← Eesti

4-22-1111/13

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 14.aprill 2023 Tallinna kohtumaja Väärtoeasja nr 4-22-1111

(231722001603)Väärteoasi V. M. KarS § 218 lg 1; § 266 lg 1 tunnustel Kohtunik Piret Liivo Kohtuväline menetleja Menetlusalune isik Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskond V. M. (ik xxxx, elukoht ja asukoht teadmata. RESOLUTSIOON Juhindudes VTMS § 30 lg 1 p 1 kohus määras: 1. Lõpetada väärteoasjas nr 4-22-1111
(231722001603)väärteomenetlus V. M. suhtes KarS § 218 lg 1; § 266 lg 1 järgi.
  1. KrMS § 206 lg 5 kohaselt asendada kohtumääruse avalikustamisel menetlusaluse isiku nimi ja isikuandmed initsiaalide või tähemärkidega.
  2. Määrus saata teadmiseks Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri LääneHarju politseijaoskonnale. Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada 15 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused: 07.04.2022 esitas Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonnd kohtule taotluse kohaldada V. M. suhtes väärteoasjas 231722001603 karistust aresti näol KarS § 218 lg 1; § 266 lg 1 järgi. V. M.’ile heidetakse ette, et tema 03.03.2022 09:20 Paldiski mnt 4, Põhja-Tallinna linnaosa, Tallinn, Harju maakond tungis ebaseaduslikult ukse avamise teel valdaja tahte vastaselt hotellituppa aadressil xxxx (Xxxx hotell, tuba xxxx), isikul puudus seaduslik õigus hotellituppa sisenemiseks, sest see ei ole tema valduses. Vaba juurdepääsu teel sisenes V. M. hotell Xxxx sööklasse ning tarbis seal hommikusööki maksumusega 15 eurot ning väljus sööklast jättes hommikusöögi eest tasumata. Väärteomenetleja märkis, et kuna isikul puudub kindel elukoht, samuti töökoht, siis talle rahatrahvi määramine ei ole otstarbekas ning teda tuleb karistada arestiga. Kohus proovis V. M.’lt kätte saada Rahavastikuregistris märgitud kontaktidelt, kuid tulutult. Väärteoprotokollis puuduvad V. M.’il igasugused kontaktid. 17.05.2022 pöördus kohus palvega politsei poole, kuid samuti tulutult. Kogutud tõendite põhjal on kinnitust leidnud väärteo toimepanemine V. M.’i poolt, kuid esinevad alused väärteomenetluse lõpetamiseks VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel. VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel võib väärteomenetluse lõpetada otstarbekuse kaalutlusel kui menetlusaluse isiku süü ei ole suur ja väärteomenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi. Samuti sätestab VTMS§ 31 lg 3, et vähetähtsa väärteo korral ei pea väärteomenetlust alustama, kui väärteo toimepannud isiku väljaselgitamine on ebatõenäoline või kui menetluse läbiviimine oleks väärteo asjaolusid arvestades ebamõistlikult kulukas. Kohus on käeosleval hetkel teinud kõik, et selgitada välja V. M.i asukoht, kuid see on jäänud teadamata. Rahvastikuregestri järgi on tema elukoht märgitud KOV täpsusega. Riigikohtu esimees on väljendanud seisukohta, et kui isiku rahvastikuregistrisse kantud aadress on esitatud linnaosa täpsusega, puudub tal kindel registreeritud elukoht ning tema tegelikku elukohta pole registri järgi võimalik välja selgitada (määrus 14.03.2018, 4-18-274, p 5). Seega puudub V. M.’il rahvastikuregistri järgi kindel elukoht. Samas hindab kohus V. M.’i süü miniaalseks ning süü suurust arvestades oleks menetluse läbiviimine väärteo asjaolusid arvestades ebamõistlikult kulukas. Kohus võtab ka arvesse asjaolu, et isegi, kui V. M. muutub mingil hetkel kättesaadavaks, tuleb ka süüteo asjaolusid kaaludes arvestada, kas aresti määramine on mõistlik. Nähtuvalt kairstusregistrist tal alates nimetatud väärteo toimepanemisest uusi rikkumisi ei ole. Aresti määramise olemus tuleneb ka VTMS § 44, mille lg 3 kohaselt toimetatakse kinnipeetud isik asja arutamiseks maakohtusse, kui ta on toime pannud väärteo ja kohtuväline menetleja peab vajalikuks aresti kohaldamist, selle kohta on koostatud väärteoprotokoll ja muud menetlusdokumendid. Praegusel juhul on väärteo toimepanemist möödunud aasta ilma, et V. M.i suhtes oleks olnud võimalik menetlustoiminguid läbi viia. Tagaotsitavaks väärteomenetluse raames ei ole võimalik isikut kuulutada, samuti ei ole tema suhtes võimalik kohaldada sundtoomist, kuna tema asukoht on nii politseile kui kohtule teadamata. Seega aegub väärteoasi eeldatavalt juba aasta pärast. Eeltoodu alusel leiab kohus, et edasine menetlus antud väärteoasjas V. M.i suhtes on ebamõistlik ning kunagi võimaliku karistuse määramisel ei ole võimalik saavutada KarS § 56 lg 1 sätestatud kairstuse üld- ja eripreventiivseid eesmärke. Väärteos kogutud tõendid viitavad asjaolule, et tegemist oli ühekordse mõtlematu teoga, V. M. on oma süüd tunnistanud ning selgitanud, et 2 püüdis üheks ööks sooja saada ja kõhu täis süüa, tekitades sellega varalise kahju 15 eurot. Avalik huvi sellise teo puhul on minimaalne kui mitte olematu. Eeltoodut arvestades tuleb asuda seisukohale, et V. M.i suhtes pole ei eri- ega üldpreventiivsetel kaalutlustel ilmtingimata tarvilik väärteomenetlusega jätkamine / karistuse kohaldamine. Kohus on jõudnud tõendeid kogumis hinnates järeldusele, et V. M.’i süü ei ole suur ning puudub edasine avalik menetlushuvi väärteomenetluse jätkamiseks ning VTMS§ 30 lg 1 p 1 sätestatud aluste esinemise korral võib tema osas menetluse lõpetada. Piret Liivo kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.