Obsah (7)

§ 152§ 43§ 151§ 44§ 121§ 104§ 108

TARTU HALDUSKOHUS Jõhvi kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-21-600 Määruse kuupäev 17.04.2023 Kohtunik Reelika Kitsing Kohtuasi Viktor Khramchenko kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 12.03.2021.

) § 155 lg 5, § 204 lg 1). Muud selgitused Määrus toimetatakse menetlusosalistele kätte. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) lõpetas 12.03.
2. a teatisega nr 0416/2021 ennetähtaegselt Viktor Khramchenko viibimisaja Eestis Leedu Vabariigi viisa alusel ja lühendas seda ühekordselt. 12.03.
3. a teatisega nr 0417/2021 lõpetas PPA ennetähtaegselt V. Khramchenko viisavaba viibimise Eestis Ukraina kodaniku biomeetrilise passi alusel ja 3-21-600 lühendas seda ühekordselt. PPA 12.03.
4. a ettekirjutusega nr 1052240918 tehti V. Khramchenkole ettekirjutus Eesti Vabariigist lahkumiseks 7 päeva jooksul, kuid mitte hiljem kui 19.03.2021, ning kohaldati tema suhtes sissesõidukeeldu 1 aastaks. Ettekirjutuse kohaselt kuulus see sundtäitmisele alates 20.03.
6. Tartu Halduskohus võttis 10.09.
7. a määrusega menetlusse V. Khramchenko kaebuse PPA 12.03.
8. a ettekirjutuse nr 1052240918 ning 12.03.
9. a teatiste nr 0416/2021 ja nr 0417/2021 tühistamiseks.
10. Kohus selgitas 30.03.
11. a kohtunõudes kaebajale, et kaebaja poolt 12.03.
12. a ettekirjutuse täitmisest (Eestist lahkumine) ja sissesõidukeelu kehtivuse tähtaja möödumisest tulenevalt ei ole ettekirjutuse tühistamine kaebaja õiguste kaitseks enam vajalik ja sellel puudub kaebaja õigustele jätkuv negatiivne mõju. Kohus andis kaebajale võimaluse taotleda menetluse jätkamist PPA 12.03.
13. a ettekirjutuse õigusvastasuse tuvastamise nõudes, põhjendades, miks on menetluse jätkamine vajalik tema õiguste kaitseks. Veel selgitas kohus, et PPA 12.03.
14. a teatiste tühistamise nõuete osas esineb kaebuse läbi vaatamata jätmise alus, kuna kaebaja täitis PPA ettekirjutusega kaasneva väljasõidukohustuse ning teatiste tühistamine ei saa enam mõjutada kaebaja võimalikku õigust viibida Eestis. Kaebajal tuli kohtule täpsustada, kas ta soovib taotleda PPA teatiste õigusvastasuse tuvastamist ning tuvastamisnõude esitamise soovi korral selgitada tal selle menetlemiseks esinevat põhjendatud huvi.
15. Kaebaja märkis 10.04.
16. a vastuses kohtunõudele, et ei soovi taotleda menetluse jätkamist PPA 12.03.
17. a ettekirjutuse õigusvastasuse tuvastamise nõudes ega PPA teatiste õigusvastasuse tuvastamist. KOHTU SEISUKOHT 5.

§ 152

lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse, kui kaebuses vaidlustatud haldusakt on kehtetuks tunnistatud või kaebuses nõutav haldusakt on antud või toiming tehtud.

§ 152

lg 2 kohaselt ei lõpeta kohus menetlust

§ 152

lg 1 p 4 alusel, vaid jätkab menetlust haldusakti õigusvastasuse või haldusakti andmata või toimingu tegemata jätmise õigusvastasuse tuvastamiseks, kui see on vajalik kaebaja õiguste kaitseks ja kaebaja seda taotleb. 5.

1. PPA 12.03.
2. a ettekirjutusega on tehtud kaebajale ettekirjutus Eesti Vabariigist lahkumiseks ning kohaldatud tema suhtes sissesõidukeeldu 1 aastaks. Vaidlus puudub selles, et kaebaja on Eestist lahkunud. Seetõttu saab lugeda lahkumisettekirjutuse täidetuks. Käesolevaks ajaks on möödunud ka kaebajale määratud sissesõidukeelu kehtivuse tähtaeg. Arvestades eeltoodut, ei ole PPA 12.03.
3. a ettekirjutuse tühistamine kaebaja õiguste kaitseks enam vajalik ning see on täielikult ammendunud. Kui haldusakt on ammendunud, on tühistamiskaebus menetluslikult lubamatu õiguskaitsevajaduse äralangemise tõttu. Sellisel juhul tuleb lähtuda analoogiast

§ 152lg 1 p-ga 4 ja lg-ga 2 (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 13.11.2014.

a otsus asjas nr 3-3-1-44-14, p 12 ja 04.12.

1. a otsus asjas nr 3-15-873, p 34). Kaebaja teavitas 10.04.2023 kohut, et ei soovi taotleda menetluse jätkamist PPA 12.03.
2. a ettekirjutuse õigusvastasuse tuvastamise nõudes, mistõttu lõpetab kohus kaebuse menetluse PPA 12.03.
3. a ettekirjutuse tühistamise nõudes

§ 152lg 1 p 4 alusel.

