Obsah (5)

§ 62§ 497§ 459§ 173§ 164

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Kohtunik Liisi Vernik Otsuse tegemise aeg ja koht 30.03.2023.a Tallinn Tsiviilasja number 2-22-8088 Tsiviilasi A S hagi R Sa v

§ 62lg 2).

Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud 30.05.2022 esitatud hagiavalduse kohaselt on Harju Maakohtu 20.07.2018 kohtuotsusega mõistetud A Silt (hageja) R Sa (kostja) kasuks välja igakuise elatisena alates 08.05.2018 250 eurot, kuid mitte vähem kui ½ Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast kuni kostja täisealiseks saamiseni. Peale nimetatud kohtuotsuse jõustumist on alaealisele lapsele elatise kindlaksmääramise kord muutunud ning seega on ka nimetatud kohtuotsuse aluseks olevad asjaolud muutunud. Kostja seaduslik esindaja saab lapsetoetust summas 60 eurot. Kuna kostja vajadused on osaliselt kaetud lapsetoetusega, ei pea hageja selles ulatuses elatist maksma. Elatise suurus, arvestades maha pool lapsetoetust, moodustab 225,64 eurot. Samuti on hageja registreeritud töötuna alates 19.01.

1. Eluliste ja ka tervislike probleemide tõttu on hagejal raskendatud töö leidmine ning endale ja lapsele ülalpidamise teenimine. Töötutoetus on hetkel hageja ainus sissetulek. Seetõttu puudub hagejal võimalus tasuda lapsele elatist PKS § 101 järgi arvutatud ulatuses. Ajavahemikul 22.01.2021-18.01.2022 viibis aga hageja vanglas, kus puudub võimalus töötamiseks. Samuti on hageja suhtes kohtutäitur Katrin Velleti poolt algatatud täiteasi 031/2018/1922 Harju Maakohtu 20.07.2018 kohtuotsuse ja R Sa avalduse alusel. Nõude sisuks on igakuine elatis ½ kuupalga alammääras. Sellistel asjaoludel (töötus, halb majanduslik seisund, madal haridustase, võimatus asuda tööle) puudub hagejal võimalus täita lapse ülalpidamiskohustust PKS § 101 lg 1 sätestatud ulatuses. Hageja leiab, et tema on võimeline andma lapsele ülalpidamist, kahjustamata enda tavalist ülalpidamist, suuruses 75 eurot kuus. Vastasel juhul satub hageja veelgi raskemasse materiaalsesse olukorda ning elatise võlgnevus kasvab veelgi. Hagejale on teada, et kostja seadusliku esindaja materiaalne olukord on hea. Eeltoodust tulenevalt palus hageja vähendada Harju Maakohtu 20.07.2018 kohtuotsusega tsiviilasjas nr. 2-18-7196 hagejalt kostja kasuks välja mõistetud elatist 75 euroni. Kostja vastus Kostja vaidles esitatud hagiavaldusele vastu. Kuivõrd hageja taotleb Harju Maakohtu 20.07.2018 (hagi õigeksvõtul põhineva) otsusega väljamõistetud elatise vähendamist, on hagejal kohustus välja tuua ja tõendada need asjaolud, mis on võrreldes eelviidatud kohtulahendi tegemise ajaga muutunud ja mis mõjutavad tema võimet maksta elatist ning mis annaks alust elatise suuruse muutmiseks hagis taotletud ulatuses. Ainuke hageja poolt esile toodud asjaolu on see, et hageja on töötu. Kostja leiab, et nimetatud asjaolu ei ole uus, sest Harju Maakohtu 20.07.2018 otsuse tegemise päeval oli hageja samuti töötu. Samuti on kostja seisukohal, et üksnes uus perekonnaseaduse redaktsioon elatise miinimumi arvutamise osas ei saa olla elatise vähendamise aluseks. Ülalpidamise ulatus määratakse PKS § 99 lg 1 kohaselt kindlaks lapse vajadustest ja tema 2 tavalisest elulaadist lähtudes. Nimetatud põhimõtteid ei ole muudetud ka alates 01.01.2022 kehtivas perekonnaseaduses. Samuti märkis kostja, et tsiviilasjas nr 2-18-3545 lahendas Harju Maakohus hageja ja kostja ema vaidluse kaasomandi (korteri ja laenu) jagamise kohta. Nimetatud asjas kinnitas Tallinna Ringkonnakohus 10.02.2022 määrusega kompromissi, mille järgi jäi kostja ema ainuomandisse korteriomand koos sellega