Obsah (14)

§ 173§ 162§ 172§ 165§ 174§ 442§ 232§ 657§ 654§ 436§ 290§ 171§ 175§ 177

KOHTUOTSUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Margit Vutt, Kersti Kerstna-Vaks, Andra Pärsimägi Määruse tegemise aeg ja koht 18. jaanuar 2023, Tartu Tsiviilasja number 2-20-14711 Tsiviilasi Andr

§ 173

lg 1 kohaselt märgib kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel.

§ 162

lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

§ 172

lg 1 näeb ette, et hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane.

§ 162

lg 1 alusel tuleb jätta hagiga seotud menetluskulud kostjate kanda, kuna hagi rahuldati.

§ 165

lg 1 sätestab, et kui otsus on tehtud kaashagejate või -kostjate kahjuks, vastutavad kaashagejad või -kostjad menetluskulude eest võrdsetes osades, kui kohus ei määra teisiti.

§ 165

lg 3 näeb ette, et kui otsus on tehtud solidaarvõlgnikest kostjate kahjuks, vastutavad kostjad menetluskulude eest samuti solidaarselt. Kohus rahuldab hagi ja kohustab kostjaid hoiduma sama sisuga rikkumistest. Arvestades asjaolusid, sh seda, et kostjatele pandav kohustus ei ole jagatav, leiab kohus, et põhjendatud on

§ 165lg 3 alusel jätta hagiga seotud menetluskulud kostjate kanda solidaarselt.

Avaldajate nõude avalikult kasutatavale teele juurdepääsu määramiseks rahuldab kohus osaliselt. Kohus määrab avaldajate kinnistult avalikult kasutatavale teele juurdepääsu üle puudutatud isikute kinnistu, kuid ei määra seda avaldajate taotletud asukohast. 8 Õiglane on jätta avaldusega seotud menetlusosaliste menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

§ 174lg 1 kohaselt määrab kohus kindlaks hüvitatavate menetluskulude suuruse.

Kuna avalikult kasutatavale teele juurdepääsu määramise avaldusega seotud menetluskulud jäävad menetlusosaliste endi kanda, siis hüvitatavaid menetluskulusid selle nõudega seoses ei teki. Kohus määrab kindlaks hagiga seotud hüvitatavad hageja menetluskulud. Hageja menetluskulude nimekirja (II kd tl 101-103) kohaselt on hageja menetluskulud kokku summas 13 894 eurot, sh hagilt tasutud riigilõiv summas 300 eurot, hagi tagamise taotluselt tasutud riigilõiv summas 50 eurot, määruskaebuse esitamisel tasutud riigilõiv summas 50 eurot ja hageja lepingulise esindaja kulud summas 13 494 eurot. Maakohus luges põhjendatuks hagiga seotud hageja menetluskulud kokku summas 2396 eurot, sh hagilt tasutud riigilõiv summas 300 eurot, hagi tagamise avalduselt tasutud riigilõiv summas 50 eurot, hageja lepingulise esindaja tasu koos käibemaksuga summas 2016 eurot ning rahvastikuregistri päringute eest tasutud riigilõiv summas 30 eurot. Vastavalt menetluskulude jaotusele mõistab kohus hagiga seotud hageja menetluskulud hageja kasuks välja solidaarselt kostjatelt. MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED 7. Marje Kliimann, Terje Kliimann, Veroonika Kliimann ja Maria Sild (avaldajad, kostjad, apellandid) esitasid maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles paluvad maakohtu otsuse tühistada osas: 1) milles kohus rahuldas hageja hagiavalduse kostjate vastu omandi rikkumisest hoidumiseks ning osas, milles maakohus jättis hagiga seotud menetluskulud kostjate kanda. Tühistatud osas paluvad apellandid teha uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda; 2) millega osas, millega maakohus määras K. kinnistu juurdepääsu avalikult kasutatavale teele üle X ja üle XX kinnistu mööda kohtuotsuse lisaks oleval Maa-ameti ortofotol helesinise joonega tähistatud juurdepääsuteed. Tühistatud osas paluvad apellandid teha uue otsus, millega määrata K.kinnistu juurdepääs avalikult kasutatavale teele üle X kinnistu ja üle XX kinnistu avaldajate 16.11.2020 avalduse lisa 5 ja 6 tähistatud asukohas; 3) millega maakohus määras tee rajamise, korrashoiu ja tasukohustuse üksnes apellanditele. Tühistatud osas paluvad apellandid teha uue otsuse viisil, mida ringkonnakohus peab mõistlikuks; 4) millega menetluskulud jäeti apellantide kanda. Apellandid paluvad jätta menetluskulud vastustajate kanda. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt jättis maakohus tähelepanuta asjaolu, et väidetavate rikkumiste toimumise ning ka hagiavalduse esitamise ajal oli niinimetatud põhjapoolne tee ainukeseks juurdepääsuteeks ja kostjatel puudus igasugune muu võimalus oma kinnisasjale saamiseks. Maakohus ei arvestanud kostjate vastuväidetega selle kohta, et hagejal oli tegelikult kohustus kostjate liikumist hageja kinnisasjal asuval teel K. kinnistule pääsemiseks taluda. AÕS § 89 kohaldamise eeldused olid täitmata. Maakohus rikkus otsuse põhjendamise kohustust (