Kohus selgitab, et vastavalt

§ 43

lg 1 p-le 2 ei ole menetluse lõpetamise korral samas asjas halduskohtule kaebuse esitamine lubatud.

1. Kohus leiab, et kaebus PPA 12.03.
2. a teatiste nr 0416/2021 ja nr 0417/2021 tühistamise nõuetes tuleb jätta

§ 151lg 2 p 1 ja § 121 lg 2 p 1 alusel läbi vaatamata.

Teatisega nr 0416/2021 lõpetas PPA ennetähtaegselt kaebaja viibimisaja Eestis Leedu Vabariigi viisa alusel ja lühendas seda ühekordselt ning 12.03.2021. a teatisega nr 0417/2021 lõpetas PPA ennetähtaegselt kaebaja viisavaba viibimise Eestis Ukraina kodaniku biomeetrilise passi alusel 2 3-21-600 ja lühendas seda ühekordselt. Arvestades käesolevaks ajaks selgunud asjaolusid, sh kaebaja Eestist lahkumist juba vähemalt enne kaebuse menetlusse võtmist, ei mõjuta eelnimetatud teatised enam kaebaja õigust Eestis viibimiseks ning nende teatiste vaidlustamine ei ole tema õiguste kaitseks vajalik (

§ 44lg 1).

Seetõttu puudub kaebajal nende teatiste tühistamise nõudmiseks kaebeõigus

§ 121lg 2 p 1 tähenduses.

Kaebaja ei ole soovinud taotleda ka nende teatiste õigusvastasuse tuvastamist. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus kaebaja kaebuse PPA 12.03.2021. a teatiste tühistamise nõuetes

§ 151lg 2 p 1 ja § 121 lg 2 p 1 alusel läbi vaatamata.

7. Vastavalt

§ 104

lg 5 p-le 4 tagastatakse tasutud riigilõiv, kui kohus lõpetab menetluse

§ 152lg 1 p 4 alusel.

Riigilõiv ei kuulu tagastamisele juhul, kui kaebus jääb

§ 151

lg 2 alusel läbi vaatamata (

§ 104lg 5 p 3).

Kohtupraktika kohaselt ei saa tagastada esialgse õiguskaitse taotluse eest tasutud riigilõivu, kui kohus vaatas esialgse õiguskaitse taotluse sisuliselt läbi (vt nt Riigikohtu 21.03.

1. a määrus nr 3-3-1-9-11, p 10). 7.
2. Kuivõrd praeguses vaidluses on olnud peamine rõhuasetus kaebajale lahkumisettekirjutuse tegemisel ja tema suhtes sissesõidukeelu kohaldamisel, peab kohus võimalikuks tagastada kaebajale kaebuse esitamisel tasutud riigilõiv 15 eurot

§ 104lg 5 p 4 alusel.

Riigilõiv kantakse kaebaja 10.04.2023. a avalduses märgitud arvelduskontole pärast käesoleva määruse jõustumist. 8.

§ 108

lg 6 sätestab, et vastustaja kannab menetluskulud juhul, kui kohus lõpetab menetluse

§ 152

lg 1 p 4 alusel, välja arvatud juhul, kui kaebuses vaidlustatud haldusakti kehtetuks tunnistamine või kaebuses nõutud haldusakti andmine või toimingu tegemine ei olnud tingitud kaebuse esitamisest. Vastustaja ei peaks

§ 108

lg 6 alusel kandma kaebaja menetluskulusid juhul, kui kohtumenetluse ajal kaebuse eesmärgi saavutamine ei olnud seotud kaebuse esitamisega (st tegemist ei olnud sisuliselt kaebuse õigeksvõtmisega), vaid selle tingis näiteks oluliste asjaolude muutumine pärast kaebusega halduskohtusse pöördumist (vt Tallinna Ringkonnakohtu 18.10.2021. a määrus nr 3-21-755, p 11 ja seal viidatud praktika). Kui

§ 108

lg 6 ei ole menetluse

§ 152

lg 1 p 4 alusel lõpetamise korral kohaldatav, tuleb menetluskulud jagada vastavalt

§ 108

lg-le 4, mille kohaselt kannab menetluse lõpetamise korral menetluskulud kaebaja. 8.1. Kaebaja on kaebuses märkinud, et on kandnud kaebuse esitamisel lisaks riigilõivule menetluskulusid 480 eurot, mis on seisnenud tasus advokaaditöö eest. Kuigi kohtule ei ole esitatud kuludokumente esindaja kulude kandmise kohustuse tekkimise kohta, jäävad nii need võimalikud menetluskulud kui ka esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel tasutud riigilõiv 15 eurot

§ 108lg 4 alusel kaebaja enda kanda.

Eelduslikult ei ole väljamõistetavaid menetluskulusid tekkinud PPA-l, keda on menetluses esindanud asutuse enda ametnik, mistõttu puudub ka vajadus selles osas seisukoha võtmiseks. (allkirjastatud digitaalselt) 3