järgi üldmenetlus 21231702615 RESOLUTIIVOSA Süüdi mõista Janis Pintman
järgi ja mõista karistuseks vangistus 6 kuud.
lg 1, 3 alusel jätta mõistetud karistus täielikult täitmisele pööramata, kui Janis Pintman ei pane 1 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.
Kriminaalmenetluse kulud Välja mõista Janis Pintmanilt riigi tuludesse: - KrMS § 175 lg 1 p 9 alusel sundraha – 981 eurot; - KrMS § 174 lg 1 p4 alusel määratud kaitsjale määratud tasu – kohtueelses menetluses 112.80 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel määrata Janis Pintmanil menetluskulu summas 1093.80 eurot tasumine ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Menetluskulu tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank, EE502200221014193355 Swedbank või EE401700017002872300 Luminor Bank. Makse tegemisel märkida viitenumber 99922700027799 ja selgitus „Janis Pintman, kriminaalasi 1-22-2631 menetluskulu“. Viitenumbri märkimine maksekorraldusele on kohustuslik. Edasikaebe kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsiooni Tallinna Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul, alates motiveeritud otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale teatada kirjalikult 7 (seitsme) päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Kui üks kohtumenetluse pool on nimetatud tähtaja jooksul teatanud apellatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel apellatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15.peatüki kohaselt, s.o. määruskaebemenetluse korras 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai teada kohtuotsusest. Määruskaebeõiguse kasutamise soovist tuleb Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale kirjalikult teatada 7 (seitsme) päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Süüdistus Janis Pintmani süüdistatakse selles, et tema, olles Harju Maakohtu 09.03.2020 kohtuotsusega tsiviilasjas nr xxxx kohustatud maksma igakuist elatist alates 01.03.2020 lapse S. P.i kasuks 292 eurot kuus, kuid mitte vähem kui ½ Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärast kuni lapse täisealiseks saamiseni xxxx ning samadel tingimustel lapse S. P. kasuks kuni lapse täisealiseks saamiseni xxxx, pole seda teinud regulaarselt ja ettenähtud summades. Janis Pintman kui kohustatud isik on jätnud pikema perioodi jooksul elatise maksmata olukorras, kus ta ei ole teinud mõistlikke jõupingutusi oma varalise seisundi parandamiseks määrani, mis võimaldaks tal ülalpidamiskohustust võimalikult suures ulatuses täita. Janis Pintman on töövõimeline, kuid on teadvalt, põhjendamatult ja süstemaatiliselt jätnud täitmata lapse ülalpidamise kohustuse, nimelt ei ole maksnud pikema perioodi jooksul elatist ettenähtud ajal ja ulatuses. Seega oma tahtliku tegevusega Janis Pintman pani toime lapse ülalpidamise kohustuse rikkumise, hoidudes lapsevanemana teadvalt kõrvale lapsele kohtu poolt väljamõistetud igakuise elatusraha maksmisest, mis on
Kohtu seisukoht Kriminaalasjas ei ole vaidlust selles, et Janis Pintmanilt on kohtuotsusega mõlema lapse kasuks välja mõistetud elatis. Seda tõendab Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja 09.03.2020.a tagaseljaotsus tsiviilasjas nr xxxx, millega mõisteti välja Janis Pintmanilt S. P.i kasuks elatis 292 eurot kuus perioodi eest algusega 01.03.2020, kuid mitte vähem kui ½ Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärast kuni lapse täisealiseks saamiseni xxxx. Samadel tingimustel mõisteti välja elatis S. P. kasuks kuni lapse täisealiseks saamiseni xxxx. Kohtuotsusega välja mõistetud raha tuleb kanda laste ema L P. arveldusarvele. Vaidlust ei ole ka selles, et Janis Pintmani suhtes oli alustatud täitemenetlus. Õiendist 15.10.
