Obsah (9)

§ 367§ 407§ 444§ 174§ 138§ 144§ 175§ 177§ 178

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Harju Maakohus Kohtunik Mai Grauberg Otsuse tegemise aeg ja koht 31. märts 2023.a, Tallinn, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-22-16586 Tsivi

) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi asjaolud, nõue Hageja ja kostja sõlmisid 21.06.2021 a. üürilepingu. Lepingu kohaselt andis hageja kostjale üürile korteri asukohaga xxx üldpinnaga 40 m2, mis koosnes toast, avatud köögist, vannist ja wc ruumist tähtajaga 1 aasta s.o kuni

2. 2022 a. ja kostja kohustus hagejale tasuma üüri igas kuus 370 eurot. Üürile lisandusid kommunaalmaksed ehk kõrvalkulud vastavalt korteriühistu poolt esitatud arvetele ja tasu elektrienergia eest. Lepingu sõlmimisel tasus kostja 2200 eurot, millest 370 eurot oli maakleri vahendustasu, 370 eurot tagatisraha ja 4 kuu üürisumma ette summas 1480 eurot. Seega kostjal oli tasutud lepingu sõlmimisel üüritasu kuni
4. 2021 a. Peale üürilepingu sõlmimist alandas üürileandja järgmisest kuust, s.o juulist 2021 üürisummat 50 euro võrra viieks kuuks. Detsembris 2021 a pidi kostja taas tasuma üüri 370 eurot kuus. Seoses omaniku poolt üüri alandamisega 5 kuud 50 eurot, pidi kostja detsember 2021 a. tasuma üüri 120 eurot (370-250). Kostja jättis alates
6. 2021 a. edasi üüri täielikult maksmata. Kostja on üüri võlgnevuses 2920 eurot ( 2021 detsember 120 eurot ja jaanuar 2022 kuni august 2022 a. 8*350 eurot). Kuigi üürileping oli sõlmitud tähtajaga 1 aasta ja pidi lõppema 20.06.2022 a. jätkas kostja korteri kasutamist. Hageja ei nõudnud kostjalt korteri vabastamist. VÕS § 310 lg 1 kohaselt kui pärast üürilepingu tähtaja möödumist jätkab üürnik asja kasutamist, loetakse, et üürileping on muutunud tähtajatuks, kui üürileandja või üürnik ei avalda teisele lepingupoolele kahe nädala jooksul teistsugust tahet. Avaldamise tähtaeg hakkab üürniku jaoks kulgema üürilepingu tähtaja möödumisest, üürileandja jaoks aga ajast, mil ta sai teada, et üürnik jätkab asja kasutamist. Kostja jättis tasumata ka alates üürilepingu sõlmimisest kõik korteri kasutamisega seotud kommunaalmaksed ning kõik tasud elektrienergia eest. 2022 a. augustis (millal täpselt hageja ei tea) lahkus kostja ette teatamata korterist. Kostja tasumata kommunaalmaksed on perioodi juuni 2021 a. kuni august 2022 a. eest kokku summas 2 2263,22 eurot. Septembrikuu lõpus leidis hageja endale teise üürniku. Peale kostja lahkumist kuni uue üürniku leidmiseni keegi korterit elamiseks ei kasutanud. Kostja on kommunaalkulude võlgnevuses 2021 a. eest on 953,47 eurot järgmiselt: kom.arve juuni (21.06-30.06): 19,99€ (59,98€ : 30 x 10 päeva), elekter juuni (21.06-30.06): 5,55€ (16,66€: 30 x 10 päeva), kom.arve juuli: 61,69€, elekter juuli: 34,63€, kom.arve august: 62,19€ (312,15€ - 249,96€ (avariilised remonttööd)), elekter august: 48,35€, kom.arve september: 74,75€; elekter september: 56,16€, kom.arve oktoober: 100,39€, elekter oktoober: 42,99€, kom.arve november: 122,23€, elekter november: 51,86€, kom.arve detsember: 210,79€, elekter detsember: 61,99€, Kostja on võlgnevuses 2022 a. kommunaalkulude eest 1309,75 järgnevalt: 2022: kom.arve jaanuar: 201,75€, elekter jaanuar: 44,53€, kom.arve veebruar: 153,51€ elekter veebruar: 38,70€, kom.arve märts: 150,79€, elekter märts: 41,72€, kom.arve aprill: 157,61€, elekter aprill: 53,38€, kom.arve mai: 95,50€, elekter mai: 46,70€, kom.arve juuni: 69,35€, elekter juuni: 40,71€, kom arve juuli 61,69 €, elekter juuli: 46,14€, kom.arve august 82,35 €, elekter august 25,32 €. Kokku on kostja võlgnevus hageja ees üüri eest 2920 eurot ja kommunaalmaksete eest 2263,
7. Seoses asjaoluga, et kostjal oli tasutud tagatisraha 370 eurot, arvestab hageja selle summa võlgnevusest maha ja kostja võlaks on 4813,22 eurot. Hageja tugineb Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 2 lg 1, § 8 lg 1, 2, VÕS § 271, üürilepingu p. 3.1, 3.3., VÕS § 292 lg 1,§ 76 lg 1-3, § 100, § 101 lg 1, lg 2, VÕS § 113 lg 1,

