Obsah (5)

§ 199§ 56§ 65§ 68§ 692

Kriminaalasi nr 1-23-169 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL 17.jaanuaril 2023.a Tallinnas, Harju Maakohus koosseisus Kohtunik Liina Pohlak Sekretär Thea Tikenberg Tõlk Karina Šorohhova juuresolekul Prok

§ 199lg 2p 7,9 järgi.

Jevgeni Vlassovit süüdistatakse selles, et tema, tegutsedes ühiselt ja kooskõlastatult grupis A. D.ga (ik xxxx), 15.10.2022 ajavahemikul kell 16.00–19.30 xxxx asuva kortermaja koridoris võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil G. A.-D.le kuuluvad jalgrattad Merida Big Nine 300 väärtusega 500 eurot ja Cube Aim Pro-grey maksumusega 645 eurot. Samuti tema, tegutsedes ühiselt ja kooskõlastatult grupis A. D.ga, 23.10.2022 ajavahemikul kell 10.33–10.43 xxxx asuva kortermaja trepikojas võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil G. B. kuuluva jalgratta Bottecchia 109 koos lisadega väärtusega 484,05 eurot. Samuti tema 27.10.2022 kella 21.40 ajal xxxx asuva kortermaja trepikojas võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil W. J. J.ile kuuluva jalgratta Kettler koos lisadega väärtusega 110 eurot. Samuti tema 28.10.2022 kella 07.38 ajal xxxx asuva xxxx alal olevast jalgratta hoidjast võttis jalgrattaluku trossi läbilõikamise teel võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil R. A.le kuuluva jalgratta Romet Mustang 2 koos lisadega väärtusega 615 eurot. Samuti tema, tegutsedes ühiselt ja kooskõlastatult grupis A. D.ga, 31.10.2022 ajavahemikul kell 10.41–11.15 xxxx asuva kortermaja trepikojast võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil S. P.le kuuluvad jalgrattad TREK Marlin 4 (raami nr xxxx) koos lisadega maksumusega 376,96 eurot ja TREK (raami nr xxxx) väärtusega 450 eurot. Vargusega tekitatud kokku varalist kahju summas 826,96 eurot. Samuti tema 01.11.2022 kella 16.00 ajal xxxx asuvast kortermajast võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil A. S.le kuuluva jalgratta Aspect GUO L maksumusega 599,20 eurot. Samuti tema 04.11.2022 ajavahemikul kell 00.26–00.36 xxxx asuvast kortermajast võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil M. S. S.le kuuluva jalgratta koos rattalukuga koguväärtusega 205 eurot. Seega pani Jevgeni Vlassov oma tahtliku tegevusega toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud grupi poolt ja süstemaatiliselt, s.o

§ 199lg 2 p-de 7, 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kohus uuris järgmisi tõendeid: 15.10.2022 episood (grupis): - Kannatanu G. A.-D. süüteoteade lisadega (1 kd, lk 6-12); - Kannatanu G. A.-D. ütlused (1 kd, lk 13-16); - Asitõendi vaatlusprotokoll fototabeliga (1 kd, lk 22-26); - Isiku kahtlustatavana kinnipidamise protokoll (1 kd, lk 27-28); - Isiku läbivaatuse protokoll fototabeliga (1 kd, lk 29-34); - A. D. kahtlustatavana antud ütlused (1 kd, lk 41-43); - Kahtlustatava Jevgeni Vlassov ütlused (1 kd, lk 35-37); 23.10.2022 episood (grupis): - Kannatanu G. B. süüteoteade lisadega (1 kd, lk 46-55); - Kannatanu G. B. ütlused (1 kd, lk 56-58); - Ostutšekk ja garantiitalong (1 kd, lk 62-64); - Asitõendi vaatlusprotokoll fototabeliga (1 kd, lk 66-70; videosalvestis lk 65); - Kahtlustatava Jevgeni Vlassov ütlused (1 kd, lk 197-200); 27.10.2022 episood: - Kannatanu W. J. J. süüteoteade lisadega (1 kd, lk 71-75); - Kannatanu W. J. J. ütlused (1 kd, lk 79-81); - Asitõendi vaatlusprotokoll fototabeliga (1 kd, lk 85-89; videosalvestis lk 84); - Asitõendi jalgratas vaatlusprotokoll fototabeliga (1 kd, lk 91-95); - Kahtlustatava Jevgeni Vlassov ütlused (1 kd, lk 197-200); 28.10.2022 episood: - Kannatanu R. A. süüteoteade (1 kd, lk 99-100); - Kannatanu R. A. ütlused lisaga (1 kd, lk 101-105); - Asitõendi vaatlusprotokoll fototabeliga (1 kd, lk 111-121; videosalvestis lk 110); - Kahtlustatava Jevgeni Vlassov ütlused (1 kd, lk 197-200); 31.10.2022 episood (grupis): - Kannatanu S. P. ütlused lisadega (1 kd, lk 122-130); - Asitõendi vaatlusprotokoll fototabeliga (1 kd, lk 137-145; videosalvestis tl 136); - A. D. kahtlustatavana antud ütlused (1 kd, lk 146-149); - Kahtlustatava Jevgeni Vlassov ütlused (1 kd, lk 150-152); 01.11.2022 episood: - Kannatanu A. S. süüteoteade lisadega (1 kd, lk 155-160); - Kannatanu A. S. ütlused (1 kd, lk 161-164); - Asitõendi vaatlusprotokoll fototabeliga (1 kd, lk 174-179; videosalvestis tl 173); - Kahtlustatava Jevgeni Vlassov ütlused (1 kd, lk 197-200); 04.11.2022 episood: - Kannatanu M. S. S. süüteoteade lisaga (1 kd, lk 182-184); - Kannatanu M. S. S. ütlused (1 kd, lk 185-188); - Asitõendi vaatlusprotokoll fototabeliga (1 kd, lk 193-196; videosalvestis tl 192); - Kahtlustatava Jevgeni Vlassov ütlused (1 kd, lk 197-200); - Karistusregistri väljavõtt (1 kd, lk 204-207); - Harju Maakohtu 15.11.2021 otsus nr 1-21-4875 (1 kd, lk 221-225); - SA Viljandi Haigla vastuskiri (1 kd, lk 263-265). 2 Jevgeni Vlassov tunnistas end esitatud süüdistuses kohtuistungil süüdi kõikides episoodides. On nõus lühimenetlusega. Kinnitas, et jääb eeluurimisel antud ütluste juurde. Kohus, kuulanud ära süüdistatava seletused, kaitsja ja prokuröri seisukoha ning uurinud toimiku materjale, analüüsinud ja hinnanud kõiki tõendeid kogumis, asub alljärgnevatele seisukohtadele: 15.10.2022 episood (grupis): Jevgeni Vlassovi süü 15.10.2022 ajavahemikul kell 16.00–19.30 xxxx asuvas kortermaja koridoris toimunud varguse episoodis on täielikult tõendamist leidnud kriminaalasjas kogutud tõenditega. Isik tunnistas ennast selles episoodis süüdi nii kohtueelses menetluses kui kohtuistungil. Vastavalt kohtueelses menetluses antud ütlustele läks oktoobri keskpaigas koos A. D.ga Xxxx teel asuva kortermaja koridori ning võttis sealt kaasa lukustamata jalgratta Merida Nine. A. D. võttis ka ühe jalgratta. T1 kaubanduskeskuse juures asuva Hansa-Grilli juures A. sai kokku meesterahvaga, kes jalgrattad ära ostis. A. D. viis jalgrattad ükshaaval Hansa-Grilli taha. A. D. käest sai 75 või 100 eurot. Varguse toimumist ning selle toimepanemise asjaolusid kinnitavad ka kannatanu G. A.-D. ütlused, mille kohaselt seisid tal xxxx asuva kortermaja

