KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kaija Kaijanen, Iris Kangur-Gontšarov, Vallo Kariler Otsuse tegemise aeg ja koht 28. veebruar 2023. a, Tallinn Kohtuasja nu

§ 12

lg-le 4.

regulatsiooni järgi on põhimõtteline vahe selles, kas liikmetele soovitakse kehtestatakse rahalisi kohustusi või muid kohustusi. Kui MTÜ soovib oma liikmetelt nõuda liikmetasu, sh panna selliseid nõudeid maksma kohtus, peab MTÜ põhikirjas olema minimaalselt sätestatud: eksisteerib kohustus tasuda liikmemaksu; liikmemaksu suurus või selle arvestamise kord viisil, et liikmemaksu suurus oleks lihtsalt ja selgelt välja arvutatav, ettenähtav; liikmemaksu tasumise kord ja tingimused.

§ 12

lg-s 4 sätestatud põhimõte, et varalised kohustused saavad tuleneda üksnes põhikirjast mitte üldkoosoleku igakordsest suvaotsusest. Kuna hageja põhikirja p 3.1.

1. on tühine ega anna üldkoosolekule selliseid õigusi, ei ole kostjal saanud tekkida mistahes rahalisi kohustusi hageja ees. Samuti on kõik otsused, millega on kostjale soovitud panna rahalisi kohustusi, tühised.
2. Alternatiivselt, isegi juhul kui hageja põhikirjas oleks nõutaval kujul ning kehtivalt kehtestatud liikmemaksu tasumise kohustus, ei saa hagi ikkagi rahuldada. Kostjat on koheldud ebavõrdselt ning kostja ei ole sellega nõus olnud. Kostja ei ole osalenud ühegi otsuse tegemisel, kus oleks hääletatud liikmemaksude üle. Kostja ei ole hääletanud ühegi otsuse poolt, millega oleks liikmemaksud kehtestatud või nende määrad ja tasumise kord kehtestatud. Teised hageja liikmed pole saanud ilma kostja osavõtu ja nõusolekuta teha kostja suhtes siduvaid otsuseid, mh kohelda kostjat halvemini teistest hageja liikmetest.
3. Alternatiivselt, isegi kui asuda seisukohale, et hageja liikmete otsused ei oleks tühised ja/või kostjal oleks tekkinud kohustus tasuda hagejale liikmemaksu, ei saaks nõuda kostjalt liikmemaksu enam kui 500 eurot aastas – s.o määras, mis on liikmete otsusega ette nähtud. 3 2-20-4814 Asjaolu, et teised liikmed on ise olnud nõus sellega, et maksavad hagejale rohkem kui 500 eurot aastas, ei tekita kostjale kohustust tasuda rohkem kui 500 eurot aastas.
4. Hageja viivisenõuded on alusetud. Hagejal ei ole kostja vastu põhinõudeid, mis ühtlasi tähendab ka viivisenõuete puudumist. Muuhulgas ei saa hageja ise kostja suhtes ühepoolselt määrata, millal muutub arve sissenõutavaks ning millal tuleb see tasuda. Kostja ei ole aktsepteerinud ka arvete kuupäevi ega maksetähtaegu. Maakohtu otsus ja põhjendused
5. Harju Maakohus rahuldas
6. septembri
7. a otsusega hagi osaliselt, mõistis kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 17 021 eurot, otsuse tegemise aja seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 3933.57 eurot, tulevikus sissenõutavaks muutuva viivise põhivõlalt VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras alates kohtuotsuse tegemisele järgnevast päevast kuni põhiosa täieliku tasumiseni, kuid kokku mitte üle vastava põhinõude summa. Menetluskulud jättis maakohus kostja kanda ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskuluna 900 eurot.
8. Esmalt leidis maakohus, et kostja on saanud hageja liikmeks. Maakohus tuvastas, et hageja
9. a kuni
10. a kehtinud põhikirja p 2.
11. kohaselt otsustab hageja uute liikmete vastuvõtmise hageja üldkoosolek.
12. juunil
13. a toimunud üldkoosolekust võttis osa hageja seitsmest liikmest viis, seega oli hageja eelnimetatud üldkoosolek põhikirja p 4.7 järgi otsustusvõimeline. Maakohus tuvastas, et kostja võeti hageja
14. juuni