seotud pangalaenuga. Kostja ema võttis endale kohustuse tasuda hagejale rahaline hüvitis summas 27 800 eurot. Ülalnimetatud kompromissi sõlmimisel lähtusid mõlemad pooled sellest, et kostja elatise nõue rahuldatakse kaasomandi lõpetamisel hagejale tasumisele kuuluva hüvitise arvel. Täiteasjas nr 031/2018/1922 pööras kohtutäitur sissenõude hageja nõudeõigusele kostja ema vastu. Kuivõrd alates 2018 kestnud täitemenetlus on näidanud, et hageja ei täida elatise tasumise kohustust vabatahtlikult, siis puudus mistahes alus eeldada, et jätkab elatise tasumist pärast temale hüvitise välja maksmist. Seetõttu nõudis kohtutäitur hagejalt elatist kohe kuni kostja täisealiseks saamiseni, so. kuni xxx. Eeltoodust tuleneb, et kostja elatise nõue kuni täisealiseks saamiseni (so. 23.01.2023) on juba rahuldatud. Rahuldatud nõuet ei saa hageja vaidlustada ega vähendada. Seda enam, et nimetatud nõude rahuldamisega pidi hageja arvestama tsiviilasjas nr 2-18-3545 kompromissi sõlmimisel. Kostjal omakorda tekkis õigustatud ootus, et juba tasutud elatis jääb kostjale. Käesolevas asjas esitatud hagi rahuldamisel peab kostja tagastama hagejale ca 217 × 8 = 1736 eurot. See on vastuolus kostja huvidega ja õiguspärase ootusega. Kostja ei saanud arvestada, et peab juba saadud elatise tagastama. Kostjal puuduvad vahendid hagejale nii suure summa tagastamiseks. Kohtu põhjendused
2. Kohus, analüüsinud hagiavaldust, poolte poolt esitatud tõendeid ning analüüsinud kostja vastuväiteid, leiab, et hagiavaldus tuleb jätta rahuldamata.
3. Perekonnaseaduse (PKS) §-dest 96 ja 97 tuleneb, et alaealine laps on õigustatud saama oma vanematelt ülalpidamist, mida PKS § 100 lg 1 ja 4 kohaselt antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis) iga kalendrikuu eest ette. Kuni 31.12.2021 kehtinud PKS § 101 lg 1 tulenevalt ei võinud igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Perioodil 01.01.2020 kuni 31.12.2021 oli kuutasu alammääraks 584 eurot, millest pool on 292 eurot (Vabariigi Valitsuse 21.12.2017 määrus nr 189 „Töötasu alammäära kehtestamise“ kohta). Alates 01.01.2022 kehtima hakanud PKS § 101 lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis olla väiksem kui käesoleva paragrahvi alusel arvutatud summa. PKS § 101 lg 3, lg 4, lg 5 ja lg 6 kohaselt on igakuise elatise arvutamise aluseks baassumma. Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta
4. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. Baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta
5. aprillil. Vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul 3 keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga. Kohus märgib, et alates 01.04.2022 on baassummaks 209,20 eurot. PKS § 217² lg 2 sätestab, et kui enne
6. aasta
7. jaanuari tehtud kohtulahendi kohaselt on vanem kohustatud tasuma alaealisele lapsele elatist seadusega kehtestatud elatusraha miinimummäära või poole töötasu alammäära ulatuses kuus, loetakse, et alates
8. aasta
9. jaanuarist on vanem kohtulahendi kohaselt kohustatud tasuma elatist 292 eurot kuus.
10. Tsiviilasja materjalide kohaselt on kostja hageja laps. Hageja on kohustatud tasuma kostjale elatist 1/2 osa Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast, kuni kostja täisealiseks saamiseni tulenevalt Harju Maakohtu 20.06.2018 õigeksvõtul põhinevast kohtuotsusest tsiviilasjas nr 2-18-7196 (dtl 6-7). Käesolevas tsiviilasjas on hageja palunud vähendada elatist 75 euroni.
11. Kohus selgitab, et hagejal on õigus nõuda väljamõistetud elatise suuruse muutmist tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 459 lg 1 ning