1. korruse lukustatud koridoris 2 jalgratast – Cube Aim Pro-grey ja Merida Big Nine
2. Viimati nägi jalgratast Cube 15.10.2022 kella 16.00 ajal ning varguse avastas samal päeval kella 19.30 ajal kui tagasi koju tuli. Vaatas koos majahalduriga turvakaamera videosalvestisi, millelt on näha, et kaks meesterahvast sisenevad koridori, vaatavad seal ringi ja siis võtavad kaks jalgratast. Kannatanu tundis ära, et tegemist on temale kuuluvate jalgratastega. Kannatanu ei ole jalgrattaid tagasi saanud ning esitas tsiviilhagi. Kannatanu esitas koos süüteoteatega ka ostutšekid ning fotod ratastest, millelt nähtub, et jalgratas Cube on halli värvi raami ja kollaste käepidemetega ning jalgratas Merida on peamiselt mustaoranži värvi raamiga, keskel jookseb ka punane triip. 08.11.2022 asitõendi vaatlusprotokollist koos fototabeliga (I/22-26) nähtub süüdistatava ja A. D. tegevus, kuidas esimene meesterahvas võtab kaasa kollaste käepidemetega halli raamiga jalgratta (Cube) ning temale järgneb prillidega meesterahvas, kes võtab kaasa punast/oranži värvi raamiga jalgratta (Merida). Varguse toimepanemist kinnitavad ka A. D. kahtlustatavana antud ütlused, mille kohaselt mäletab, et J. Vlassov sisenes kortermaja trepikotta aadressil Xxxx ning helistas talle ja ütles, et seal on jalgrattad. Samuti ütles, et seal on jalgrattaid, mida saab varastada. J. Vlassov teadis, et seal majas on jalgrattaid, kuna tal elab seal majas tuttav ja ta on seal enne ka käinud. A. D. ütluste kohaselt võttis jalgratta Cube ja J. Vlassov võttis jalgratta Merida. Viisid jalgrattad õue, sõitsid nendega metsa. Täpselt ei mäleta, kuhu jalgrattad viisid. Müüvad J. Vlassoviga eraldi asju maha. Kohus märgib, et J. Vlassovi ja A. D. ütlused ei haaku osas, mis puudutab varastatud jalgrataste müümist kolmandale isikule. Samuti on J. Vlassov väitnud, et tema ei teadnud eelnevalt, et selles majas on jalgrattad, kuid A. D. ütluste kohaselt J. Vlassov teadis seda eelnevalt. Nimetatud erinevused ütlustes ei oma tähtsust teo objektiivsetele tehioludele hinnangu andmisel, kuivõrd J. Vlassovi ja A. D. ütlused ühtivad teo objektiivsete asjaolude osas ning haakuvad ka kannatanu G. A.-D. ütluste ja asitõendi vaatlusprotokolli fototabelis nähtuvaga, saab mõlema isiku ütlusi objektiivsete asjaolude suhtes pidada usaldusväärseks. J. Vlassovi ja A. D. ütlused ning asitõendi vaatlusprotokoll koos fototabeliga (1/ 22-26) kinnitavad, et J. Vlassov ning käesolevas kriminaalasjas kohtu alla mitteolev A. D. tegutsesid ühiselt ja kooskõlastatult selliselt, et igaüks neist valitses tegu - mõlemad võtsid kaasa ühe jalgratta. Süüdistatav ja A. D. olid langetanud ühise teootsuse ja tegutsesid ühtse teoplaani järgi, millise tegevuse tulemusena oli võimalik varastada kaks jalgratast koguväärtusega 1145 eurot. Eeltoodust tulenevalt on kannatanu G. A.-D. ja süüdistatava enda ütlustega ning asitõendi vaatlusprotokolliga (sh fototabeliga) ning osaliselt ka A. D. ütlustega tõendatud Jevgeni Vlassovi poolt 15.10.2022 Xxxx asuvas kortermaja koridoris võõraste vallasasjade (jalgrattad Merida Big Nine ja Cube Aim Pro-grey) äravõtmine grupis. Jevgeni Vlassovi objektiivsest käitumisest – 3 sisenes tuttavaga võõrasse kortermajja ning võttis ise sealt kaasa jalgratta Merida – nähtub, et isik tegutses isikute grupis varguse eesmärgil, mistõttu kuritegu on toime pandud kavatsetult. 23.10.2022 episood (grupis): Jevgeni Vlassovi süü 23.10.2022 ajavahemikul kell 10.33–10.43 Xxxx asuva kortermaja trepikojas toimunud varguse episoodis on täielikult tõendamist leidnud kriminaalasjas kogutud tõenditega. Isik tunnistas ennast selles episoodis süüdi nii kohtueelses menetluses kui kohtuistungil. Vastavalt kohtueelses menetluses antud ütlustele, läks oktoobris hommikul koos tuttava A. D.ga Xxxx asuva kortermaja juurde. A. D. sisenes kortermajja ja lõikas läbi jalgratta luku, millega jalgratas oli lukustatud. Jalgratas oli heledat värvi. Kui jalgrattalukk oli läbi lõigatud, kutsus A. D. süüdistatava, et ta ratta kaasa võtaks. Selline oli ka algne plaan. Ratta andis hiljem A. D.le. Varguse toimumist ning selle toimepanemise asjaolusid kinnitavad ka kannatanu G. B. ütlused, mille kohaselt pani ta oma jalgratta Xxxx asuva kortermaja