15. a üldkoosoleku otsusega hageja liikmeks. Kostja hageja liikmeks vastuvõtmise poolt hääletas 100% üldkoosolekul osalenutest. Maakohus märkis, et ainult ühingu ühepoolne otsus isik enda liikmeks lugeda ei saa tekitada liikmelisust ega sellega seonduvaid õigusi-kohustusi, samas seadus ei sätesta, millises vormis liikmeks astumise avaldus tuleb esitada. Maakohtu hinnangul ei ole eluliselt usutav, et hageja oleks võtnud kostja enda liikmeks ilma kostja vastava tahteavalduseta. Ühtlasi tõendab kostja hilisem käitumine, et ta ise luges end samuti hageja liikmeks ja on enda liikmeks vastuvõtmise seega vähemalt peale otsuse tegemist heaks kiitnud. Kohtu hinnangul tõendab liikmelisust kaudselt ka asjaolu, et kostja juhatuse liige AS valiti
16. juuni
17. a üldkoosolekul hageja juhatuse liikmeks. See oli võimalik põhikirja p 2.7.2 järgi vaid seetõttu, et kostja oli hageja liige.
18. Hageja
19. juulist
20. a kuni
21. augustini
22. a kehtinud põhikirja p. 2.8.
23. kohaselt on hageja liige kohustatud tasuma õigeaegselt liikmemaksud ja muud seadusest või põhikirjast tulenevad maksud. Sama põhikirja p 4.2.
24. kohaselt kuulub hageja üldkoosoleku pädevusse liikmemaksude ja täiendavate maksete ja nende määrade ning tasumise korra kehtestamine. Hagi kohaselt oli
25. a liikmemaksu suuruseks määratud 10 000 eurot, mille kostja tasus täies ulatuses.
26. a oli liikmemaksu suuruseks määratud samuti 10 000 eurot, kostja tasus liikmemaksu 2017 I kvartali eest 2500 eurot mis tõendab, et kostja aktsepteeris
27. a liikmemaksuna 10 000 eurot aastas.
28. mail
29. a kehtima hakanud hageja uue põhikirja p 2.8.
30. kohaselt on hageja liige kohustatud tasuma õigeaegset liikmemaksud ja muud seadusest või põhikirjast tulenevad maksud. Sama põhikirja p. 4.2.
31. järgi üldkoosoleku pädevusse kuulub liikmemaksude ja täiendavate maksete määrade ning tasumise korra kehtestamine.
32. mai
33. a hageja üldkoosoleku protokolli p-ga 4 otsustati kinnitada liikmemaksud
34. aastaks. Üldkoosoleku protokolli kohaselt on liikmemaks aastaks
35. a ettevõtetest liikmetele 5000 eurot (vt tlk 24 pöördel).
36. a kostja liikmetasu suuruse arvestuses on hageja lähtunud liikmelisuse lõppemise kuupäeva seisust. Maakohus tuvastas, et kostja arvati liikmete hulgast 4 2-20-4814 välja
37. novembril
38. a, millest tulenevalt nõuab hageja kostjalt liikmemaksu
39. a eest osaliselt, s.o 4521 eurot. Maakohus ei nõustunud kostja väidetega, et hageja põhikirjas ei ole liikmemaksu tasumisega seonduv piisavalt reguleeritud ja põhikiri on mingis osas tühine. Samuti ei ole kostja esitanud tõendeid, mille alusel saaks kohus tuvastada, et põhikiri oli mingis ulatuses tühine.
40. Maakohus tuvastas, et kostja on tema ja hageja vahelises kirjavahetuses oma võlgnevust liikmemaksude eest möönnud. Kostja väide hageja vabatahtliku spondeerimise kohta on maakohtu hinnangul vastuolus asjas kogutud tõenditega.
41. a ja
42. a liikmemaksude tasumisel märkis kostja iga kord selgituse lahtris tasutavate arvete numbrid. Seega on tõendatud, et kostja tegi makseid just liikmemaksude kvartaalseks tasumiseks. Maakohus märkis, et liikmemaksu suuruse sai hageja otsustada koosolekul osalejate enamuse otsusega ja selleks ei olnud vajalik kostja osalemine koosolekul ega tema nõusolek liikmemaksu suuruse ja tasumise tähtaja kehtestamiseks. Eelnevast tulenevalt rahuldas maakohus hagi põhinõude osas kokku summas 17 021 eurot.
43. Maakohus ei nõustunud hagejaga, et võla sissenõutavaks muutumise aja osas tuleb lähtuda arvetel märgitud kuupäevadest. Hageja kehtestas üldkoosoleku otsusega tasumise kuupäevad alles
44. augustil