näeb ette vastutuse vanema teadva kõrvalehoidumise eest oma nooremale kui kaheksateistaastasele lapsele või täisealiseks saanud, kuid abi vajavale töövõimetule lapsele kohtu poolt väljamõistetud igakuise elatusraha maksmisest. Objektiivse koosseisu tegu on kõrvalehoidumine elatise maksmisest kui tegevusetus. Seega tuleb objektiivselt tuvastada kõrvalehoidumine kui tegevusetus, mis tähendab, et isikul on kohustus tegutseda ning kohustuse täitmiseks nõutav tegevus peab olema objektiivselt võimalik. Seega „elatusraha maksmisest kõrvalehoidumisena
tähenduses on vaadeldav see, kui kohustatud isik rikub lapse ülalpidamise kohustust olukorras, kus tal on – või võiks temalt mõistlikult eeldatava käitumise korral olla – võimalik ülalpidamiskohustus täita…“ (Riigikohtu otsused 3-1-1-59-16 p 25, 1-18-5813/52 p 24) Elatise maksmise kohustuse rikkumine peab olema süstemaatiline või pikemaajaline. Koosseis on täidetud juba siis, kui isik teadlikult viivitab elatise maksmisega rohkem kui üks kuu. Tõendamist on leidnud, et elatise mittemaksmine süüdistatava poolt on olnud süstemaatiline ja ka pikaajaline, kuivõrd Janis Pintman ei ole täitnud ülalpidamiskohustust üle kahe aasta, ta ei ole Harju Maakohtu 09.03.2020.a otsust täitma asunud, ei ole lastele otsuses märgitud algusajast 01.03.2020.a kordagi elatisraha maksnud. Tõendite kogumi pinnalt tuvastas kohus Janis Pintmanil sellise vara olemasolu (pensioniosakud ja pangakontole laekunud summad), millest saanuks lastele elatist maksta kasvõi kohtuotsuses märgitust väiksemas summas. Kuna Janis Pintman käib tema enda sõnul Soomes, tegeleb seal konsultandina, siis peab tal olema rahalisi vahendeid Eesti-Soome vahel sõitmiseks ja ka Soomes elamiseks. Vaatamata sellele, et puuduvad terviseprobleemid, ei ole ta asunud ametlikult tööle ega võtnud end arvele Töötukassas, mis näitab, et ta ei ole teinud mõistlikke jõupingutusi selleks, et oma majanduslikku olukorda parandada. Kuna süüdistatav on väitnud, et ei anna ülalpidamist lastele põhimõtteliselt, siis on kohtul tekkinud veendumus, et ta ei ole tahtnudki ametlikult tööle asuda ega võtta end Töötukassas töötuna arvele selleks, et hoiduda kõrvale laste ülalpidamiskohustuse täitmisest. Tema arvates on ta oma kohustuse laste ees täitnud, jättes neile elamiseks parendatud eluruumid. Lastel pidavat olema tema geenid ja nad saavad hakkama, lisaks on neil ka tubli ema. Subjektiivse tunnuse poolest on kuritegu toime pandud kavatsetult. Kavatsetuse puhul on oluline, et isik tahab toime panna süütekoosseisus kirjeldatud tegu. Janis Pintman oli teadlik, et temalt on elatis välja mõistetud igakuiselt, kuid vaatamata sellele ei ole ta kordagi lastele elatist maksnud, on teadlikult põhimõtteliselt hoidunud kõrvale elatise maksmisest. Eeltoodu alusel loeb kohus tuvastatuks, et Janis Pintmani teos puuduvad õigusvastasust välistavad asjaolud ja Janis Pintman on toime pannud
järgi kvalifitseeritava kuriteo, milline seisneb teadlikult igakuise elatusraha maksmisest kõrvalehoidumises pikema aja jooksul. 5 Karistus Karistamise aluseks on
lg 1 kohaselt isiku süü, arvestades seejuures kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistusseadustiku eriosa näeb ette
järgi kvalifitseeritava teo toimepanemise eest rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistuse. Kui käesoleva seadustiku eriosa paragrahv võimaldab vangistuse kõrval mõista ka muid, kergemaid karistusi, peab kohus otsuses vangistuse mõistmist põhistama. Kohtupraktikas väljakujunenud seisukoha järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks
-i eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Kohtule ei ole teada, et süüdistataval oleks püsivat legaalset sissetulekut ning on kaheldav, kas isikul oleks rahalise karistuse mõistmisel võimalik talle pandud kohustusi täita.
Sellest lähtuvalt tuleb eelnimetatud paragrahvis sätestatud kuriteo toimepannud isikule karistust mõistes paratamatult pidada silmas lapse huvisid, et mõistetav karistus ei raskendaks või teeks võimatuks elatise maksmata jätmisest tekkinud võlgnevuse tasumist ning igakuise kohustuse täitmist. Ka peab süüdistatav riigile maksma kohtuotsusega väljamõistetud menetluskulud. Seetõttu tuleb süüdistatava suhtes kohaldada karistust vangistuse näol. Kohtumenetluses on leidnud tuvastamist, et Janis Pintman on teadlikult jätnud elatise maksmise kohustuse täitmata pikema aja jooksul. Selline süüdistatava käitumine väljendab kohtu veendumuse kohaselt süüdistatava üleolevat suhtumist oma kohustustesse ja õiguskorda ning oma laste heaolusse. Kohus leiab, et süüdistatava süü on hinnatav keskmisena. Kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid tuvastatud ei ole. Kohus nõustub prokuröri poolt küsitud karistusega ja mõistab Janis Pintmanile vangistuse sanktsiooni keskmises määras, s.o 6 kuud. Tulenevalt sellest, et süüdistatavat ei ole karistusregistri andmetel varasemalt kriminaalkorras karistatud, nõustub kohus prokuröriga ka selles, et tema suhtes kohaldada
MS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Menetluskuluks on käesolevas kriminaalasjas sundraha teise astme kuriteo toimepanemise eest ja kaitsjatasu. KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt on teise astme kuriteos süüdimõistmise korral sundraha suuruseks 1,5 kuupalga alammäära. Seega mõistab kohus süüdistatavalt KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel välja sundraha 981 eurot. Kohtueelses menetluses on määratud kaitsjale määratud tasu kokku 112.80 eurot. Kohtumenetluses ei esitanud määratud kaitsja tasutaotlust õigeaegselt. KrMS § 180 lg 3 kohaselt kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda või määrab, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Arvestades menetluskulude suurust, kokku 1093.80 eurot ja asjaolu, et süüdistataval puudub ametlik sissetulek, siis võib käia ühekorraga menetluskulude tasumine Janis Pintmanil üle jõu. Kohus võimaldab menetluskulud tasuda 12 kuu jooksul. Kohus juhindub KrMS § 306, § 311, § 313, 6 Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teate saabumise korral on motiveeritud kohtuotsus kättesaadav hiljemalt 22.09.2022.a kell 13.00. Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.