3. korruse koridori ning lukustas selle jalgrattalukuga. 23.10.2022 avastas, et jalgratast ei ole enam seal kuhu ta selle pani. Võttis ühendust ühistu esimehega videosalvestise nägemiseks kuna majas on kaamerad. Ühistu esimehe sõnul videoid saab vaadata politsei, mistõttu tegi politseisse avalduse. Jalgratas on halli värvi, firma Bottecchia 109, porilauad mõlemal rattal, raami küljes musta värvi pudelihoidja. Jalgratta lukk oli kaasa võetud, kuna koridori maha ei jäänud midagi. Kannatanu esitas tsiviilhagi summas 484,05 eurot. 08.11.2022 asitõendi vaatlusprotokolli (I/66-70), milles vaadeldud Xxxx maja kaamera videosalvestist, fototabeli fotodelt nr 3-4 nähtub kuidas meesterahvas (fotodelt äratuntav J. Vlassov) kell 10.43 lahkub kannatanu poolt kirjeldatud halli jalgrattaga Xxxx asuva maja juurest. Süüdistatava ütlused kinnitavad, et J. Vlassov pani teo toime ühiselt ja kooskõlastatult A. D.ga. J. Vlassov on kohtueelses menetluses kinnitanud, et A. D. lõikas läbi rattaluku ning kutsus seejärel J. Vlassovi ratast ära viima ning selline oli ka algne plaan. Seega, tegutses J. Vlassov ühise teoplaani järgi (üks lõikas läbi ratta luku ja teine võttis ratta) ning sellise tööjaotuse läbi valitses ka J. Vlassov süütegu ja andis omapoolse panuse teo sooritamiseks ratta äravõtmine), mistõttu on nimetatud episoodis vargus toime pandud isikute grupis. Asitõendi vaatlusprotokollist koos fototabeliga (1/66-70) nähtub nii J. Vlassovi kui A. D. sisenemine nimetatud kortermajja ja väljumine sealt. Seega on J. Vlassovi ja kannatanu G. B. ütluste ning asitõendi vaatlusprotokolli koos fototabeliga tõendatud Jevgeni Vlassovi poolt 23.10.2022 Xxxx asuva kortermaja trepikojas võõra vallasasja (jalgratas Bottecchia 109) äravõtmine grupis. Jevgeni Vlassovi objektiivsest käitumisest – sisenes võõrasse kortermajja ning võttis sealt kaasa käesolevas kriminaalasjas kohtu all mitteoleva A. D. poolt rattalukust eemaldatud jalgratta Bottecchia – nähtub, et isik tegutses isikute grupis varguse eesmärgil, mistõttu kuritegu on toime pandud kavatsetult. Eelneva plaani olemasolu on J. Vlassov kohtueelses menetluses ka kinnitanud. 27.10.2022 episood: Jevgeni Vlassovi süü 27.10.2022 kella 21.40 ajal Xxxx asuva kortermaja trepikojas toimunud varguse episoodis on täielikult tõendatud kriminaalasjas kogutud tõenditega. Isik tunnistas ennast selles episoodis süüdi nii kohtueelses menetluses kui kohtuistungil. Vastavalt kohtueelses menetluses antud ütlustele, läks oktoobris Xxxx asuva kortermaja juurde. Jalutas sealt mööda ja nägi jalgrattaid. Peamiselt leidiski jalgrattaid nii, et jalutas majast mööda ja nägi või A. D. ütles, et seal võiks olla. Sisenes kortermajja, ei mäleta kas jalgratas oli lukustatud. Võttis jalgratta ja sõitis minema. Varguse toimumist ning selle toimepanemise asjaolusid kinnitavad ka kannatanu W. J. J.i ütlused, mille kohaselt 24.10.2022 lukustas enda jalgratta (Kettler) Xxxx asuva kortermaja trepikotta. 28.10.2022 avastas, et jalgratast ei ole enam. Jalgratta kirjeldus: hõbedast värvi, 4 tagumise rehvi juures ripub vedru moodi asi, tagumise porilaua peal on pakiraam, juhtlaua küljes kell, esiratta juures tuli, jalgratta jalg musta värvi. Tekitatud kahju 110 eurot. Asitõendi vaatlusprotokoll fototabeliga (1/85-89), milles vaadeldud Xxxx asuva kortermaja turvakaamera videosalvestisi, kinnitab, et süüdistuses märgitud ajal ja kohas, võttis tumedas riietuses (J. Vlassovi profiilile vastav) isik kortermajast helehalli, kannatanu kirjeldusele vastava jalgratta ning väljus sellega kortermajast (foto 5) ja sõitis minema (foto nr 6). 12.12.2022 koostatud asitõendi vaatlusprotokoll fototabeliga (1/91-95), milles vaadeldud J. Vlassovi poolt politseiametnikele ette näidatud helehalli jalgratast Kettler, vastab täielikult kannatanu W. J. J.i poolt kirjeldatud jalgratta kirjeldusele. Seega on J. Vlassovi enda ja kannatanu W. J. J.i ütluste ning asitõendi vaatlusprotokollidega koos fototabeliga tõendatud Jevgeni Vlassovi poolt 27.10.2022 Xxxx asuva kortermaja trepikojas võõra vallasasja (jalgratas Kettler) äravõtmine. Jevgeni Vlassovi objektiivsest käitumisest – sisenes kortermajja ning võttis sealt kaasa jalgratta Kettler – nähtub, et isik tegutses varguse eesmärgil, mistõttu kuritegu on toime pandud kavatsetult. 28.10.2022 episood: Jevgeni Vlassovi süü 28.10.2022 kella 07.38 ajal Xxxx asuva Xxxx alal toimunud varguse episoodis on täielikult tõendatud. Isik tunnistas ennast selles episoodis süüdi nii kohtueelses menetluses kui kohtuistungil. Vastavalt kohtueelses menetluses antud ütlustele, oktoobris varahommiku poole läks J. Vlassov Xxxx juurde (ei mäleta kas liikus jalgrattaga või jalgsi) ning märkas seal lukustatud ratast. Väikesed tangid olid kaasas, nendega lõikas jalgrattaluku katki. Rattaluku viskas lähedal olevasse prügikasti ja sõitis rattaga minema. Teo toimepanemist ja selle asjaolusid kinnitavad ka kannatanu R. A. ütlused, mille kohaselt lukustas oma jalgratta Xxxx juurde 26.10.2022 või 27.10.2022 õhtul. Jalgratta kadumise avastas 28.10.2022, kaasa oli võetud ka jalgratta lukk, sest kohapeal maas seda polnud. Kannatanu kirjelduse kohaselt oli tegemist maastiku jalgrattaga Romet Mustang 2, raamil türkiissinist värvi joon, esirattal puudus porilaud. Jalgratta väärtus 600 eurot, jalgrattalukk 15 eurot, kannatanu esitas tsiviilhagi. Kannatanu süüteoteatest nähtuvalt oli tema ratas musta värvi. 