Obsah (10)

§ 442§ 637§ 187§ 361§ 405§ 444§ 162§ 174§ 177§ 178

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Maili Riisenberg Otsuse tegemise aeg ja koht 03. aprill 2023, Valga kohtumaja Tsiviilasja number 2-22-128287 Tsiviilasi D.IOÜ hagi O.B va

§ 442lg 10 ei anna maakohus luba käesoleva otsuse edasikaebamiseks.

8. Toimetada kohtuotsus kätte hagejale ja tema esindajale ning kostjale. Edasikaebamise kord Lihtmenetluse asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse Tartu Ringkonnakohtus menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit (

§ 637lg 21).

Selgitus menetlusabi taotlejale Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse; kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui see taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil (

§ 187lg 6).

Asjaolud ja kohtu põhjendused

1. 14.09.2022 esitas D.IOÜ hagi O.Bi vastu põhivõlgnevuse summas 19,39 eurot, viiviste summas 13,99 eurot ja sissenõudmiskulude summas 30,00 eurot nõudes.
2. Kohus peatas 31.10.2022 määrusega tsiviilasja menetluse kuni tsiviilasjas nr 2-22-14618 tehtava lahendi jõustumiseni. Kohus jättis tsiviilasjas nr 2-22-14618 O.Bile eestkoste seadmata.

§ 361

lg 1 esimese lause kohaselt kohus uuendab peatunud või peatatud menetluse poole taotlusel või omal algatusel määrusega pärast seda, kui menetluse peatamise aluseks olnud asjaolud on ära langenud. Kohus on seisukohal, et kuna kostjale ei seatud eestkostet, siis on menetluse peatamise alused ära langenud ning menetlus tuleb uuendada. 3. Hageja on esitanud hagis kostja vastu esitatud nõude kohta piisavalt andmeid ning tõendeid, et nende alusel hagiavaldus rahuldada. Kostja ei ole kohtule esitanud mitte ühtegi korrektset vastust hagiavaldusele ega ka tõendeid asjaolu kohtu, et hageja nõue oleks alusetu ning kuuluks rahuldamata jätmisele. 4.

§ 405

lg 1 kohaselt menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagi hind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole. Hagi hind on 73,63 eurot ja kohus on tsiviilasja menetlenud lihtmenetluses vastavalt

§ 405lg-le 1.

5.

§ 405

lg 1 p 9 alusel võib kohus jätta otsusest välja kirjeldava ja põhjendava osa.

§ 444

lg 2 sätestab, et kui kohus menetleb käesoleva seaduse § 405 lõikes 1 nimetatud hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. 6. Hageja nõue tuleneb hagi kohaselt müügilepingust, millega hageja müüs kostjale elektrienergiat. Hageja on esitanud oma nõude tõendamiseks järgmised tõendid: (

1. i)25.02.2021. a Alexela AS ja kostja vahel sõlmitud elektrienergia müügileping (dtl 32-35) tarbimiskohale x.xxxxxxxxxxx xx-x, xxxxxxx ; (
2. ii)viis elektrienergia müügiarvet, mille Alexela AS on kostjale tarbitud elektri eest esitanud perioodil veebruar kuni juuni 2021. a (dtl 36-45); (iii) teatise nõude loovutamise kohta Alexela AS-ilt hagejale (dtl 48); (
3. iv)võlateatise (dtl 51-52). 7. Kostja on tuginenud vastuväitele, et tema elektrit tarbinud ei ole, seda on teinud kolmas isik ebaseaduslikult. Kostja oma väiteid tõendanud ei ole. Kostja ei ole esitanud hagile muid vastuväiteid 2

§ 162lg 1 järgi jätta kostja kanda.

10.

§ 174

lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.

§ 174

lg 4 näeb ette, et kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist

§ 177lõikes 2 sätestatud korras.

11. Hageja on esitanud taotluse mõista hageja kasuks kostjalt välja menetluskulud summas 400 eurot, mis koosneb riigilõivust summas 100 eurot ning õigusabikuludest summas 300 eurot. Riigilõivu tasumise kohustus tuleneb seadusest, mistõttu on kohtu arvates tegemist täies ulatuses vajaliku ja põhjendatud kuluga. Kohtu hinnangul on hageja õigusabikulud põhjendatud osaliselt, summas 50 eurot. Sealjuures viitab kohus Tallinna Ringkonnakohtu 28.06.2021 määrusele tsiviilasjas nr 2-20-123611, milles kõrgem kohus peab nn lihtsate sõnastuses kattuvate tüüphagide puhul, mille koostamine ei eelda õiguslikku analüüsi ning piirdub arvutustehete tegemise, lünkade täitmise ja lisade komplekteerimisega, analoogselt VÕS § 1132 lg 2 p-s 3 sätestatud tarbijalt nõutava sissenõudmiskulu piirsummaga maksimaalseks põhjendatuks õigusabikuluks 50 eurot. Kohus leiab, et hageja menetluskulude mõistlik rahaline ulatus on 150 eurot ning vastavas summas tuleb menetluskulud kostjalt välja mõista. 12.

§ 178

lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Maili Riisenberg kohtunik 3