Obsah (7)

§ 172§ 659§ 371§ 477§ 475§ 529§ 173

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kaija Kaijanen, Iris Kangur-Gontšarov, Vallo Kariler Määruse tegemise aeg ja koht 11. aprill 2023. a, Tallinn Kohtuasja number 2-19-10563 Kohtua

§ 172lg 3 II lause alusel riigi kanda.

1. Maakohus tõi välja, et eestkoste seadmise menetluses
2. augustil
3. a tehtud ekspertiisiga tuvastati, et eestkostetaval esineb kerge vaimne alaareng olulise käitumishäirega, mille tõttu vajab ta igapäevaselt juhendamist ning abi igapäevaelu toimetustega hakkamasaamisel. Kaasuvana esineb eestkostetaval epilepsia, mis ravimata jätmisel võimendab uuritaval esinevat afektlabiilsust, impulsiivsust ning agressiivsust. Eestkostetav ei ole võimeline kestvalt aru saama oma tegude tähendusest või neid juhtima.
4. mail
5. a tehtud ekspertiisiga (tsiviilasjas 2-22-5166) tuvastati, et eestkostetaval esinev psüühikahäirete kogum (vaimne alaareng käitumishäirega, pervasiivne häire ning orgaaniline meeleoluhäire) on hinnatav häirete koosmõjus raskeks psüühikahäireks, mis piiravad tema võimet oma käitumisest aru saada ja seda juhtida. Eestkostetav ei ole täiel määral suuteline aru saama oma tegude ja arvamuste sotsiaalsest mõjust ei lähi- ega kaugtagajärgede tähenduses ega suuda avaldada ajas püsivaid mõtestatud ja objektiivsest olukorrast lähtuvaid seisukohti ega tahet, hoolitseda enda igapäevavajaduste ja toimetuleku eest ega anda hinnangut oma abivajadusele. 2 Eestkostja poolt
6. jaanuaril
7. a esitatud aruandest nähtub, et eestkostetav viibib
8. juuni
9. a määruse alusel ööpäevaringsel hoolekandeteenusel XXX kuni
10. juunini
11. a ning tal on endiselt raskusi oma käitumise jälgimisega ning on olnud juhtumeid, kuhu on kaasatud ka politseid.
12. Arvestades eelnevat leidis maakohus, et puuduvad asjaolud, mille alusel saaks kohus asuda seisukohale, et eestkostja määramise alused on täielikult või osaliselt ära langenud. Eestkostetava poolt kohtule esitatud avaldus sisaldab eestkostetava subjektiivset hinnangut enda toimetuleku kohta ning puuduvad objektiivsed alused, millised annaksid kohtule põhjuse kahelda seatud eestkoste ulatuse eesmärgipärasuses. Esitatud avaldusest üle poole sisaldab kolmanda isiku poolt antud selgitust selle kohta, mis tingimustel otsustab kohus eestkostja ülesannete ringi muutmise või eestkoste lõpetamise. Määruskaebus
13. Eestkostetav esitas maakohtu määruse peale
14. veebruaril
15. a määruskaebuse. Määruskaebusest ning sellele lisaks 6; 14; 17; 21;
16. veebruaril, 3; 6; 14;
17. ja 31 märtsil
18. a esitatud seisukohtadest ilmneb, et eestkostetav vaidlustab maakohtu määrust tervikuna, palub selle tühistamist ning leiab endiselt, et tema üle seatud eestkoste tuleb lõpetada.
19. Eestkostetav kordas, et ei vaja eestkostjaid, vaid usaldusväärset tugi- või usaldusisikut ning et ilma eestkostjata on tal lihtsam pääseda tööturule. Eestkostetava hinnangul saab ta iseseisvalt hakkama nii enda eraelu kui ka kohustustega. Eestkostetav esitas eestkostja osas etteheiteid, mille kohaselt temast ei hoolita, ei pakuta tuge, eestkostja on kiuslik ja ebaõiglane. Menetlusosaliste seisukoht
20. Eestkostja Lääneranna Vallavalitsus palus jätta määruskaebuse rahuldamata.
21. Eestkostja esitas koos seisukohaga SA Hoolekandeteenused iseloomustuse eestkostetava kohta, millest nähtub, et eestkostetav viibib Tallinn XXX üksuses kohtumääruse alusel ööpäevaringsel tugevdatud järelevalvega erihooldusteenusel alates
22. juunist
23. a. eestkostetava tervislik seisund on ebastabiilne, see piirab tema võimet oma käitumisest aru saada või seda juhtida, tal puudub haiguskriitika ning ta ei ole võimeline järgima iseseisvalt raviskeemi. Eestkostetav on kergesti ärrituv, satub kergesti konflikti, mille käigus võib muutuda agressiivseks ega allu korraldustele. Päeva jooksul on eestkostetava põhitegevusteks söömine ja kohtule kirjade kirjutamine, tööharjumust ei ole. Eestkostja tõi välja vastuseks määruskaebusele, et eelnevatel töökohtadel ei ole eestkostja eestkostetavale takistusi seadnud, vaid eestkostetav ise ei ole suutnud püsivalt töösuhteid säilitada. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
24. Kolleegium leiab, et

§ 659

ja § 657 lg 1 p 1 alusel tuleb maakohtu määrus jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väide ei anna alust selle tühistamiseks. Määruskaebus jääb rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ning

§-st 659 ja § 654 lg-st 6 tulenevalt neid ei korda. Vastuseks määruskaebustele märgib ringkonnakohus järgmist. 17. Maakohus jättis avalduse menetlusse võtmata

§ 371

lg 2 p 1 alusel, mille kohaselt võib kohus jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik, eeldades hageja esitatud 3 faktiliste väidete õigsust.