15.11.2022 asitõendi vaatlusprotokoll fototabeliga (1/111-121) kinnitab, et süüdistuses märgitud ajal ja kohas tumedas riietuses meesterahvas saabub Xxxx juurde heleda jalgrattaga (fotod nr 1,2), pargib ratta ära, lahkub kaamera vaateväljast, ilmub tagasi kaamera vaatevälja teiselt poolt ning askeldab kaamera poolt vaadatuna esimese, musta värvi raamiga jalgratta juures (foto nr 7), lahkub uuesti, tuleb tagasi ja eemaldab kaamera poolt vaadatuna esimese jalgratta luku (foto nr 10) ning lahkub rattaga (foto nr 12). Fotolt nr 12 nähtuval rattal puudub esimene porilaud ning rattaraam on tumedat värvi. Seega on J. Vlassovi enda ja kannatanu R. A. ütluste ning nendega haakuva asitõendi vaatlusprotokolliga koos fototabeliga (1/111-121) tõendatud Jevgeni Vlassovi poolt 28.10.2022 kella 07.38 ajal Xxxx asuva Xxxx alal võõra vallasasja (jalgratas Romet Mustang 2) äravõtmine. Jevgeni Vlassovi objektiivsest käitumisest – liikus Xxxx alale, kus seisid jalgrattad, lõikas eelnevalt kaasa võetud tangidega katki jalgrattaluku trossi ning võttis sealt kaasa jalgratta Romet Mustang – nähtub, et isik tegutses varguse eesmärgil, mistõttu kuritegu on toime pandud kavatsetult. 31.10.2022 episood (grupis): Jevgeni Vlassovi süü 31.10.2022 ajavahemikul kell 10.41–11.15 Xxxx asuva kortermaja trepikojas toimunud varguse episoodis on täielikult tõendamist leidnud kriminaalasjas kogutud tõenditega. J. Vlassov tunnistas ennast süüdi nii kohtueelses menetluses kui kohtuistungil. Kohtueelses menetluses antud ütluste kohaselt läks nimetatud aadressile, kuna A. D. helistas, et leidis ühest trepikojast jalgrattad, mida saaks varastada. A. D. võttis ühe Trek jalgratta ja sõitis 5 sellega minema. A. D. ütles, et ka teine jalgratas on vaja võtta kuna ühest saadav tulu ei ole piisav. Teise ratta võttis J. Vlassov ning seejärel saadi A. D.ga kokku. A. D. viis mõlemad rattad kokkuostja juurde. A. D. kohtueelses menetluses antud ütluste kohaselt nimetatud aadressil varguse toimepanemist ei mäleta, kuid kinnitab, et tema tuttavalA. on roosa seljakott. Teo toimepanemist ja selle asjaolusid kinnitavad ka kannatanu S. P. ütlused, mille kohaselt avastas 01.11.2022, et tema kaks jalgratast on tema kortermaja trepikojast kadunud. Kannatanu kirjelduse kohaselt üks kadunud jalgratas oli Trek Marlin 4, halli värvi raamiga ja kuldse raamiga, laiade rehvidega. Teine jalgratas oli Trek, mille mudelit kannatanu ei tea, kuid on musta värvi, kitsaste rehvidega. J. Vlassovi, A. D. ja kannatanu ütlustega haakub 24.11.2022 asitõendi vaatlusprotokoll fototabeliga (1 kd lk 137-145), milles vaadeldud Xxxx asuva kortermaja trepikoja turvakaamera videosalvestisi. Nimetatud protokolli fototabelist nähtub, kuidas kaks meesterahvast ja roosa seljakotiga naisterahvas sisenevad trepikotta ja liiguvad üles (fotod nr 2-4). Esimesena tuleb alla meesterahvas halli jalgrattaga (foto nr 9) ja väljub trepikojast, seejärel liigub alla väljapääsu poole roosa seljakotiga naisterahvas ning mõne hetke pärast järgneb talle teine meesterahvas tumeda jalgrattaga, väljapääsu juures seisab roosa kotiga naisterahvas (foto nr 13). J. Vlassovi ja A. D. ütlused ning asitõendi vaatlusprotokoll koos fototabeliga (1 kd lk 137-145) kinnitavad, et J. Vlassov ning käesolevas kriminaalasjas kohtu all mitteolev A. D. tegutsesid ühiselt ja kooskõlastatult selliselt, et igaüks neist valitses tegu - mõlemad võtsid vastavalt eelnevale kokkuleppele kaasa ühe jalgratta. Süüdistatav ja A. D. olid langetanud ühise teootsuse ja tegutsesid ühtse teoplaani järgi, millise tegevuse tulemusena oli võimalik varastada kaks jalgratast koguväärtusega 826,96 eurot. Seega on J. Vlassovi, A. D. ja kannatanu S. P. kokkulangevate ütluste ning nendega haakuva asitõendi vaatlusprotokolliga koos fototabeliga tõendatud Jevgeni Vlassovi poolt 31.10.2022 Xxxx asuva kortermaja trepikojas võõraste vallasasjade (jalgrattad Trek ja Trek Marlin 4) äravõtmine grupis. Jevgeni Vlassovi objektiivsest käitumisest – sisenes võõrasse kortermajja koos A. D.ga ning võttis sealt kaasa jalgratta – nähtub, et isik tegutses isikute grupis varguse eesmärgil, mistõttu kuritegu on toime pandud kavatsetult. 