45. a ja need jõustusid
46. a. Sellel eelneva perioodi osas ei ole esitatud kohtule tõendeid, et hageja üldkoosolek oleks kehtestanud tasumise kuupäevad. VÕS § 82 lg-s 1 on sätestatud, et kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. Sama paragrahvi lg-s 3 on sätestatud, et kui kohustuse täitmise aega ei ole kindlaks määratud ja see ei tulene ka võlasuhte olemusest, peab võlgnik kohustuse täitma selle täitmiseks mõistlikult vajaliku aja jooksul pärast lepingu sõlmimist või muul alusel võlasuhte tekkimist, arvestades eelkõige kohustuse täitmise kohta, viisi ja olemust. Lähtudes VÕS § 82 lg-st 1 ja 3 ning tuginedes võlasuhte olemusele (liikmemaks aasta eest) ja poolte varasematele suhetele (varasemad tasumised – tlk 105-114), leidis maakohus, et iga aasta liikmemaks muutus sissenõutavaks hiljemalt iga aasta lõpus, mille eest liikmemaksu tasuda tuli:
47. a II-IV kvartali liikmemaksu nõue muutus sissenõutavaks
48. detsembril
49. a;
50. a liikmemaks muutus sissenõutavaks
51. detsembril
52. a;
53. a liikmemaks muutus vastavalt hageja
54. mai
55. a otsuse p-le 2 sissenõutavaks
56. märtsil
57. a. Hageja nõudis
58. a liikmemaksu tasumata jätmise tõttu viivist alates
59. detsembrist
60. a ja maakohus lähtus sellest kuupäevast kui kostjale soodsamast. Eeltoodu alusel mõistis maakohus välja kostjalt hageja viivise seadusest tulenevas määras otsuse tegemise ajani summas 3933.57 eurot.
61. Maakohus mõistis vastavalt hageja taotlusele TsMS § 367 alusel kostjalt hageja kasuks välja viivise põhinõudelt seaduses sätestatud määras otsuse tegemisest kuni põhinõude täitmiseni.
62. Menetluskulud jättis maakohus kostja kanda ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskuluna hagi esitamisel tasutud riigilõivu 900 eurot. Apellatsioonkaebus
63. Kostja esitas maakohtu otsusele apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada maakohtu otsuse ning teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata ning menetluskulud jätta hageja kanda. 5 2-20-4814
64. Kostja leidis jätkuvalt, et ta ei ole hageja liige, sest ei ole esitanud avaldust astuda hageja liikmeks. Samuti ei ole asjas kogutud ühtegi tõendit, mille kohaselt kostja oleks hageja liikmeks astunud ning allutanud end hageja põhikirjale vms. Maakohtu otsus on vastuoluline; ühelt poolt leiab kohus, et isik saab liikmeks astuda üksnes omapoolse tahteavalduse alusel, kuid leiab viitamata mistahes tõendile, mis võiks kostja vastavat tahteavaldust tõendada, leiab maakohus, et eluliselt ei olevat usutav, et ilma kostja tahteavalduseta oleks hageja otsustanud kostja liikmeks arvamise. On tavapärane, et mittetulundusühingu liikmeks astumise esmane eeldus on isiku vastav avaldus ning ilma avalduseta ei ole isik liige sõltumata sellest, et mittetulundusühing on otsustanud isiku liikmeks vastuvõtmise. Samuti on tavapärane, et erinevate mittetulundusühingute tegevustes osalevad ka isikud, kes ei ole liikmed, aga jagavad sarnast maailmavaadet või omavad muud ühisosa. Asjaolu, et hageja võimaldas kostja esindajal erinevatel koosolekutel osaleda ning kostja juhatuse liige valiti hageja juhatuse liikmeks, ei tõenda, et kostja oleks esitanud tahteavalduse hageja liikmeks astumiseks. Otsuses viidatud tõendid ei viita kostja tahteavaldusele astuda hageja liikmeks; tegemist on tõenditega, millest nähtub kostja juhatuse liikme AS osavõtt koosolekutest ning AS poolt hageja juhatuse liikmeks olek. AS ei ole üldkoosoleku otsuseid allkirjastanud hageja liikmena.
65. Maakohtule on etteheidetav, et otsuses ei ole vastatud kostja seisukohtadele seoses