§ 477

lg 1 kohaselt kohaldub eelnevalt nimetatud säte ka hagita menetluses, milleks on ka käesolev piiratud teovõimega täisealisele isikule eestkostja määramisega seotud menetlus (

§ 475lg 1 p 5).

18.

§ 529

lg 1 kohaselt lõpetab kohus eestkoste, kitsendab eestkostja ülesannete ringi või laiendab eestkostetava iseseisvalt tehingute tegemise õigust, kui eestkostja määramise alused on täielikult või osaliselt ära langenud. Ringkonnakohus selgitab, et PKS § 203 lg 1 kohaselt määrab kohus täisealisele isikule eestkostja, kui ta ei suuda kasvõi osaliselt vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt oma tegudest aru saada või neid juhtida. Eestkostja määramise eesmärgiks on piiratud teovõimega isikut aidata ja tagada tema õiguste ja huvide kaitse osas, milles ta ise seda ei suuda. Seetõttu tuvastab kohus eestkostjat määrates esmalt, kas ja millises osas on isiku teovõime piiratud, st millises osas ei suuda isik oma tegudest aru saada või neid juhtida ja vajab eestkostet. Kui kohus tuvastab, et isik on piiratud teovõimega ning vajab seetõttu osas või kõigis eluvaldkondades eestkostet, tuleb isiku õiguste ja huvide kaitseks määrata talle eestkostja. Eestkostja ülesandeks saab olla eestkostetava õiguste ja huvide kaitse üksnes neis eluvaldkondades, milles isiku enda teovõime on piiratud ja milles ta vajab eestkostet (PKS § 203 lg 2 I lause).

1. Käesoleval juhul on X üle seatud eestkoste viieks aastaks, s.o kuni
2. detsembrini
3. a Pärnu Maakohtu
4. detsembri
5. a määrusega. Eestkostetav esitas avalduse eestkoste lõpetamiseks põhjusel, et üritab ise edaspidi hakkama saada ning ilma eestkostjata on tal lihtsam enda vanale töökohale naasta. Määruskaebuses ja sellele järgnenud seisukohtades jäi eestkostetav sama seisukoha juurde.
6. mail
7. a tehtud ekspertiisiga tuvastati, et eestkostetaval esineb psüühikahäirete kogum (vaimne alaareng käitumishäirega, pervasiivne häire ning orgaaniline meeleoluhäire), mis on häirete koosmõjus hinnatav raskeks psüühikahäireks, mis piirab tema võimet oma käitumisest aru saada ja seda juhtida. Maakohus on õigesti järeldanud, et asjaolu, et eestkostetava hinnangul on tal lihtsam asuda tööle, kui tal ei ole eestkostjat ning et tema enda arvates saab ta edaspidi ise hakkama, ei anna alust arvata, et tema eestkostevajadus on muutunud ning eestkoste seadmise aluseks olevad asjaolud on täielikult või osaliselt ära langenud. Eestkostevajaduse äralangemisele viitavaid asjaolusid ei ole esile toonud ka eestkostja ning SA Hoolekandeteenused, kelle üksuses eestkostetav parasjagu viibib ööpäevaringsel tugevdatud järelevalvega erihooldusteenusel. Arvestades, et avalduses, mille eestkostja maakohtule esitas, on esile toodud, millised asjaolud tuleb eestkoste lõpetamise avalduses esitada, ei anna maakohtu määruse tühistamiseks alust ka see, et eestkostja ei teadnud eestkoste lõpetamise aluseid.
8. Eestkostetav esitas
9. märtsi
10. a seisukohas erinevate isikute vastu nõudeid võlaõigusseaduse ning süüdistusi karistusseadustiku alusel. Ringkonnakohus selgitab, et jätab need käesolevas menetluses tähelepanuta. Soovi korral on eestkostetaval võimalik esitada oma tsiviilõiguslikud nõuded maakohtule ning kuriteoteated uurimisasutusele või prokuratuurile.
11. Lisaks on eestkostetav
12. märtsi
13. a seisukohas esile toonud, et kohus ei arvestanud kohtulahendi tegemisel hageja töövõimetuse tõendit, haiguse tõendit, Töötukassa tõendit ja ei põhjendanud, miks ta neid tõendeid ei arvestanud, samuti ei arvestanud kohus, et kostja ei esitanud oma väidete kinnituseks mitte ühtegi tõendit. Ülalmärgitud põhjendustel nõustub kolleegium maakohtuga, et praegusel juhul tuleb eestkostetava avaldus jätta menetlusse võtmata ning kuna maakohus on vastava otsustuse tegemisel järginud hagita menetluses kehtivat uurimispõhimõtet, ei võimalda avaldaja tõendid teha teistsugust järeldust eestkoste aluste äralangemise kohta. 4
14. Eelnevast tulenevalt jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata.
15. Maakohus jättis poolte menetluskulud

§ 172lg 3 II lause alusel riigi kanda.

Ringkonnakohtu hinnangul ei esine alust teistsuguseks menetluskulude jaotuseks ka määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulude jaotamisel, mistõttu jäävad need

§ 172lg 3 II lause alusel samuti riigi kanda.

Tulenevalt

§ 173lg-st 3 ei määra ringkonnakohus menetluskulude suurust kindaks.

(allkirjastatud digitaalselt)a 5