§ 442

lg 8) ja määras ebaõigesti juurepääsu tee mööda lõunapoolset teed ja rikkus sellega kohtu kaalutlusõigust, mida tuleb sisustada läbi haldusõiguse praktika. Maakohus ei arvestanud, et X kinnistu omanik enda kinnistul alaliselt ei ela ja käib seal harva. Maakohus hindas ebaõigesti tõendeid ja rikkus

§ 232lõiget 1.

Maakohus jõudis tõendeid valesti hinnates ekslikule seisukohale, et põhjapoolne juurdepääsutee läbiks X ja XX kinnistute 9 õuealasid. Paikvaatlusest ja teistest tõenditest nähtub, et juurdepääsutee läbiks kinnistut majadest piisavalt kaugelt ja vaadet teele piiraks laut ja kuur. Apellandid leiavad, et põhjapoolse tee kasutamisel ei ole puudutatud isikute omandiõiguse (sh privaatsuse) riive niivõrd suur, mis kaaluks üles koormuse tee rajamisel;

1. Andrus Solna (vastustaja) vaidles apellatsioonkaebusele vastu. Vastustaja leiab, et apellantidel on olemas juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt läbi X kinnistu lõunapoolse tee kaudu. Asjaolu, et see tee apellantidele ei meeldi, ei anna neile õigust nõuda muud teed. Nimetatud tee on ehitatud geotekstiilile kruusast ja saanud liivatäite, samuti on olemas truup. Tee on sobiv ööpäevaringseks kasutuseks; Maakohus leidis õigesti, et vastustaja õigused kaaluvad üles apellantide huvi saada juurdepääs apellantidele meeldivas kohas. XX kinnistul kulgeb põhjapoolne juurdepääsutee läbi õueala, hoonete vahelt. Ühele poole teest jääb vahetusse lähedusse elumaja ja teisele poole kõrvalhoone. Juurdepääsuteest paremal asuvad kuur ja eluhooned. Vasakul kaugemal oli näha järv ja kõrvalhoone.
2. Ringkonnakohus tegi
3. novembri 2022 määrusega menetlusosalistele ettepaneku sõlmida kompromiss ja esitas küsimused juhuks, kui menetlusosalised kompromissile ei jõua. Ringkonnakohus luges Monika Tolga ja Ragnar Kliimanni, kes ei esitanud apellatsioonkaebust, vältimatuteks kaasapellantideks.
4. Vastustaja avaldas, et kompromissi ei ole võimalik sõlmida, kuna teised menetlusosalised ei ole selle vastu huvi üles näidanud. Maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud. Kohtuotsusele lisatud plaan on piisav ja arusaadav. Vastustaja ei ole valmis panustama lõunapoolse tee rajamisse veel omapoolseid täiendavaid vahendeid. Tee on piisavas korras.
5. Apellandid leiavad, et kompromissile ei ole võimalik jõuda, kuna vastustaja nõuab selleks ebamõistlikke tingimusi. Maakohtu otsusele lisatud plaan ei ole piisav, tee ei ulatu kinnistu piirini. Tee kordategemisele kuluks vähemalt aasta. Apellandid loobusid juurdepääsutee tasu suuruse vaidlustamisest.
6. Taissa Tombu leidis, et maakohtu otsus tuleb jätta muutmata. Taissa Tombu märkis, et pikemalt aega on lõunapoolset teed juurdepääsuks kasutanud ka X ja A. kinnistute omanikud. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
7. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb

§ 657lg 1 p 1 alusel jätta muutmata.