01.11.2022 episood: Jevgeni Vlassovi süü 01.11.2022 kella 16.00 ajal Xxxx asuvas kortermajas toimunud varguse episoodis on täielikult tõendatud kriminaalasjas kogutud tõenditega. J. Vlassov tunnistas ennast selles episoodis süüdi nii kohtueelses menetluses kui kohtuistungil. Vastavalt kohtueelses menetluses antud ütlustele, läks oktoobri lõpus või novembri alguses mööda Xxxx asuvast kortermajast ning ühes trepikojas oli uks lahti. Sõitis liftiga seitsmendale või kaheksandale korrusele ja alla tulles märkas paari jalgratast hea välimusega. Üks ratastest oli Scott Aspect. Ei mäleta milliselt korruselt, aga ratas oli lukustamata. Võttis selle kaasa ja sõitis minema. Jalgratta andis A. D.le. Sõitis Kullerkupu suunas ja jättis ühe kortermaja trepikotta, ilmselt A. D. võttis selle ratta sealt ära. Teo toimepanemist kinnitavad ka kannatanu A. S. ütlused, mille kohaselt hoidis jalgratast Scott Aspect GUO L lukustatuna oma kortermaja trepikojas ning 01.11.2022 tema isa ütles talle, et jalgratast ei ole enam trepikojas. Seejärel tegi politseisse avalduse. Jalgratta kirjeldus: musta-rohelist värvi meeste jalgratas, lenksu küljes lamp, suured maastikurehvid. Jalgratta väärtus 599,20 eurot. Kannatanu esitas tsiviilhagi. Süüdistatava ja kannatanu ütlustega haakub ka 09.11.2022 asitõendi vaatlusprotokoll fototabeliga (1/174-179), milles vaadeldud Xxxx asuva kortermaja turvakaamera videosalvestist. Nimetatud asitõendi vaatlusprotokolli fototabeli fotodelt nr 1 ja 3-6 on selgelt nähtav meesterahva (fotodelt äratuntav J. Vlassov) sisenemine kortermajja ning fotodelt 2 ja 7 nähtub tema lahkumine koos tumeda maastikujalgrattaga. Kuigi fotodel 2 ja 7 ei ole enam näha J. Vlassovi nägu, vastab tema riietus täielikult fotodel 3-6 nähtule, kus on selgelt näha ka isiku nägu ning isikul seljasolev jope ja seljakott on samad, millega on ta videosalvestistele jäänud ka teistes episoodides. 6 Seega on J. Vlassovi enda ja kannatanu A. S. ütluste ning asitõendi vaatlusprotokolliga koos fototabeliga (1 kd lk 174-179), tõendatud Jevgeni Vlassovi poolt 01.11.2022 Xxxx asuvast kortermaja trepikojast võõra vallasasja (jalgratas Aspect GUO L) äravõtmine. Jevgeni Vlassovi objektiivsest käitumisest – sisenes võõrasse kortermajja ning võttis trepikojast kaasa jalgratta Scott Aspect – nähtub, et isik tegutses varguse eesmärgil, mistõttu kuritegu on toime pandud kavatsetult. 04.11.2022 episood: Jevgeni Vlassovi süü 04.11.2022 ajavahemikul kell 00.26–00.36 Xxxx asuvas kortermajas toimunud varguse episoodis on täielikult tõendatud kriminaalasjas kogutud tõenditega. J. Vlassov tunnistas ennast selles episoodis süüdi nii kohtueelses menetluses kui kohtuistungil. Vastavalt kohtueelses menetluses antud ütlustele läks novembri alguses Xxxx asuva kortermaja juurde. Eesmine välisuks oli ilmselt lahti ja tagumine kinni, ootas, et trepikotta pääseda. Ei mäleta täpselt, milliselt korruselt leidis ratta, aga võttis selle ratta ja sõitis Kullerkupu peatuse juurde. Peatuse juurest üle tee oli kortermaja, kuhu ratta viis. Ei mäleta millisesse trepikotta ratta pani. A. D. võttis selle ratta sealt ära. Teo toimepanemist ja selle asjaolusid kinnitavad ka kannatanu M. S. S. ütlused, mille kohaselt varastatud jalgratas kuulub tema vennale, kuid tema on selle kasutaja. Jättis jalgratta oma kortermaja trepikotta 03.11.2022 umbes kell 18 õhtul. Jalgratas on vana, valget-punast-musta värvi. Süüdistatava ja kannatanu ütlusega haakub ka 15.11.2022 koostatud asitõendi vaatlusprotokoll fototabeliga (1/193-196), milles vaadeldud Xxxx kortermaja turvakaamera videosalvestist. Vaatlusprotokolli fototabelist nähtub meesterahva sisenemine kortermajja (fotod nr 1-2) ja väljumine koos valget-musta värvi jalgrattaga (fotod nr 3-4). Fotodelt nähtuva isiku profiil vastab J. Vlassovile, samuti on tal seljakott ja jalanõud, millega on ta on jäänud turvakaamera videosalvestistele ka teistes episoodides. Arvestades eeltoodut, on J. Vlassovi enda ja kannatanu M. S. S. ütluste ning asitõendi vaatlusprotokolliga koos fototabeliga (1/193-196) tõendatud Jevgeni Vlassovi poolt 04.11.2022 aadressil Xxxx asuva kortermaja trepikojast võõra vallasasja (jalgratas) äravõtmine. Jevgeni Vlassovi objektiivsest käitumisest – sisenes võõrasse kortermajja ning võttis trepikojast kaasa temale mittekuuluva jalgratta – nähtub, et isik tegutses varguse eesmärgil, mistõttu kuritegu on toime pandud kavatsetult. Karistusregistri teatisest ja kohtuotsusest (I/204-207, 221-225) nähtub, et J. Vlassov on eelnevalt kriminaalkorras karistatud korduvalt, sh varavastaste kuritegude toimepanemise eest. Viimati karistati J. Vlassovi Harju Maakohtu 15.11.2021 otsusega nr 1-21-4875