§ 497

alusel.

§ 459

lg 1 sätestab, et pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, on poolel õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus (p 1) ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada (p 2).

§ 497

sätestab, et kui elatisnõude aluseks olevad asjaolud muutuvad, võib kumbki pool nõuda elatise suuruse muutmist hagimenetluses.

§ 497

märgitud elatisenõude aluseks olevate asjaolude muutumise eeldus võib olla seega täidetud olukorras, kus lapse vajadused on muutunud, vanemate varaline seisund on võrreldes kohtulahendi tegemise aluseks olnud asjaoludega muutunud või olukorras, kui vanema ülalpeetavate ring on laienenud, nt sündinud on uus laps. Samuti tuleb arvestada PKS § 102 sätestatuga. Lastele elatise väljamõistmiseks alla PKS § 101 lg-s 1 sätestatud alammäära tuleb tuvastada, et selleks on PKS § 102 lg 2 kolmanda lause järgi mõjuv põhjus. Mõjuvaks põhjuseks võib PKS § 102 lg 2 neljanda lause järgi olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmise korral käesoleva seaduse §-s 101 sätestatud ulatuses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Elatise suuruse muutmise üle otsustades peab kohus võtma üldjuhul aluseks eelmise kohtulahendi asjaolud ja tuvastama, kas need on sedavõrd muutunud, et annavad alust elatise suurust muuta. Olukorras, kus kohtulahendiga ei ole tuvastatud elatise väljamõistmise aluseks olevaid asjaolusid, tuleb ka elatise suuruse muutmise hagi lahendamiseks tuvastada, kas ja millises ulatuses on isik kohustatud teisele isikule ülalpidamist andma (vt selle kohta ka Riigikohtu lahend nr 3-2-1-124-15, p 11). Seega tuleb kohtul esmalt tuvastada asjaolud, millised olid aluseks tsiviilasjas nr 2-18-7196 20.06.2018 kohtulahendi tegemisel. 4