Apellatsioonkaebus jäetakse rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega juurdepääsu määramise osas ning ei pea kooskõlas

§ 654lõikega 6 vajalikuks korrata kõiki maakohtu otsuse põhjendusi.

Vastusena apellatsioonkaebuses ja menetlusosaliste seisukohtades esitatud väidetele märgib ringkonnakohus järgmist. Esmalt võtab ringkonnakohus seisukoha avalikult kasutatavalt teelt juurdepääsu määramise osas (I), seejärel hindab negatoorhagi rahuldamise õiguspärasust (II) ning lõpuks jaotab menetluskulud ning määrab need kindlaks (III). 10 I

1. AÕS § 156 lg 1 esimese lause järgi on omanikul, kelle kinnisasjale puudub vajalik juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt või kinnisasja eraldi seisvalt osalt, õigus nõuda juurdepääsu üle võõra kinnisasja. Kuna K. kinnistul ei olnud juurdepääsu avalikult kasutatavalt teelt, leidis maakohus tuginedes AÕS § 156 lõikele 1 õigesti, et juurdepääsu määramise eeldused on täidetud.
2. Juurdepääsu tingimuste määramine AÕS § 156 lg 1 alusel on kohtu kaalutlusotsus, millesse kõrgema astme kohus sekkub vaid juhul, kui eelmise astme kohus on ületanud kaalutluspiire või on rikkunud lahendi tegemisel oluliselt menetlusõiguse norme. Maakohus kaalus juurdepääsutee määramisel nii avaldajate kui ka puudutatud isikute huve ega ületanud kaalutluspiire. Maakohus võrdles erinevaid juurdepääsutee alternatiive, tegi paikvaatluse ning leidis, et juurdepääsu määramine kasutades lõunapoolset juurdepääsuteed riivab oluliselt vähem X ja XX kinnistute omanike omandiõigust, kuid samas tagab piisava juurdepääsu K. kinnistule. Maakohus on seda järeldust

§ 436

lõikes 1 ja

§ 442lõikes 8 sätestatud nõuetele vastavalt põhjendanud.

Seega ei sekku ringkonnakohus maakohtu kaalutlusotsusesse ning ei hinda uuesti seda, kas juurdepääs oleks tulnud määrata üle lõuna- või põhjapoolse juurdepääsutee. 16. Ringkonnakohus ei nõustu apellatsioonkaebuses esitatud väitega, et maakohus rikkus tõendeid hinnates

§ 232

lõiget 1 ning jõudis ekslikule seisukohale, et põhjapoolne juurdepääsutee läbiks X ja XX kinnistute õuealasid.

§ 232

lg 1 sätestab, et kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte, arvestades muu hulgas poolte kokkuleppeid tõendamise kohta. Maakohus tuvastas paikvaatlusel, et põhjapoolne juurdepääsutee läbib õueala hoonete vahelt ning ühele poole teest jääb vahetusse lähedusse elumaja ja teisele poole kõrvalhoone. Vaatlusel (

§ 290

) nähtu on kohtu jaoks vahetu tõend, kohus on nähtut otsuses kirjeldanud ning järeldanud, et põhjapoolne juurdepääsutee läbib õuealasid. Maakohtu siseveendumuse kujunemine on jälgitav.

