Obsah (13)

§ 345§ 422§ 410§ 413§ 444§ 468§ 173§ 162§ 174§ 138§ 175§ 177§ 178

2-22-9459 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Harju Maakohus Kohtunik Reena Undrest Otsuse tegemise aeg ja koht 24.märts 2023, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-22-9459 Tsiviil

) § 416 lõigetes 1-3 sätestatule. Kaja esitamisel tuleb tasuda riigilõiv vastavalt riigilõivuseaduse § 59 lg-le 19 Rahandusministeeriumi kontole SEB Pank – a/a EE571010220229377229, Swedbank – a/a EE062200221059223099, LHV Pank – a/a EE567700771003819792 või Luminor Bank AS – a/a EE

1. Maksete tegemisel märkida selgituse lahtrisse tsiviilasja number ja märksõna „riigilõiv kaja esitamisel“. Asjaolud, menetluse käik
2. O I esitas 28.06.2022 Harju Maakohtule hagi I S vastu võlgnevuse summas 49 840 euro nõudes. Hagiavalduse kohaselt põhineb hageja nõue kostja poolt väljastatud võlatunnistusel, millega kostja tunnistas oma võlga hageja ees, s.o. kinnitas võlgnevuse olemasolu, ja kohustus võlgnevuse tagastama teatud sündmuse saabumisel – antud juhul siis, kui aktsiate ostu-müügi tehing jääb ära. Kostja on saanud hagejalt kätte teatud perioodi jooksul rahasumma suuruses 49 840 eurot. Raha kättesaamise kinnituseks väljastas kostja hagejale võlatunnistused. Võlatunnistuste kohaselt võttis kostja endale kohustuse anda OÜ- le G üle 1% AS K aktsiates, kuid oma kohustust kostja ei täitnud. AS G taganes eellepingust, mis tähendab, et AS G, xxx OÜ ja I Si võlasuhted on lõppenud (VÕS § 186 p 5). Seega ei ole enam I Sil alust hoida enda käes hagejalt kätte saadud summat. Kostja peab tagastama hagejale 49 840 eurot, kuivõrd puudub põhjus, miks kostja peab jätma endale kätte saadud raha. Kuna tegemist on võlatunnistusega VÕS § 30 mõttes ja tegemist on deklaratiivse võlatunnistusega, siis ei ole deklaratiivse võlatunnistuse puhul võlausaldajal vaja tunnustatud võla sissenõudmiseks esitada muid tõendeid peale võlatunnistuse ning võlgnik peab kohustusest vabanemiseks ja hagi rahuldamata jätmiseks tõendama, et tal ei ole võlatunnistusega tunnistatud võlga, sh kuna kohustust ei olnud olemas. Hageja ja kostja vahelised õigussuhteid tuleb pidada laenusuheteks. Kuna hageja on üle andnud kostjale rahasumma, siis poolte suhteid saab nimetada laenusuheteks VÕS § 396 mõttes. Perioodil alates 25.09.2020 kuni 01.03.2021 oli O Ii poolt antud I Sile laenuna kokku 49 840 eurot. Hageja ja kostja leppisid kokku, et juhul, kui I S annab OÜ-le G üle 1 aktsia, siis ei pea I S laenu tagastama. Laen tuli tagastada juhul, kui asjaõiguslik kokkulepe aktsia üleandmiseks oleks jäänud sõlmimata ning 1 aktsia oleks jäänud üle andmata. 25.04.2022 teatasid G OÜ ja xxx OÜ, et taganevad I Siga sõlmitud AS K aktsiate võlaõiguslikust müügilepingust (eellepingust) ja paluvad tagastada O Iile õigusliku aluseta kätte saadud 49 840,04 eurot. Seega on saabunud olukord, kus I S peab tagastama laenuna kätte saadud 49 840 eurot.
3. Kostja vaidles hagile vastu.
4. 7.03.2023 toimunud kohtuistungile kostja ega tema esindaja ei ilmunud ning hageja taotles tagaseljaotsuse tegemist. Kohtu seisukoht
5. Kohus leiab, et käesolevas asjas võib hageja taotlusel tagaseljaotsusega hagi rahuldada.
6. Maakohus märgib, et kui menetlusosaline ei saa kohtusse ilmuda, peab ta

§ 345

järgi sellest kohtule õigel ajal teatama ja kohtusse ilmumise takistust põhistama. 6. Antud juhul esitas kostja esindaja kohtule 7.03.2023 kell 09:14 e-kirja (dtl 180) milles teatas, et kostja ei saa kohtuistungil tervisliku seisundi tõttu osaleda, kuna viibib ravil hooldusasutuses xxx. Kostja esindaja palus asja arutamine edasi lükata ja määrata uus istungi aeg. E-kirjale on lisatud perearsti 10.02.2023 väljastatud tõend, mille kohaselt on kostjal tõsine tervisehäire, ta vajab kõrvalabi ja järelevalvet. Kõnealune e-kiri jõudis Kohtute Infosüsteemi ja asja menetleva kohtunikuni 7.03.2023 kell 12:17 so peale kohtuistungi toimumist. 7.