§ 12

lg 4 regulatsiooniga, millest järeldub, et hagejal ei ole kostja vastu rahalisi nõudeid. Antud juhul on

§ 12

lg-s 4 sätestatud põhimõte, et varalised kohustused saavad tuleneda üksnes põhikirjast, mitte üldkoosoleku igakordsest suvaotsusest. Seega on hageja põhikirja p 3.1.

1. tühine ega anna üldkoosolekule selliseid õigusi ning kostjal ei saanud tekkida mistahes rahalisi kohustusi hageja ees. Maakohus ei hinnanud ka seda, et kostjat on koheldud ebavõrdselt, sest kostja ei ole osalenud ühegi otsuse tegemisel, kus oleks hääletatud liikmemaksude üle. Kuivõrd kostjat on koheldud ebavõrdselt, on kostja suhtes tehtud hageja liikmete otsused tühised ega oma kostja suhtes mistahes õigusjärelmeid.
2. Isegi kui asuda seisukohale, et hageja liikmete otsused ei oleks tühised ja/või kostjal oleks tekkinud kohustus tasuda hagejale liikmemaksu, ei saaks nõuda kostjalt liikmemaksu enam kui 500 eurot aastas – s.o määras, mis on liikmete otsusega ette nähtud. Asjaolu, et teised liikmed on ise olnud nõus sellega, et maksavad hagejale rohkem kui 500 eurot aastas, ei tekita kostjale kohustust tasuda rohkem, kui 500 eurot aastas. Maakohus on jätnud selle otsuses tähelepanuta. Otsuses esitatud seisukoht liikmemaksu suuruse tuletamisest esitatud arvetest on nii faktiliselt kui õiguslikult sisustamata. Vastustaja seisukoht
3. Hageja palus jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ning jätta menetluskulud kostja kanda. Hageja jäi kõigi enda maakohtus väljendatud seisukohtade ja vastuväidete juurde ning leidis, et maakohtu otsus on põhjendatud ja seadusega kooskõlas. Hageja märkis mh, et kostja ei tugine apellatsioonkaebuses asjaolule, et kostja seaduslik esindaja pole avaldanud soovi astuda hageja liikmeks suulises vormis arvestades, et ei hageja põhikiri ega

ei sätesta liikmeks astumise avalduse kohustuslikku vorminõuet. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