§ 199lg 2 p 7, 8, 9 järgi vangistusega mitme varguse episoodi eest.

Käesoleva kriminaalasja esemeks on samuti seitse varguse episoodi, millised on toime pandud vähem kui 2 kuu jooksul, seega on Jevgeni Vlassovi puhul tegemist isikuga, kes paneb vargusi toime süstemaatiliselt. Kõigest eelnevast johtuvalt tuleb Jevgeni Vlassovi tegevus kogumis kvalifitseerida

§ 199

lg 2 p 7, 9 järgi kui võõra vallasasja äravõtmine selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud grupi poolt ja süstemaatiliselt. Tegude õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei tuvastatud. Jevgeni Vlassov on süüvõimeline ning

1. ptk.
2. jaos sätestatud süüd välistavaid asjaolusid ei esine. Vastavalt toimepandule tuleb süüdistatavat karistada. Karistuse mõistmisel arvestab kohus toimepandud kuriteo raskust, laadi ning süüdistatava isikut.

§ 56lg 1 kohaselt rajaneb karistuse mõistmine süüpõhimõttel.

Eelöeldu tähendab, et andes hinnangut süü suurusele, tuleb esmajoones lähtuda süüteo toimepanemise asjaoludest, mis võivad 7 iseloomustada näiteks tegu ja tagajärge ning süüdlase käitumise motiivi ja eesmärki, kuid ilmneda ka karistust kergendatavates ning raskendavates asjaoludes. Tulenevalt

§ 56

lg-st 2 peab karistuse eripreventiivseid eesmärke silmas pidades arvesse võtma ka süüdistatava isikut. (Riigikohtu otsus 3-1-1-113-12). Kohtupraktikas välja kujunenud seisukoha järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr (vt nt RKKKo 31-1-77-11, p 11 ja 3-1-1-52-13, p 19). Lisaks isiku süüle tuleb

§ 56

kohaselt isikule karistuse mõistmisel arvestada ka eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi, so võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid (vt ka RKKKo 3-11-76-12, p 7 ja 3-1-1-52-13, p 19).

§ 199

lg 2 näeb võimaliku sanktsioonina ette rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse. Jevgeni Vlassovil karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Karistust kergendavaks asjaoluks loeb kohus süü tunnistamist ja kahetsust. Jevgeni Vlassovit iseloomustab, et teda on varem kriminaal- ja väärteokorras korduvalt karistatud ja mitmel korral just varavastaste süütegude eest. Karistuseks on mõistetud varem reaalne vangistus, seega teadis J. Vlassov, et kuritegude toimepanemine võib endaga kaasa tuua ebameeldivad tagajärjed. Süüdistatav ei ole varasematest karistustest enda jaoks järeldusi teinud ning on ikka ja jälle uuesti jätkanud kuritegelikku käitumist, mis on kujunenud talle elustiiliks. Kohus arvestab, et käesolevas kriminaalasjas tunnistatakse J. Vlassov süüdi seitsmes varguse episoodis (sh kolm on toime pandud grupis) ning millised on toime pandud vähem kui 2 kuu jooksul. Eelmainitu näitab, et J. Vlassovi käitumises väljendub ilmselge ning teadlik vastandumine õiguskorrale. Tekitatud kahju ei ole väike ning vargused olid ette planeeritud. Harju Maakohtu 15.11.2021 otsusega nr 1-21-4875 karistati J. Vlassovi

§ 199lg 2 p 7, 8, 9 järgi vangistusega 1 aasta, mida Kr

MS § 238 lg 2 järgi vähendati 1/3 võrra ja ärakandmisele kuulus vangistus 8 kuud.

§ 65

lg 2 alusel suurendati karistust Harju Maakohtu 02.12.2019 otsusega 1-19-6560 mõistetud ärakandmata karistuse osa – 6 k 23 p võrra ja liitkaristuseks mõisteti vangistus 1 aasta 2 kuud 23 päeva.

§ 68lg 1 alusel loeti karistuse kandmise alguseks 08.06.2021.

Karistusregistri väljatrüki kohaselt karistus sai täidetud 31.08.

1. Käesoleva asja esimese episoodi pani J. Vlassov koos A. D.ga toime juba 15.10.
2. Asjaolu, et J. Vlassov jätkas 1,5 kuud pärast vanglast vabanemist oma vana käitumismustriga, pannes vähem kui 2 kuu jooksul toime 7 episoodi, näitab et isik ei ole varasematest karistustest enda jaoks mitte mingisuguseid järeldusi teinud ja vargused on kujunenud talle elustiiliks ning ta ei ole motiveeritud oma käitumist muutma. Motivatsiooni selleks ei andnud ka 1 aasta 2 kuud ja 23 päeva reaalset vangistust. Süüdistataval puudub töökoht ning ilmselgelt on vargused ajendatud sissetuleku puudusest. J. Vlassov on seda ka ise kinnitanud. Lisaks selgitas, et A. D. müüs rattad edasi ning tema sai varastatud rataste eest raha, mis kinnitab, et vargustest saadav sissetulek oli talle elatusallikaks. J. Vlassov selgitas kohtuistungil, et vanglast vabanedes ei tarvitanud ta narkootikume, kuid hakkas suhtlema narkootikume tarvitavate isikutega. Isik kinnitas, et varguste toimepanemise ajal ta narkootikume ei tarvitanud. Seega ei ole ta pannud kuritegusid toime ravitava või kontrollitava psüühikahäire tõttu, mistõttu puudub alus vangistuse asendamiseks raviga (

§ 692). J.