§ 367

. Hageja palub kohtul tulenevalt

§ 407

lg 1 hagi tagaseljaotsusega rahuldada kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Hageja palub välja mõista H Eilt I Mi kasuks võlgnevus 4813,22 eurot ja viivis alates

2. 2022 a. kuni kohustuse nõuetekohase täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Kohtu selgitused Kostjale ei ole võimalik hagimaterjale, menetlusse võtmise määrust ning menetluskulude kindlaksmääramise avaldust kätte anda, kuna kostja asukohta ei ole hagejal ja kohtul olnud võimalik välja selgitada. Kohtul ei ole andmeid, et kostja elaks registrites märgitud aadressidel. Eeltoodust tulenevalt ja lähtuvalt hageja taotlusest toimetas kohus hagiavaldus, ja menetlusse võtmise määrus kostjale kätte avalikult. Hagiavaldus ja menetlusse võtmise määrus on kostjale kätte toimetatud avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu 11.03.23.a. Kohus andis kostjale vastamiseks tähtaja 14 päeva. Kostja ei ole vastust hagile tänaseni esitanud. Kohus selgitab, et tulenevalt

§ 444lg-st 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata.

Kuivõrd kohus määrab käesolevas asjas kindlaks menetluskulud, esitab ta põhjendused nende väljamõistmise osas ja märkis eelpool lühidalt hagi asjaolud ja nõude.

§ 174

lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.

§ 138

lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on

§ 144p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

Kohtukulud on

§ 138lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud.

Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskuludena riigilõiv 595 eurot ja õigusabikulud 1170 eurot. Tsiviilasja materjalidest nähtub, et hageja on menetluses tasunud riigilõivu 3 summas 595 eurot. Kuna hageja esitas kostja vastu hagi tsiviilasja hinnaga 5199 eurot, millise summa pealt riigilõivuseaduse § 59 lg 1 Lisa I järgi on riigilõivu määraks 595 eurot, siis peab kohus põhjendatuks hageja kulutusi riigilõivule summas 595 eurot, mis tuleb kostjalt välja mõista.

§ 175

lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Hageja õigusabikulud moodustavad 1170 eurot. Hageja esindaja töö tunnihind on 156 eurot tunnis. Õigusabi koosneb järgnevatest menetlustoimingutest: konsultatsioon büroos, õiguslik analüüs, selgitused hagimenetluseks 1,0 h. Tõendite kogumine, nõude kokku liitmine, hagiavalduse koostamine 6,5 h. Kohus arvestab lepingulise esindaja kulude väljamõistmisel asja keerukust ja mahtu, tsiviilasja hagihinda, hageja esindaja tehtud tööd ning asjaolu, et asjas ei ole toimunud sisulist vaidlust ega istungeid, hageja poolt on kohtule esitatud üksnes hagiavaldus ja menetluskulude nimekiri. Käesolev asi ei ole õiguslikult keerukas ning ei tugine suurele hulgale tõenditele, seega leiab kohus, et põhjendatud ja vajalik on õigusabi osutamine 3 töötunni ulatuses summas 468 eurot (3*156) õigusabikulude väljamõistmist kostjalt. Kokku peab kohus põhjendatuks hageja menetluskulusid summas 1063 eurot (595+468).

§ 177

lg 4 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (1063 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

§ 178

lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 4