1. Kolleegium leiab, et kostja apellatsioonkaebus tuleb osaliselt rahuldada ja maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada osas, millega maakohus rahuldas hageja põhinõude 9521 eurot ületavas osas ja mõistis välja suuremalt põhivõlalt kui 9521 eurot arvestatud viivise. 6 2-20-4814 Kolleegium saab teha tühistatud osas uue otsuse, millega jätab hagi selles osas rahuldamata. Hagi osalise rahuldamata jätmise tõttu tuleb muuta ka menetluskulude jaotust. Muus osas ei anna kostja apellatsioonkaebuse väited alust maakohtu otsust muuta.
2. Apellatsiooniastmes vaidlevad pooled endiselt selle üle, kas kostja on hageja liige; kas kostjal on tekkinud hageja ees rahaline kohustus ja kui suures summas oli kostja kohustatud liikmemaksu tasuma.
3. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega neid kordamata (TsMS § 654 § lg 6) osas, milles maakohus leidis, et kostja on hageja liige, kostjal on tekkinud hageja
4. juulist
5. a kuni
6. augustini
7. a kehtinud põhikirja punktist 2.8.
8. ja hageja
9. maist
10. a kehtima hakanud hageja uue põhikirja punktist 2.8.
11. liikmemaksu tasumise kohustus ning alates
12. maist
13. a oli hageja liikmemaksu suuruseks
14. a ja
15. a 5000 eurot aastas, mistõttu võlgneb kostja hagejale
16. a eest 5000 eurot ja
17. a eest 4521 eurot. Küll aga on osaliselt põhjendatud apellatsioonkaebuse väide liikmemaksu suuruse tuletamise kohta esitatud arvete põhjal, mis puudutab kostja võlga
18. a II-IV kvartali eest. Kolleegiumi hinnangul puudus maakohtul alus
19. a liikmemaksu suuruse tuletamiseks üksnes kostja poolt eelnevalt tasutud sarnaste arvete pinnalt olukorras, kus kostja oli esitanud vastuväite liikmemaksu suurusele ning hageja ei olnud tõendanud
20. a liikmemaksu suurust.
21. Vastuseks apellatsioonkaebuse väitele seoses kostja liikmelisusega hagejas, märgib kolleegium lisaks maakohtu põhjendustele, et kostja ja hageja esindajate vahel peetud kirjavahetusest nähtub selgelt, et kostja pidas ennast hageja liikmeks märkides, et: „/…/ kuivõrd liikmete hulgas pole peale Eleoni kedagi, keda riigiaparaat täiesti alatult blokeerides on rünnanud ja ettevõtluse blokeerinud. See on liikme eristaatus nn force majore. Väga loodan, et teised liikmed ei peaks taolise alatusega kunagi kokku puutuma. /…/“ (Andres Sõnajala
22. märtsi
23. a kell 16:20 saadetud kiri PM-le, tl 43). Kõnealusest kirjast nähtub, et kostja seaduslik esindaja käsitas kostjat hageja liikmena vastandades teisi liikmeid ja kostjat seoses viimase tegevuses tekkinud raskustega.
24. jaanuaril
25. a kell 13:57 hagejale saadetud kirjas uurib kostja hagejalt liikmemaksu võla osamaksete ajatamise võimaluste kohta (tl 45). Kolleegiumi hinnangul ei ole eluliselt usutav olukord, kus kostja on väidetavalt vabatahtlikult ja heas usus panustanud hageja tegevusse, kuid on samaaegselt huvitatud liikmemaksu võla osamaksete ajatamisest.
26. Kostja heitis apellatsioonkaebuses maakohtule ette, et maakohus ei vastanud kostja seisukohale seoses

§ 12

lg 4 regulatsiooniga, mille kohaselt pidi põhikirjas olema kirjas, et eksisteerib kohustus tasuda liikmemaksu; liikmemaksu suurus ja/või selge arvutamise kord; tasumise kord, tingimused. Maakohus on võtnud nimetatud kostja väite osas seisukoha otsuse põhjenduste punktis 25. Ringkonnakohtul ei ole alust asuda maakohtust erinevale seisukohale.

§ 12

lg 4 järgi määratakse liikmete varalised ja muud kohustused mittetulundusühingu suhtes kindlaks põhikirjaga. Liikmetele võib panna kohustusi ainult põhikirjas ettenähtud korras.