§ 422

lg 1 sätestab, et mõjuvaks põhjuseks kohtuistungile ilmumata jätmiseks ja sellest teatamata jätmiseks on mh poole ootamatu haigestumine, mille tõttu ei saanud isik kohtusse ilmuda ega saata kohtusse esindajat. 2 2-22-9459 Kui isikule on varem teada, et ta ei saa kohtuistungil osaleda, ei kohaldu kohtu arvates

§ 422

lg 1, vaid kohaldub

§ 345

, mille kohaselt peab menetlusosaline kohtule õigel ajal teatama, et ta ei saa kohtusse ilmuda ja põhistama, miks ta seda teha ei saa. Antud juhul ei olnud kostja haigestumine ootamatu ja oli talle (ning esindajale, kes on kostja tütar) teada ca kuu aega (10.02.2023) enne kohtuistungit ning järelikult oli võimalus sellest juba varem kohut teavitada. Kostja ei ole põhistanud, mis asjaoludel ta seda teha ei saanud. Seega rikkus kostja

§ -s 345 sätestatud kohtu teavitamiskohustust. Kostjal oli kohtu teavitamiseks piisavalt aega. Kostjal on menetluses esindaja, kellel puudus takistus (mõjuv põhjus) kohtuistungile ilmumast ning keda oli teavitatud istungile mitteilmumise tagajärgede eest. 8.

§ 410

sätestab, et kui kostja ei ilmu kohtuistungile, muu hulgas eelistungile, teeb kohus kohale ilmunud hageja taotlusel kas tagaseljaotsuse, lahendab asja sisuliselt või lükkab asja arutamise edasi.

§ 413

lg 1 sätestab, et kui hageja taotleb kohtuistungile ilmumata jäänud kostja vastu tagaseljaotsuse tegemist, teeb kohus hageja kasuks tagaseljaotsuse tingimusel, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hageja esitas 7.03.2023 kohtuistungil taotluse tagaseljaotsuse tegemiseks. Kohtu hinnangul on hagi õiguslikult põhjendatud ja kohus rahuldab hagi tagaseljaotsusega. 9. Kohus vormistab tagaseljaotsuse kirjeldava ja põhjendava osata (

§ 444lg 3).

10.

§ 468

lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. Menetluskulude jaotus ja rahalise suuruse kindlaksmääramine 11. Asja menetlenud kohus märgib kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel (

§ 173lg 1).

Menetluskulud jäävad hagi rahuldamise tõttu kostja kanda (

§ 162lg 1).

12.

§ 174

lg 2 tulenevalt määrab kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude rahalise suuruse.

§ 138

lg 1 sätestab, et menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Hageja taotleb kostjalt menetluskuluna hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu 1400 eurot ja lepingulise esindaja õigusabikulud 1987,50 eurot (käibemaksuga) hüvitamist. Tasutud riigilõiv kuulub

§ 138

lg 2 alusel menetlusosalise kohtukulude hulka ja tuleb kostjal hagejale hüvitada. 13. Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses (

§ 175lg 1).

Lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on kohtu kaalutlusotsus, mille kohus teeb eelkõige õigusabile kulunud aega ja kohtuasja keerukust hinnates. Selleks hindab kohus esitatud dokumentide alusel õigusabi osutamiseks kulunud aega ja tehtud toiminguid. Samuti saab kohus võtta seisukoha, kas kokku lepitud tunnitasu suurus on mõistlik.

1. Hageja taotlustest nähtuvalt on hageja menetluskuludeks ka lepingulise esindaja kulud 1987,50 eurot (käibemaksuga). Hagejale on õigusabiteenust osutatud hinnaga 130 eurot tunnis (käibemaksuta), kokku 3,5 tundi (130x5=455) ning hinnaga 150 eurot tunnis (sh käibemaks), kokku 13,25 tundi. Hagejale osutatud õigusteenuse tunnihind 150 eurot (käibemaksuga) ei ületa oluliselt keskmist sarnast õigusteenuse hinda ja selle vähendamiseks kohtu hinnangul põhjust ei ole. Arvestades esindaja kvalifikatsiooni, õigusteenuse hinda ning kohtule esitatud menetlusdokumentide mahtu ja sisu, samuti tehtud toiminguid on esindaja ajakulu põhjendatud. Seega tuleb kostjal hagejale hüvitada lepingulise esindaja kulu 1987,50 eurot. Hageja on märkinud, et ta ei ole käibemaksukohustuslane, mistõttu tuleb esindaja kulu hagejale hüvitada käibemaksuga. 3 2-22-9459
2. Eeltoodud põhjendustel rahuldab kohus hageja menetluskulude taotluse, määrab hagejale hüvitatavate menetluskulude suuruseks 3387,50 eurot (sh riigilõiv 1400 eurot ja esindaja kulu 1987,50 eurot) ja mõistab menetluskulude hüvitise summas 3387,50 eurot kostjalt hageja kasuks välja.
3. Hageja taotlusel märgib kohus, et kostjal tuleb tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt kohtuotsuse jõustumisest kuni nõude täitmiseni viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras (

§ 177lg 4).

17. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada kaevates kohtulahendi peale, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati (

§ 178lg 1).

/allkirjastatud digitaalselt/ Reena Undrest kohtunik 4 2-22-9459 5