Obsah (4)
§ 138§ 153§ 160§ 1422-22-6893 KOHTUOTSUS Kohus Viru Maakohus Kohtunik Anneli Alekand Otsuse tegemise aeg ja koht 14. november 2022, Narva 2-22-6893 Kohtuasja number Kohtuasi Hagihind Kohtuistungi toimumise aeg Menetlusos
) § 150 sätestatud aegumistähtajaga. Hageja esitatud tõendid viitavad, et hageja tarvitas valuvaigisteid juba enne kukkumist. Hageja ei ole pärast 10. maid 2018 ühtegi korda pöördunud korteriühistu juhatuse poole seoses terviseprobleemide või kukkumisega. Korteriühistu juhatuse üle peetava kohtuvaidluse ajal sai lähtuda registrikaardile kantud juhatuse liikmetest. Aegumisele tuginemine ei ole vastuolus hea usu põhimõttega, nagu see on kirjas
§ 138
lg-s 2, sest ei ole tõendatud, et kostja teostaks oma õigusi seadusevastaselt või tema eesmärk oleks hagejale kahju tekitamine. KOHTU PÕHJENDUSED
- Kohus, tutvunud hagiavalduse, poolte seisukohtade ja menetluse käigus esitatud tõenditega, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata.
- TsMS § 449 lg 3 sätestab, et kohus võib teha vaheotsuse ka aegumise kohaldamise taotluse suhtes, mis on edasikaebamise tähenduses samane lõppotsusega. Aegumise kohaldamata jätmisel teeb kohus selle kohta vaheotsuse ja jätkab menetlust. Kui kohus leiab, et nõue on aegunud, teeb ta lõppotsuse ja asja edasi ei menetle.
- Kostja on esitanud aegumise vastuväite. Kuivõrd hagejale tekitatud kahju ja selle suuruse tõendamine on eelduslikult keerukas, on põhjendatud lahendada enne nõude sisulise menetlemise jätkamist aegumise vastuväide.
- Hageja ei ole väitnud, et poolte vahel oleks lepingulised suhted, seega on ta esitanud hagi lepinguvälisest võlasuhtest tulenevalt. VÕS § 1043 sätestab, et teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 2 järgi on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tuleneb kannatanule kehavigastuse või tervisekahjustuse tekitamisest.
- Hageja väidab, et kukkus kostja hoolsuskohustuse täitmata jätmise tõttu ja sellest tekkis talle tervisekahju. Seega saab tema nõude aluseks olla VÕS §
- 14.
§ 153
lg 1 sätestab, et kehavigastuse tekitamisest või tervise kahjustamisest tuleneva nõude aegumistähtaeg, olenemata sellest, milline on nõude õiguslik alus, on kolm aastat ajast, mil õigustatud isik kahjust ja kahju hüvitamiseks kohustatud isikust teada sai või pidi teada saama.
- Hageja sõnul kukkus ta
- mail
- On ilmne, et kohe pärast kukkumist ei saanud talle olla selge tervisekahju ulatus ega selle tõttu tekkivate kulude suurus. Ka ei pidanud hagejale kohe selge olema kahju hüvitamiseks kohustatud isik, kuigi hageja on kohtuistungil öelnud, et sai kahjust ja kahju tekitajast teada
- mail
- Samas on hageja kogunud kulude kohta tõendeid 3
(5)2-22-6893 juba alates
- aastast, kohtuistungil ta kinnitas, et tegi seda korteriühistule kahjunõude esitamiseks. Enamus kulusid
- aastal on tehtud vahemikus septembrist detsembrini. Diagnoos pandi hagejale
- mail
- Sellest võib järeldada, et hiljemalt
- aasta lõpuks oli hagejal teada, et talle on kahju tekkinud ning kes võiks kahju tekkimise eest vastutada.
- Aegumise seisukohast ei ole nõutav, et isik teaks kõiki kahjuga seonduvaid asjaolusid, eriti kui kahju tekib tulevikus, on püsiv või selle tagajärjed korduvad edaspidi. Tulevase, püsiva või korduva kahju hüvitamise nõude aegumistähtaja arvestamisel kehtib kahju ühtsuse põhimõte, mille kohaselt muutub sissenõutavaks ja hakkab aeguma kogu edaspidi tekkida võiva ja ettenähtava kahju hüvitamise nõue niipea, kui kahju hüvitamist saab mingis osas sooritushagiga nõuda (Tsiviilseadustiku üldosa seadus. Kommenteeritud väljaanne, lk 484).