§ 7

lg 1 p 6 kohaselt tuleb põhikirjas märkida liikmete kohustused või kord, kuidas võib liikmetele kohustusi kehtestada. Käesoleval juhul on nii hageja

1. juulist
2. a kuni
3. augustini
4. a kehtinud põhikirja (tl 21-23) punktis 2.8.
5. kui ka hageja
6. maist
7. a kehtima hakanud hageja uue põhikirja (tl 6-8) punktis 2.8.
8. märgitud, et Eesti Rahvuskomitee liige on kohustatud tasuma õigeaegselt liikmemaksud ja muud seadusest või põhikirjast tulenevad maksud ning
9. juulist
10. a kuni
11. augustini
12. a kehtinud põhikirja punkti 4.2.8 ja
13. maist
14. a kehtima hakanud hageja 7 2-20-4814 uue põhikirja 4.2.9 kohaselt üldkoosoleku liikmemaksude ja täiendavate maksete ja nende määrade ning tasumise korra kehtestamine üldkoosoleku pädevuses. Seega nähtub põhikirjast, et liikmetel on liikmemaksu tasumise kohustus, samuti liikmemaksu kehtestamise kord. Kolleegiumi hinnangul ei ole hageja mõlemad kõnealused põhikirja redaktsioonid vastuolus mittetulundusühingute seadusega.
15. Kostja ebavõrdset kohtlemist on maakohus hinnanud otsuse põhjenduste punktis 28 ning ringkonnakohtu arvates on maakohus jõudnud õige järelduseni, et liikmemaksu suuruse sai hageja mh enda põhikirja järgi otsustada koosolekul osalejate enamuse otsusega ja selleks ei olnud vajalik kostja osalemine koosolekul ega tema nõusolek liikmemaksu suuruse ja tasumise tähtaja kehtestamiseks.
16. Kostja on apellatsioonkaebuses välja toonud, et temalt ei saaks nõuda liikmemaksu enam kui 500 eurot aastas. Kuigi kostja on viidanud nii maakohtu menetluses kui ka apellatsioonkaebuses teatud otsusele, ei nähtu sellist otsust tsiviilasja materjalides. Seega ei ole kolleegiumi hinnangul põhjendatud ega tõendatud, et kostjalt saaks nõuda liikmemaksu üksnes 500 eurot aastas.
17. Seoses liikmemaksu suurusega märgib kolleegium, et maakohus on õigesti lähtunud hageja
18. mai
19. a otsusest, mille kohaselt on alates
20. aastast ettevõtte liikmemaks 5000 eurot (tl 24 p), millest tulenevalt oli kostjal kohustus tasuda
21. aastal hagejale 5000 eurot. Kuivõrd
22. a uut liikmemaksu ei kehtestatud ning kehtis varasem liikmemaks, järeldas maakohus õigesti, et kostja, olles hageja liige
23. aastal kuni
24. novembrini
25. a pidi hagejale
26. a eest tasuma 4521 eurot (tl 16). Kuivõrd kostja vaidles liikmemaksu suurusele vastu, tuli hagejal tõendada ka
27. a liikmemaksu suurus. Kuigi hagiavalduses on välja toodud, et liikmemaks
28. a oli 10 000 eurot (nagu ka
29. a), ei ole hageja seda millegagi tõendanud. Tsiviilasja materjalidest ei nähtu ühtegi üldkoosoleku otsust või muud dokumenti, millest saaks järeldada, et
30. a või varasemalt kehtestatud liikmemaks oli 10 000 eurot. Maakohus leidis, et kuivõrd hageja tasus
31. aastal liikmemaksu 10 000 eurot, aktsepteeris ta selle suurust, ning tasudes ka
32. a I kvartali eest 2500 eurot (s.o ¼ 10 000 eurost), aktsepteeris kostja ka
33. a liikmemaksuna 10 000 eurot. Kolleegium maakohtu järeldusega ei nõustu, sest ainuüksi arve esitamisest kohustust arvet tasuda ei teki. Kuigi eelnevalt on ringkonnakohus tuvastanud, et kostja oli hageja liige ning sellest tulenevalt oli kostjal iseenesest liikmemaksu tasumise kohustus, ei ole tõendatud, millises summas pidi kostja