1. Tsiviilasjas 2-18-7196 esitatud hagiavalduse kohaselt palus kostja hagejalt välja mõista elatise sel ajal kehtinud miinimumsummas ning samuti tagasiulatuva elatise (tsiviilasja 218-7196 materjalid nähtavad kohtute infosüsteemist). Hageja on nimetatud tsiviilasjas esitatud vastuses hagi õigeks võtnud. Seega saab kohtu hinnangul eeldada, et hageja oli võimeline elatist kostjale miinimumsummas 2018 aastal igakuiselt tasuma ning alused elatise vähendamiseks alla miinimummäära puudusid. Kohus märgib, et aastal 2018 oli elatise miinimumiks 250 eurot. Nimetatust võib kohtu hinnangul ka järeldada, et kostja igakuised kulud vastasid 2018 aastal vähemalt 500 eurole (250 x 2).
2. Kostja ei ole oma vastuses elatise vähendamisega nõustunud. Seega tuleb kohtul hageja nõude lahendamiseks esmalt hinnata, millised on kostja igakuised kulud käesoleval ajal. 6.1 Kostja on oma 12.01.2013 dokumendis välja toonud, et tema igakuised kulud moodustavad käesoleval ajal kokku 766,64 eurot s.h: eluasemekulud (eluasemelaen ja kommunaalkulud, elekter, TV, sideteenused) 166,64 eurot; riided ja jalatsid 100 eurot; toidukulud 150 eurot; ravimid ja vitamiinid 15 eurot; hügieenitarbed 20 eurot; kosmeetika (sh. pesemis- ja hooldusvahendid) 20 eurot; juuksur 40 eurot; vaba aeg ja meelelahutus 50 eurot; taskuraha 40 eurot; õppematerjalid, koolituskulud 25 eurot; reisimine 100 eurot, elektroonika 20 eurot, mööbel ja kodukaubad 20 eurot. 6.2 Riigikohus on kohtulahendis nr 3-2-1-69-13 (p 18) asunud seisukohale, et asjaolu, et üks vanem annab enda kasutuses oleva eluaseme ka oma lapse kasutusse, ei tähenda, et see vanem peabki üksi lapse eluasemevajaduse rahuldama ja teine vanem vabaneb selles osas oma ülalpidamiskohustusest. Eelduslikult peavad vanemad osalema võrdselt ka lapse eluasemevajaduse rahuldamisel. Kohus asub seega seisukohale, et vanemad peavad osalema võrdselt ka eluasemekulude kandmisel (sh eluasemelaen, kommunaalkulud ning elekter), kuna neid saab pidada eluasemevajaduse rahuldamiseks. Arvestades hageja vanusega ei saa pidada ka sidekulusid ebavajalikuks (so TV/telefon/internet). Kohus loeb kostja esitatud kontoväljavõtetega tõendatuks, et igakuine eluasemekulu ning sidekulu moodustab kostjal kokku 162,56 eurot, sh kulu elektrile 7,28 eurot (72,80 eurot/5 kuuga, mis omakorda jagada 2 inimesega; dtl 162); eluasemelaenu kulu 75,02 eurot (900,24 eurot/6 kuuga, mis omakorda jagada 2 inimesega; dtl 163), TV kulu 4,50 eurot (53,94 eurot/6 kuuga, mis omakorda jagada 2 inimesega; dtl 164); kommunaalkulud 52,44 eurot (629,22 eurot/6 kuuga, mis omakorda jagada 2 inimesega, dtl 165); sideteenus 23,32 eurot (279,81eurot/ 6 kuuga, mis omakorda jagada 2 inimesega). Seega on kostja eluasemekulud ja sidekulud põhjendatud kokku 161,56 euro ulatuses. 6.3 Kostja on välja toonud kulud riietele ja jalanõudele kokku 100 eurot. Kohtu hinnangul saab üldtuntuks lugeda, et inimesed vajavad igapäevaselt riideid ja jalanõusid ning oluline on asjaolu, et kostja elab kliimavööndis, kus erinevatel aastaaegadel kantakse erineva paksusega riideid. Kohus peab mõistlikuks igakuiseks kuluks riiete ja jalanõude osas seega 100 eurot. 6.4 Asjaolu, et inimesed tarbivad igapäevaselt toitu on üldtuntud ja tõendamist mittevajav asjaolu. Kohtu hinnangul on 150 eurot igakuise toidukuluna mõistlik ja usutav arvestades ka kasvavate toiduhindadega. 