I) ja K. R. (hageja II) nimel
  8. veebruaril 2023 Tartu Maakohtule hagi A. R. (kostja) vastu elatise nõudes.
  9. Hagiavalduse järgi on A. R. on alaealiste K. R. ja K. R. isa. Vanematelt on hooldusõigus ära võetud. Hagejate eestkostja on Tartu linn.
  10. Kostjale on menetlusdokumendid isiklikult allkirja vastu kätte toimetatud
  11. märtsil
  12. Kohtu määratud tähtajaks ei ole kostja hagile kirjalikku vastust esitanud. KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
  13. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-le 407 lg 1 on kohtul õigus tagaseljaotsusega hagi rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult 2 põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kirjalikult vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.
  14. Kohus on seisukohal, et hagi tuleb rahuldada tagaseljaotsusega.
  15. Rahvastikuregistrist nähtuvalt on kostja K. R. ja K. R. isa. Perekonnaseaduse (

) § 97 p 1 kohaselt on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps.

§ 100

lg 2 kohaselt alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Kostjalt on laste hooldusõigus ära võetud Tartu Maakohtu

  1. septembri 2022 määrusega tsiviilasjas nr 2-22-
  2. Kostja ei ole kohtule tõendanud, et ta on täitnud lapse ülalpidamise kohustust ükskõik millises ulatuses. 7.

§ 101

lõike 1 redaktsiooni kohaselt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui § 101 alusel arvutatud summa. Sama paragrahvi 2. lõike järgi võib kohus elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused.

§ 101lõige 3 sätestab, et igakuise elatise arvutamise aluseks on baassumma.

Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta 1.aprillil statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. Baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast (lg 4). 8. Pere teise lapse elatis on miinimumsummast 85%. Kui isik on kohustatud elatist tasuma sama pere mitmele lapsele, vähendatakse järgnevate laste puhul elatise summat 15 protsenti esimese lapse elatise summaga võrreldes. Elatise summat ei vähendata mitmike puhul ja laste puhul, kelle vanusevahe on suurem kui kolm aastat (

§ 101lg 7).

9. Vastavalt

§ 101

lõikele 5 ei pea vanem andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. 10. Vastavalt

§ 100lõikele 4 tasutakse elatist iga kalendrikuu eest ette.

  1. Eeltoodud põhjendustel rahuldab kohus hagi tagaseljaotsusega.
  2. TsMS 468 lg 1 p 2 kohaselt kohus tunnistab omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks tagaseljaotsuse. Menetluskulude jaotus
  3. TsMS § 162 lg 1 alusel tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 173 lg 1 ja 4 ning § 174 lg 1 kohaselt määrab kohus otsuses kindlaks menetluskulude jaotuse ning kostjalt hageja kasuks välja mõistetava menetluskulu rahalise suuruse.
  4. Elatise hagi on riigilõivuvaba. Hagejaid on esindanud nende seaduslik esindaja. Seetõttu hüvitamisele kuuluvad menetluskulud puuduvad. (allkirjastatud digitaalselt) kohtunik 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.