2-21-132904/11

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Marian Miilaste Otsuse tegemise aeg ja koht

1. märts 2023, Tartu kohtumaja Tsiviilasi nr 2-21-132904 Tsiviilasi Aktsiaseltsi PlusPlus Capital hagi J. H. vastu põhivõla, sissenõudmiskulude ja viivise nõudes Tsiviilasja hind 5078 eurot 82 senti Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: Aktsiaselts PlusPlus Capital (registrikood 11919806, asukoht Tartu mnt 83-601, 10115 Tallinn) Hageja lepinguline esindaja: J. M., e-post XXX Kostja: J. H. (isikukood registreeritud elukoht XXX) Menetlus XXX, rahvastikuregistris kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
2. Rahuldada tagaseljaotsusega Aktsiaseltsi PlusPlus Capital hagi J. H. vastu põhivõla 4429 euro 36 sendi, võla sissenõudmiskulu 35 euro ja viivise väljamõistmiseks.
3. Mõista J. H. lt Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks välja: 2.
4. 5004 eurot 99 senti (sealhulgas põhivõlg 4429 eurot 36 senti, võla sissenõudmise kulu 35 eurot ja põhivõlalt 2516 eurolt 91 sendilt alates
5. veebruarist 2021 kuni
6. veebruarini 2022 sissenõutavaks muutunud viivis 540 eurot 63 senti); 2.
7. viivis põhivõlalt 2516 eurolt 91 sendilt alates
8. veebruarist 2022 kuni põhivõla tasumiseni määras 0,06% päevas, kuid kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega mitte enam kui põhinõude ulatuses.
9. Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.
10. Toimetada otsus hagejale kätte.
11. Toimetada otsus kostjale avalikult kätte, avaldades väljaandes Ametlikud Teadaanded väljavõtte, milles on märgitud asja arutav kohus, menetlusosaline ja menetluse ese ning käesoleva otsuse resolutsiooni punktid 1 – 3 ja 6 – 8 ning selgitused kaja esitamise kohta. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
12. Jätta menetluskulud J. H. kanda.
13. Mõista J. H. lt Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks välja menetluskulu 713 eurot.
14. Mõista J. H. lt Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks välja viivis hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates menetluskulude suurust kindlakstegeva kohtulahendi jõustumisest kuni selle täitmiseni. Kaja esitamine Kostja võib esitada Tartu Maakohtule (aadress Kalevi 1, Tartu linn, Tartumaa; e-post tmktartu.menetlus@kohus.ee) tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja esitamise eest tuleb riigilõivuseaduse § 59 lg 19 järgi tasuda riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Apellatsioonkaebuse esitamine Hageja võib esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Selgitus menetlusabi taotlejale Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. KIRJELDAV OSA 1.Aktsiaselts PlusPlus Capital (hageja) esitas Tartu Maakohtu Tartu kohtumajale J. H. (kostja) vastu hagiavalduse põhivõla 4429 euro 36 sendi, võla sissenõudmiskulu 35 euro ja viivise väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja
15. detsembril 2020 kompromissilepingu/võlatunnistuse nr XXX. Hageja omas võlgniku vastu nõuet tulenevalt krediidikontost nr XXX,
16. november 2019, mille alusel kostja võlgnes hagejale 2516,91 eurot ja viivise summas 1903,45 eurot. Kuna kostja summat kogu ulatuses tasuda ei suutnud, siis sõlmisid pooled kompromissilepingu/võlatunnistuse, millega hageja loobus osaliselt viivisest summas 1 eurot ning võimaldas kostjal tasuda kohustust osamaksetega ja kompromissisummas 4419,36 eurot. Summale lisandus lepingu sõlmimise tasu 10 eurot. Lepingule allakirjutamisega kinnitas kostja, et on sellega tutvunud ja nõustunud ning pooled lugesid lõppenuks lepingu punktis 1.
17. kirjeldatud kostja kohustused võlausaldaja ees ning lepingu sõlmimisega tekkis kostjal uus iseseisev kohustus tasuda võlausaldajale lepingus 2 märgitud kompromissisumma. Kostja rikkus lepingut ning maksegraafikus märgitud kuupäevadel makseid ei sooritanud. Pooled on lepingu punktis 3.1 kokku leppinud, et kui kostja ei tasu kompromissisummat tähtaegselt ja nõuetekohaselt, muutub kompromissisumma tasumata osa koheselt sissenõutavaks. Samuti hoiatati kostjat lepingu sõlmimisel, et juhul, kui ta vähemalt kahe graafikujärgse maksega on hilinenud, on võlausaldajal õigus nõuda kohest kogu kompromissisumma jäägi tervikuna tasumist. Seega luges hageja kompromissisumma tervikuna sissenõutavaks muutunuks
18. veebruari 2021 osamakse tähtaja möödumisest alates. Lepingu punkti 3.
19. kohaselt nõustus kostja maksekohustuse rikkumisel tasuma võlausaldajale viivist 0,060% päevas viivituses olevalt maksmata kompromissisummalt. Viivist hakati arvestama maksekohustuse rikkumisele järgnevast päevast. Hageja on volitanud PlusPlus Baltic OÜ-d sisse nõudma kostjalt võlgnevust ja PlusPlus Baltic OÜ sissenõudemenetluse kohtuväline esindaja on toimetanud teenusena kolm võlateatist
20. märtsil 2021,
21. juulil 2021 ja
22. septembtil 2021 hagejale teadaolevale kostja aadressile XXX. Seetõttu on hagejal õigus nõuda kostjalt sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas 35 eurot. Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja lepingust XXX tulenev võlgnevus kompromissisummas 4429,36 eurot (s.h põhinõue 2516,91 eurot, enne
23. detsembrit 2020 sissenõutavaks muutunud viivis 1902,45 eurot ja lepingu sõlmimise tasu 10 eurot), viivis põhinõudelt 2516,91 eurolt alates
24. veebruarist 2021 kuni
25. veebruarini 2022 summas 540,63 eurot ja sissenõudekulu 35 eurot ning hagi esitamise ajaks veel mitte sissenõutavaks muutunud viivis põhinõudelt 2516,91 eurolt alates
26. veebruarist 2022 kuni põhinõude täitmiseni 0,06% päevas, kuid kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega mitte enam kui põhinõude ulatuses.