5 6.5 Kohtu hinnangul on ka eluliselt usutav, et teatud ravimeid tuleb kostjal aeg-ajalt tarvitada (nt palaviku alandamine, valu vaigistamine, külmetuse leevendamine) ning eluliselt on ka usutav vitamiinide tarvitamine. Kohus loeb mõistlikuks igakuiseks tervishoiukuluks seega kokku 15 eurot. 6.6 Üldtuntuks saab lugeda asjaolu, et igapäevaselt on vajalik kasutada ka hügieenitarbeid (s.h seebid, dushigeelid, shampoonid, hambapasta). Samuti ei saa iseenesest pidada ebavajalikuks juuksuris käimist ega ka kosmeetika ostmist. Kohus arvestab siinkohal ka hageja vanusega. Kohtu hinnangul on seega hügieenitarvetele, kosmeetikale ja juuksurile kokku 80 eurot mõistlik ja usutav kulu. 6.7 Arvestades hageja vanusega on usutav ka teatud meelelahutuse vajalikkus vaba aja veetmise näol, s.o nt kinos, teatris, muuseumis käimine, raamatute lugemine ning meelelahutusüritustel osalemine. Samuti ei saa taskuraha andmist pidada ebavajalikuks. Kuigi tõendeid nimetatud kulude osas kostja esitanud ei ole, siis kohus peab eluliselt usutavaks nimetatud kuludele kokku 90 eurot. 6.8 Arvestades, et kostja on kooliealine, siis on eluliselt usutav, et seoses kooliskäimisega kaasnevad kulud ka koolitarvetele, väljasõitutele, klassirahale ja muule sellisele. Kuigi tõendeid nimetatud kulude osas ei ole kostja esitanud, siis on kohtu hinnangul 25 eurot koolikuludele mõistlik. 6.9 Kostja on välja toonud ka kulud reisimisele 100 eurot. Kohus märgib, et tegemist ei ole hädavajaliku kuluga ning seega ei paiguta kohus nimetatud kulu ka elatise alla. Iga lapsevanem saab reisile minna koos lapsega vastavalt oma majanduslikule võimekusele ja ei saa eeldada, et teine vanem peaks nimetatud kulu kinni maksma. 6.10 Kostja on välja toonud ka kulud elektroonikale, mööblile ja kodukaupadele 40 eurot. Ühtegi tõendit ei ole kostja nimetatud kulude osas esitanud. Kuigi nimetatud tooteid koju aeg-ajalt ostetakse, siis ei tohiks nimetatud kulu olla igakuine ning suuremaid tooteid (elektroonika ja mööbel) ostetakse eelduslikult aastateks ning seega ei ole igakuised kulud nendele liialt suured. Samas on eluliselt usutav, et igakuiselt tarbitakse kodukaupasid (nt pesupesemis- ja nõudepesuvahendeid ning muid puhastusvahendeid). Kohus peab seega mõistlikuks nimetatud kulude osas igakuiselt 20 eurot. 6.11 Kostja on esitanud riiete, toidu, ravimite ja kosmeetika kulude tõendamiseks kostja ema konto väljavõtte (dtl 167-170). Kohus märgib, et nimetatud konto väljavõte tõendab üksnes teatud kaupade ja teenuste ostmist ja maksumust teatud ajahetkel, kuid ei tõenda, kellele ja mida konkreetselt soetatud on. 6.12 Eeltoodust tulenevalt võib pidada usutavaks ja põhjendatuks, et kostja igakuised kulud on käesoleval ajal kokku ca 643 eurot. Seega on kostja igakuised kulud võrreldes eelmise lahendi tegemise ajaga suurenenud. 6
3. Hageja on menetluses palunud elatist vähendada esmalt tuginedes õigusliku olukorra muudatustele. Kohus asub seisukohale, et kuna alates 01.01.2022 kehtima hakanud PKS sätestab olulised muudatused seoses miinimumelatisega, siis saab iseenesest õigusliku olukorra muutus olla aluseks elatise vähendamisel. Kuna kostja on aga tõendanud, et tema igakuised kulud on miinimumelatisest suuremad, siis ei saa lähtuda PKS § 101 lg-s 3 märgitud baassummast, vaid lähtuda tuleb kostja reaalsetest kuludest. Kohtu hinnangul saab sel juhul arvestada seega üksnes kostja seaduslikule esindajale laekuva lastetoetusega tulenevalt PKS §-st 101 lg 5, mis aastal 2022 oli 60 eurot ning aastal 2023 on 80 eurot. Kohus on eelnevalt teinud kindlaks, et kostja igakuised kulud on põhjendatud ca 643 euro ulatuses. Kui sellest maha arvata lapsetoetus, siis jääks mõlema vanema kanda kuni 2022 aasta lõpuni 583 eurot ja alates 2023 aastast 563 eurot ehk kostja osa oleks vastavalt 291,50 eurot või 281,50 eurot. Tegemist ei ole oluliselt väiksemate summadega, kui kostjalt on välja mõistetud. Kohus arvestab ka asjaoluga, et kostja on saanud 23.01.2023 täisealiseks. Seega leiab kohus, et käesoleval juhul ei ole õigusliku olukorra muutus aluseks elatise vähendamisel.