Vlassov selgitas oma segaseid töösuhteid ja raha probleeme, kuid õiguskuuleka lahenduse asemel, asus ta sissetulekut hankima kuritegudega. On näha, et isikul puudub motivatsiooni iseseisvalt vahetada oma suhtlusringkonda ja muuta seniseid käitumismustreid. Samuti ei ole suutnud teda positiivselt mõjutada perekond, mille edasises toetuses on ka Vlassov ise kahtlema hakanud. Kuivõrd J. Vlassovi käitumisest ei saa teha järeldust, et isikul reaalselt oleks motivatsioon asuda õiguskuulekalt elama, puudub ka alus asendada vangistus ÜKT-ga või jätta vangistus tingimisi täitmisele pööramata. Ka varasemal ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korral pöörati kandmata karistus siiski täitmisele, kuna isik sooritas katseajal uued kuriteod. Seega ei ole J.Vlassovi puhul tegemist kriminaalhoolduse 8 jaoks sobiva isikuga. Lisaks on kohtupraktikas asutud seisukohale, et samalaadse rikkumise eest iga järgnev karistus peab olema eelnevast raskem, et kinnitada keelunormi kehtivust. J. Vlassov on juba kandnud reaalset vanglakaristust samalaadse teo eest ning sellest hoolimata jätkas varguste toimepanemist, mistõttu ei ole kergema karistuse määramine ka kooskõlas karistuse mõistmise põhimõtete ning selles osas kehtiva kohtupraktikaga. Eeltoodust tulenevalt on J. Vlassovile ainus sobilik karistus reaalne vangistus. Kui isik ei soovi mõistetud vangistusest õigeid järeldusi teha, täidab reaalne vangistus vähemalt karistuse üldpreventiivseid eesmärke. Arvestades kõike eeltoodut, leiab kohus, et J. Vlassovi süü on vähemalt keskmine ning arvestades kahetsust ja süü ülestunnistamist, tuleb teda

§ 199lg 2 p 7, 9 järgi karistada alla sanktsiooni keskmise määra, s.o 1 aasta 6 kuu pikkuse vangistusega. Kr

MS § 238 lg 2 kohaselt vähendada karistust ühe kolmandiku võrra ja mõista lõplikuks karistuseks 1 aasta vangistust.

§ 68lg 1 alusel arvestada karistusaja hulka ka eelvangistuses viibitud aeg.