1. Ringkonnakohus ei pea põhjendatuks apellatsioonkaebuses esitatud väidet, et lõunapoolse tee kasutamine nõuab suuri kulutusi. Eraomandisse jääv mitte avalikuks kasutamiseks mõeldud juurdepääsutee ei pea vastama kõikidele tee nõuetele. Ehitusseadustik (EhS) § 91 lg 1 sätestab, et teele seadusest tulenevaid nõudeid kohaldatakse avalikult kasutatavale teele ja avalikkusele ligipääsetavale erateele.
2. Kuna apellandid loobusid
3. jaanuari 2023 seisukoha punktis 4.
4. juurdepääsutasu suuruse vaidlustamisest, ei analüüsi ringkonnakohus juurdepääsutasu määramist.
5. Ringkonnakohus möönab, et maakohtu otsusele lisatud plaan oleks võinud olla täpsem, kuid see ei ole menetlusõiguse normi oluline rikkumine. Plaanil ei ole märgitud kõigi puudutatud isikute kinnisasjade nimesid või registriosa numbreid. Samas on juurdepääsu kulgemist koos kinnistute nimedega kirjeldatud piisavalt otsuse resolutsioonis. Seega ei ole plaani puudused sellised, mis takistaksid maakohtu otsuse täitmist, otsuse resolutsioon vastab

§ 442

lõike 5 nõuetele ning puudub alus maakohtu otsuse tühistamiseks ainuüksi täiendatud plaani lisamise eesmärgil. II

1. Ringkonnakohus ei nõustu apellatsioonkaebuses esitatud seisukohaga, et AÕS §-s 89 sätestatud nõude eeldused olid täitmata. Maakohus on tuvastanud, et vaidlust ei ole selles, et kostjad on üle hageja kinnistu sõitnud ning on seni kasutanud just põhjapoolset juurdepääsuteed 11 ning on teinud seda vaatamata omaniku keelule. Omandiõiguse varasem korduv rikkumine annab alust eeldada, et see võib ka tulevikus toimuda. Seda kinnitab ka kostjate väide, et lõunapoolne juurdepääsutee ei ole alati kasutatav ning kostjate soov saada juurdepääs just üle põhjapoolse juurdepääsutee. Ringkonnakohus märgib, et ka juurdepääsu puudumine ei andnud õigust hageja kinnistut ilma loata kasutada. Juurdepääsu puudumisel oleks olnud võimalik pöörduda kohtuse, s.h taotleda esialgset õiguskaitset. Kostjad pöördusid avaldusega kohtusse alles siis, kui hageja oli nende vastu kohtusse hagi esitanud. Seega ei kasutanud kostjad seaduslikke võimalusi juurdepääsu saamiseks ja kasutasid seni hageja kinnistut õigusliku aluseta. See on piisav alus negatoorhagi (AÕS § 89) rahuldamiseks. III
2. Kuna apellatsioonkaebus jäeti rahuldamata, tuleb jätta menetluskulud

§ 171lg 1 alusel solidaarselt kaebuse esitanud isikute (apellandid) kanda.

Kui maakohus määrab kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses kindlaks menetluskulude rahalise suuruse ja kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse peale kaevatakse edasi, määrab kaebust lahendav kõrgema astme kohus kindlaks selles kohtuastmes kantud menetluskulude rahalise suuruse (

§ 174lg 3).

Menetluskulud määratakse kindlaks põhjendatud ja vajalikus ulatuses (

§ 175lg 1).

1. Andres Solna menetluskulude nimekirja kohaselt osutati talle apellatsioonimenetluses õigusabi kokku 13,25 tundi tunnihinnaga 120 eurot, kokku 1590 eurot (koos km-ga 1908 eurot). Ringkonnakohus leiab, et 13,25 tundi õigusabi on liigne, kuna A. Solna ringkonnakohtu menetluses esitatud menetlusdokumendid sisaldasid suuresti juba maakohtu menetluses esitatud seisukohti. Samuti oli tegu tavapärase keerukusega kohtuasjaga. Ringkonnakohus peab vajalikuks ja põhjendatud õigusabimahuks 7 töötundi, s.o 840 eurot, millele lisandub käibemaks 168 eurot; kokku 1008 eurot.
2. Taissa Tombu menetluskulude nimekirja kohaselt osutati talle apellatsioonimenetluses õigusabi kokku 5,25 tundi tunnihinnaga 100 eurot, kokku 525 eurot, koos käibemaksuga 630 eurot. Ringkonnakohus loeb selle menetluskulu vajalikuks ja põhjendatuks ning mõistab apellantidelt välja.
3. Menetlusosaliste taotlusel ja

§ 177

lg 4 alusel märgib ringkonnakohus, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/ 12