4. Hageja on palunud elatist vähendada viidates menetluses ka oma majanduslikule olukorrale (eelkõige oma töötusele) ning tervislikele probleemidele. Kohus on 09.08.2022 kirjas hagejale selgitanud, et hagejal tuleb välja tuua, kas ja millises ulatuses on hageja majanduslik olukord võrreldes 2018 aastaga muutunud ning mil moel takistab tema tervislik seisund uue töökoha leidmist ning elatise tasumist (dtl 59-62). Kostja poolt esitatud konto väljavõttest nähtuvalt võib eeldada, et 2018 aastal töötas kostja ettevõttes xxx ja xxx-s, kuna nimetatud äriühingud on kostjalt kandnud üle töötasu (dtl 7181). 19.01.2022 on kostja registreeritud aga töötuna (dtl 8) ning tema ainukeseks sissetulekuks konto väljavõtte kohaselt on Eesti Töötukassa poolt makstavad toetused. Seega on iseenesest nimetatud asjaolu muutunud võrreldes eelmise lahendi tegemise ajaga. Samas ei vabasta töötuks olemine kostjat tema ülalpidamiskohustusest. Kostja ei ole töövõimetu ega välja toonud ühtegi mõjuvat põhjust, mis takistaks teda uue töökoha leidmisel. Samuti puuduvad tõendid, et kostja tervislik seisund takistaks kostjal kuidagi uue töökoha leidmist. Asjaolu, et hageja viibis ajavahemikul 22.01.2021 – 18.01.2022 vanglas ei oma mingit tähtsus käesoleva asja juures. Kohus selgitab, et kinnipidamisasutuses viibimine ei vabasta kostjat tema ülalpidamiskohustusest. Ülalpidamiskohustus tuleneb seadusest ning vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid, olgu siis sissetuleku arvel või piisava sissetuleku puudumise korral ka muu vara arvel. Tsiviilasjas nr 3-2-1-21-15 on Riigikohus selgitanud, et vanema osa arvestamisel lapsele elatise andmisel tuleb mh hinnata selle vanema võimalusi sissetulekut saada, mitte aga vähendada tema osa selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et see on liiga väike. Tsiviilasjas nr 3-2-1-19-07 märkis Riigikohus, et vanem on kohustatud lapse ülalpidamiseks vajalike vahendite saamiseks tegema kõik endast oleneva ning vajadusel müüma ka temale kuuluvaid esemeid ülalpidamiskohustuse täitmiseks vajalike vahendite saamiseks, kuid ka siinjuures tuleb säilitada kohustatud vanemale minimaalne toimetulek ja minimaalselt vajalik elustandard. Samuti peab kohus vajalikuks märkida, et täitemenetluse alustamine elatise väljamõistmise kohtotsuse alusel ei saa olla elatise vähendamise aluseks. 7 Seega puudub kohtu hinnangul alus elatise vähendamiseks ka kostja töötuse ning tervislike probleemide tõttu.
5. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus hagi rahuldamata.
6. Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ning esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitlenud. Menetluskulud 11.

§ 173

lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.

§ 164

lg 1 kohaselt kannab hagilises abieluasjas, alaealise lapse ülalpidamisasjas ja põlvnemisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Kohus jätab menetluskulud poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Liisi Vernik kohtunik 8