34. a II-IV kvartali eest liikmemaksu tasuma. Seetõttu tuleb maakohtu poolt välja mõistetud põhivõlga 17 021 eurot vähendada 7500 euro võrra ning põhivõlana kostjalt hageja kasuks välja mõista 9521 eurot. Seega tuleb maakohtu otsus tühistada osas, millega maakohus rahuldas hageja põhinõude 9521 eurot ületavas osas.
35. Kuivõrd hageja palus põhivõlalt viivise välja mõistmist ning ringkonnakohus tuvastas põhivõla suuruseks 9521 eurot, tuleb maakohtu otsus tühistada ka osas, millega maakohus mõistis välja suuremalt põhivõlalt kui 9521 eurot arvestatud viivise. Ringkonnakohus arvutab välja põhivõlalt 9521 eurot sissenõutavaks muutunud viivise käesoleva otsuse tegemise aja seisuga. Maakohus on viivise nõuet VÕS § 113 lg 1 mõttes käsitlenud otsuse põhjenduste punktides
36. Pooled ei ole maakohtu arvutuskäiku vaidlustanud. Arvestades, et põhivõlg moodustab 9521 eurot, on viivisekalkulaatori andmetel sissenõutavaks muutunud viivis käesoleva otsuse tegemise ajal s.o
37. veebruari
38. a seisuga 2863.48 eurot (
39. a liikmemaksult 5000 8 2-20-4814 eurolt alates
40. jaanuarist
41. a kuni
42. veebruarini
43. a 1684.86 eurot;
44. a liikmemaksult 4521 eurolt alates
45. detsembrist
46. a kuni
47. veebruarini
48. a 1178.62 eurot; s.o kokku 1684.86 + 1178.62=2863.48). Seda arvestades tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista kohtuotsuse tegemise aja seisuga viivis 2863.48 eurot ning alates
49. märtsist
50. a kuni põhivõla tasumiseni VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras viivis, kuid kokku koos välja mõistetud
51. veebruariks
52. a sissenõutavaks muutunud viivisega (2863.48 eurot) mitte üle põhivõla summa.
53. Eelnevatel põhjendustel rahuldab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse osaliselt ning muudab vastavalt maakohtu otsust. Kuna ringkonnakohus muudab maakohtu otsuse resolutsiooni, märgib ringkonnakohus kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse TsMS § 654 lg
54. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
55. Kuna ringkonnakohus rahuldab apellatsioonkaebuse vaid osaliselt ning muudab hagi rahuldamise ulatust, tuleb TsMS § 173 lg 3 järgi muuta ka menetluskulude jaotust. Hagi rahuldatakse ligikaudu 56% ulatuses (hagetav põhinõue 17 021 eurot, rahuldatakse 9521 euro ulatuses). Seega jäävad menetluskulud TsMS § 163 lg 1 järgi 56% ulatuses kostja kanda ja 44% ulatuses hageja kanda.
56. Riigikohus on selgitanud, et ei ole mõistlik tõlgendada TsMS § 174 lg-d 3 ja 5 koostoimes selliselt, et kõrgema astme kohus peab kindlaks määrama ka alama astme kohtus kantud menetluskulude rahalise suuruse olukorras, kus ta muudab alama astme kohtu otsust sel määral, et sellega kaasneb menetluskulude jaotuse muudatus, või teeb ise uue, osaliselt või täielikult vastupidise otsuse (Riigikohtu
57. juuni
58. a otsus tsiviilasjas nr 2-15-8794 p 14;
59. novembri
60. a otsus tsiviilasjas nr 2-13-37940, p 14.2;
61. aprilli
62. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-142-15, p 19 jj).
63. Eeltoodust lähtuvalt ei määra kolleegium kindlaks poolte põhjendatud ja vajalikke menetluskulusid maakohtus ja ringkonnakohtus. Menetluskulude suuruse määrab TsMS § 177 lg 2 kohaselt kindlaks asja lahendanud maakohus pärast otsuse jõustumist. (allkirjastatud digitaalselt) 9