- Eelneva pinnalt loeb kohus aegumise alguseks
- detsembri
- Seega oleks hageja nõue aegunud
- detsembril
- Hageja väitel oli aegumine peatunud ajavahemikul
- juunist kuni
- juulini 2018, mil ta pöördus politsei poole ja ootas politsei vastust. Politsei selgitas hagejale, et ta peab pöörduma korteriühistu poole. Seega oli hagejal
- a juuli lõpus teada kahju hüvitamiseks kohustatud isik, kuid ei pruukinud veel olla teada kulude suurus. Samas ei saa aegumine peatuda ajal, mis eelnes aegumise algusele, ning kohus on lugenud aegumise alguseks
- detsembri
- Hageja on tuginenud ka sellele, et 2020‒2021 oli vaidlus korteriühistu juhatuse liikmete üle. Kohus nõustub kostjaga, et kuni juhatuse liikmete valimise otsust ei ole tühistatud ega kehtetuks tunnistatud, saab lähtuda registrikaardile kantud juhatuse liikmetest.
- Hageja on viidanud, et esitas kohtule taotluse riigi õigusabi saamiseks
- augustil
- Taotlus rahuldati
- oktoobril 2021, kohtumäärus jõustus
- oktoobril 2021 (tsiviilasi nr 2-2113611). 21.
§ 160
lg 1 sätestab, et aegumine peatub, kui õigustatud isik esitab hagi nõude rahuldamiseks või tunnustamiseks.
§ 160
lg 2 p 8 võrdsustab et hagi esitamisega samas asjas esmakordse avalduse esitamise menetluseks menetlusabi saamiseks enne kohtumenetluse alustamist.
§ 160
lg 3 järgi lõpeb nõude aegumise peatumine peatumise aluseks oleva menetluse jõustunud lahendiga lõppemisega.
- Eelnevast tulenevalt oli aegumine peatunud
- augustist kuni
- oktoobrini 2021 ehk 57 päeva. Nõue aegus seega
- veebruaril
- Hagiavalduse esitas hageja kohtule alles
- mail
- Hageja on seisukohal, et aegumise kohaldamine on vastuolus VÕS § 6 nimetatud hea usu põhimõttega.
§ 138
lg 2 ütleb hea usu põhimõtte kohta, et õiguse teostamine ei ole lubatud seadusvastasel viisil, samuti selliselt, et õiguse teostamise eesmärgiks on kahju tekitamine teisele isikule. 24. Et pärast nõude aegumist võib kohustatud isik keelduda oma kohustuse täitmisest, on kirjas
§ 142lg-s 1, mistõttu ei saa aegumise vastuväite esitamine olla seadusevastane.
Ka ei ole asjas ilmne, et aegumise vastuväite esitamine tekitaks hagejale täiendavat kahju. Asjaolu, et kostja esitas aegumise vastuväite alles kohtuistungil, võib olla oluline menetluskulude jaotamisel. 25. Eelnevast tulenevalt tuleb hagi nõude aegumise tõttu jätta rahuldamata. 4
(5)2-22-6893
- Kuna kohus leiab, et hageja nõue on aegunud, ei ole vaja hinnata selle sisulist tõendatust, vaid menetlus tuleb TsMS § 449 lg 3 alusel lõpetada. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
- Tulenevalt TsMS § 173 lg 1 märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel asja lõpetavas lahendis.
- TsMS § 162 lg 4 sätestab, et kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Kohus leiab, et antud juhul on põhjendatud menetluskulude jätmine poolte endi kanda, sest hageja nõue ei jäänud rahuldamata mitte põhjendamatuse, vaid aegumise tõttu. Kohus arvestab ka sellega, et kui kostja oleks aegumise vastuväite esitanud varem, oleksid tema kulud olnud väiksemad. /allkirjastatud digitaalselt/ Anneli Alekand Kohtunik 5
(5)