27. Kohtul ei õnnestunud kostjale menetlusdokumente kätte toimetada kohtule teadaolevatel kostja aadressidel ega kostja sidevahendite andmeid kasutades. Kostja elukoha ja muude sidevahendite andmete väljaselgitamiseks tehti päring rahvastikuregistrisse, e-maksuametisse, kostja elukohajärgsele kohalikule omavalitsusele ning Politsei- ja Piirivalveametile. Kohtul ei õnnestunud välja selgitada kostja kehtivaid elukoha ja muude sidevahendite andmeid, mis oleksid viinud dokumentide kostjale kättetoimetamiseni. Kohus toimetas hagiavalduse ja hagiavalduse kohta kirjaliku vastuse esitamise nõude kostjale TsMS § 317 lg 1 p 1 alusel kätte Tartu Maakohtu
28. veebruari 2022 määruse väljavõtte avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded
29. detsembril
30. Kohus märkis, et dokument loetakse TsMS § 317 lg 5 alusel kostjale avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel teadaande avaldamisest. Kohus andis kostjale kirjaliku vastuse esitamiseks tähtaja. Kostja ei vastanud kohtule tähtaegselt. Kohus hoiatas kostjat, et kui kostja ei ole tähtaegselt vastanud, loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks ja kohus võib hagi rahuldada tagaseljaotsusega hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Pool, kelle kahjuks otsus tehti, kannab hagimenetluse kulud. KOHTU PÕHJENDUSED
31. Kohus jätab tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg 3 alusel otsusest välja põhjendava osa. Kohus selgitab tagaseljaotsuse kättetoimetamise kohta üksnes järgmist. Kohtul ei õnnestunud kostjale menetlusdokumente kätte toimetada kohtule teadaolevatel kostja aadressidel ega kostja sidevahendite andmeid kasutades. Kostja elukoha ja muude sidevahendite andmete väljaselgitamiseks tehti päring rahvastikuregistrisse, e-maksuametisse, kostja elukohajärgsele 3 kohalikule omavalitsusele ning Politsei- ja Piirivalveametile. Kohtul ei õnnestunud välja selgitada kostja kehtivaid elukoha ja muude sidevahendite andmeid, mis oleksid viinud dokumentide kostjale kättetoimetamiseni. Kohtule ei ole pärast hagiavalduse ja kirjaliku vastuse esitamise nõude kostjale avalikult kättetoimetamist saanud teatavaks täiendavaid kostja elukoha ega muude sidevahendite andmeid. Rahvastikuregistrisse ega e-maksuametisse ei ole kostja kohta täiendavaid andmeid laekunud. Tagaseljaotsus tuleb toimetada kostjale TsMS § 317 lg 1 p 1 alusel kätte otsuse resolutsiooni väljavõtte avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded. Väljavõttes tuleb TsMS § 317 lg 4 järgi märkida asja arutav kohus, menetlusosaline ja menetluse ese ning otsuse resolutsiooni punktid 1 – 3 ja 6 – 8 ning selgitused kaja esitamise kohta. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
32. Menetluskulud jäävad TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda. Hagiavalduse kohaselt palub hageja mõista kostjalt hageja menetluskuludena välja riigilõivu 425 eurot, menetlusdokumentide kättetoimetamise kulu 48 eurot ja esindajatasu 420 eurot (sh käibemaks 70 eurot), kokku 893 eurot. Hageja on piiratud käibemaksukohuslane ning ei saa õigusabilt tasutud käibemaksu sisendkäibemaksuna maha arvestada. Hageja esindajal kulus dokumentide komplekteerimiseks ja analüüsiks, hagiavalduse koostamiseks ja esitamiseks kolm ja pool töötundi. Hageja esindaja töötunni hind on 100 eurot, millele lisandub käibemaks. Riigilõiv ja menetlusdokumentide kohtutäituri vahendusel kättetoimetamise kulu on TsMS § 138 lg 1, 2 ja § 143 p 4 järgi põhjendatud menetluskulud. Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus TsMS § 175 lg 1 esimese lause alusel kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja esitas nõude kompromissilepingust/võlatunnistusest tuleneva põhivõla, võla sissenõudmiskulude ja viivise saamiseks. Tegemist ei ole õiguslikult keerulise vaidlusega. Arvestades esitatud dokumentide mahtu, ei ole tegemist ka mahuka vaidlusega. Kohus hindab hageja lepingulise esindaja põhjendatud ajakuluks kaks töötundi. Hageja esindajakulu on seega põhjendatud ja vajalik 240 euro ulatuses (sh käibemaks). Hageja menetluskulud on seega kokku põhjendatud 713 euro (425 + 48 + 240) ulatuses. Kuna menetluskulud jäid kostja kanda, tuleb hageja menetluskulu 713 eurot kostjalt hageja kasuks välja mõista. Vastavalt hageja taotlusele ja TsMS § 177 lõikele 4 tuleb kohtulahendis märkida, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/ Marian Miilaste kohtunik 4