Tsiviilhagid G. A.-D. esitas tsiviilhagi Jevgeni Vlassovi vastu varalise kahju nõudes summas 1155 eurot. G. B. esitas tsiviilhagi Jevgeni Vlassovi vastu varalise kahju nõudes summas 484,05 eurot. R. A. esitas tsiviilhagi Jevgeni Vlassovi vastu varalise kahju nõudes summas 615 eurot. S. P. esitas tsiviilhagi Jevgeni Vlassovi vastu varalise kahju nõudes summas 826,96 eurot. A. S. esitas tsiviilhagi Jevgeni Vlassovi vastu varalise kahju nõudes summas 599,20 eurot. Jevgeni Vlassov tsiviilhagidele vastu ei vaielnud, võttis nimetatud tsiviilhagid kohtuistungil omaks. VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 5 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane, kui sellega rikuti kannatanu omandit. VÕS § 127 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärgiks kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Kohus, kontrollinud kriminaalasjas leiduvaid tõendeid, asub seisukohale, et esitatud tsiviilhagid on põhjendatud ja kuuluvad rahuldamisele, kuivõrd varaline kahju on tekkinud süüdistatava Jevgeni Vlassovi kuritegeliku käitumise tulemusena. TsMS § 440 lg 1 kohaselt kui kostja võtab kohtuistungil hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Seetõttu tuleb varaline kahju süüdistatavalt Jevgeni Vlassovilt välja mõista G. A.-D. kasuks 1155 eurot, G. B.i kasuks 484,05 eurot, R. A. kasuks 615 eurot, S. P. kasuks 826,96 eurot ja A. S. kasuks 599,20 eurot. G. A.-D. ja S. P. on esitanud tsiviilhagi solidaarselt nii J.Vlassovi kui ka A.D. vastu. Kuna A.D. suhtes on kriminaalasja materjalid eraldatud, ei saa kohus käesolevas menetluses A.D. osas tsiviilhagisse puutuvalt otsust teha. Asitõendid KrMS § 126 lg 3 p 1 sätestab, et kuriteojäljega asi, dokument või kuriteojäljest valmistatud jäljend või tõmmis võidakse jätta kriminaalasja juurde, võtta kriminaaltoimikusse või säilitada asitõendite hoidlas või muus menetleja valduses olevas ruumis või ekspertiisiasutuses. Juhindudes KrMS § 126 lg 3 p-st 1 otsustab kohus kriminaalasjas olevad asitõendid – CD-ja DVD-plaadid, mis asuvad kriminaalasja materjalide juures – jätta kriminaalasja materjalide juurde. Menetluskulud KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kriminaalmenetluse kulud koosnevad antud asjas kaitsjale tasutud riigi õigusabi osutamise eest makstud hüvitisest ja sundrahast. Kohus mõistab menetluskuluna süüdistatavalt Jevgeni Vlassovilt välja sundraha KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt antud asjas (II astme kuriteos 9 süüdimõistmisel) 1,5 kuupalga alammäära, s.o 1087,50 eurot ning KrMS § 180 lg 1 ja 175 lg 1 p 4 alusel kaitsjatasu 691,20 eurot riigituludesse. Kohus tõdeb, et KrMS § 180 lg 3 kohaselt juhul, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu, võib kohus osa neist jätta riigi kanda. Mõjuva põhjusena, mis takistab isikul kõigi tema menetlusega seotud kulude kandmist, tuleb käsitada sellist takistust, mille tõttu on isikul kas objektiivselt võimatu või ebamõistlikult koormav menetluskulusid kanda. See asjaolu võib lähtuda isikust endast, näiteks raske haigus, mille tõttu pole isik võimeline töötama. Mõjuv põhjus võib aga tuleneda ka isikuvälistest asjaoludest (nt vara kaotus). Ka sissetuleku puudumine võib teatud juhtudel olla mõjuvaks põhjuseks, et taotleda menetluskulude riigi kanda jätmist. Kuid sissetuleku puudumist ei saa käsitada mõjuva põhjusena siis, kui isikul on piisavalt vara, mille arvelt kohustused täita. Mõjuva põhjuse olemasolu tõendamise kohustus lasub isikul, kes taotleb menetluskulude riigi kanda jätmist. Isikule karistuseks reaalse vangistuse mõistmine ei ole selliseks asjaoluks mis tingiks iseenesest kohtukulude riigi kanda jätmist. Kuigi tööhõive vanglas ei pruugi olla kindlustatud, ei saa a priori välistada, et süüdistataval osutub võimalikuks teenida tulu ka vanglas viibimise ajal (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi määrus kriminaalasjas nr 3-1-1-105-12, p 7). Käesolevas kriminaalasjas ei ole süüdistatav ega kaitsja taotlenud menetluskulude osaliselt riigi kanda jätmist põhjusel, et süüdistatav ei suuda neid tasuda. Ka ei nähtu kriminaaltoimiku materjalidest asjaolusid, mis lubaksid järeldada, et süüdistataval esineksid takistused kriminaalmenetlusega riigile põhjustatud kulude hüvitamiseks või käiks nende kulude hüvitamine süüdistatavale üle jõu. Kuigi J. Vlassov peab asuma reaalselt vangistust kandma, ei välista see võimalust, et isikul on võimalik tulu teenida ka vanglas viibimise ajal. Kohus asub seisukohale, et seoses kohtukulude ajatamisega esitatud taotlus kuulub rahuldamisele ning arvestades süüdistatava majanduslikku seisundit ning tema maksevõimet, peab kohus juhindudes Riigikohtu määruses 3-1-1-2-12 väljendatud seisukohast ja KrMS § 313 lg 1 p 7 sätteid kohaldades põhjendatuks pikendada süüdistatavale kohtuotsusega menetluskulude vabatahtlikuks hüvitamiseks antud tähtaega 12 kuuni alates kohtuotsuse jõustumisest. Lõppkokkuvõttes on oluline, et menetluskulud saaksid mõistliku aja jooksul tasutud. Kuna süüdistataval ei ole reaalselt võimalik menetluskulusid ühe kuu jooksul tasuda, kaasneksid summa tasumata jätmisega täitemenetluse kulud. Nimetatu ei kiirendaks riigile menetluskulude hüvitamist, küll aga halvendaks see süüdistatava majanduslikku olukorda. Juhindudes Riigikohtu lahendi 3-1-1-11013 p-st 7, määrab kohus kindlaks ka igakuised tasumisele kuuluvad maksesummad. Juhindudes KrMS § 306, 311, 313, 315 lg 7, 238 kohus otsustas: Süüdi tunnistada Jevgeni Vlassov

§ 199lg 2 p 7,9 järgi ja mõista karistuseks vangistus 1 aasta ja 6 kuud. Kr

MS § 238 lg 2 kohaselt vähendada karistust ühe kolmandiku võrra ja mõista karistuseks 1 aasta vangistust.

§ 68

lg 1 alusel lugeda kinnipidamise aeg alates 16.11.2022 karistusaja hulka ja lugeda karistusaja alguseks 16.11.

1. Tõkend vahistamine tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Välja mõista Jevgeni Vlassovilt KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 palga alammäära s.o 1087.50 eurot ja KrMS § 180 lg 1 ja 175 lg 1 p 4 alusel kaitsjatasu osutatud õigusabi eest 691.20 eurot riigituludesse. 10 Kohustada Jevgeni Vlassovit tasuma väljamõistetud sundraha ja kaitsetasu
2. kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest igakuiselt vähemalt 148.22 eurot. Menetluskulud ja sundraha kogusummas 1778.70 eurot tasuda igakuiste maksetena
3. kuu jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank AS-is, EE522200221013264447 Swedbank AS-is, LHV AS-is EE957700771001523585 või EE401700017002872300 Luminor Bank AS-is. Maksekorraldusel on kohustuslik märkida viitenumber
4. Selgitusse võib märkida: „Jevgeni Vlassov 1-23-169, sundraha ja menetluskulud“. Samuti on makseinfo koos kohtuotsusega kättesaadav e-toimiku süsteemi kaudu. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Välja mõista Jevgeni Vlassovilt: G. A.-D. kasuks 1155 eurot (G. A.-D. arveldusarve nr xxxx Xxxx); G. B.i kasuks 484,05 eurot (G. B.i (B.) arveldusarvele nr xxxx Xxxx); R. A. kasuks 615 eurot (R. A. arveldusarve nr xxxx Xxxx); S. P. kasuks 826,96 eurot (S. P. arveldusarve nr xxxx Xxxx); A. S. kasuks 599,20 eurot (A. S. arveldusarve nr xxxx Xxxx). Asitõend CD ja DVD plaat jätta kriminaalasja materjalide hulka Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Harju Maakohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon tuleb esitada kirjalikult Ringkonnakohtule viieteistkümne päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul Harju Maakohtule. Apellatsioonteate esitamisel on kohtuotsus kohtumenetluse pooltel kohtus tutvumiseks kättesaadav 17.
5. 2023 Kohtunik Liina Pohlak 11