4-22-4065/34

4-22-4065 KOHTUOTSUS Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. veebruar 2023, Tallinnas Väärteoasja number 4-22-4065 (väärteoasja nr 9630,22,000070/4) Kohtukoosseis kohtunik Kristina Väliste Kohtuistungi sekretär Simona Šois, Sigrit Põldma Väärteoasi J. Õ. väärteoasi kaitseväeteenistuseseaduse (KVTS) § 222 järgi Menetlusalune isik J. Õ.; ik: xxxx; võimalik elukoht: xxxx, kodakondsus: xxxx; töökoht: xxxx Kohtuvälise menetleja esindaja Kaitseressursside Ameti esindaja Svjatoslav Podgornõi RESOLUTSIOON
2. Lõpetada VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel väärteoasjas nr 4-22-4065 väärteomenetlus J. Õ.le Kaitseressursside Ameti poolt esitatud süüdistuse KVTS § 222 järgi.
3. J. Õ. ID kaart, mis asub väärteoasja materjalide juures ümbrikus lk 32 – eemaldada ümbrikust ja edastada koheselt dokumendi väljastanud asutusele, s.o Politsei- ja Piirivalveametile. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule, teatades kirjalikult apellatsiooni esitamisest Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest s.o alates 15.02.2023 ning esitades apellatsiooni 15 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtule. Asjaolud Harju Maakohtu menetluses on väärteoasi J. Õ. süüdistuses KVTS § 222 järgi. Kohus ei ole saanud kohtuasja sisuliselt arutada, kuivõrd J. Õ. ei ole ilmunud kohtuistungitele. Määruse motiivid Esmalt märgib kohus, et kohus absoluutselt taunib J. Õ. käitumismustrit nii toimikumaterjalidest nähtuvalt Kaitseressursside Ametis (keset menetlustoimingut lahkumine, sealjuures enda tähtsa 1 4-22-4065 isikliku dokumendi jätmine ametiruumidesse), kui ka kohtuistungitele ilmumata jätmises. Niisamuti leiab kohus, et vajalik on märkida, et J. Õ. on kohtule kättesaamatu. Isikul on korduvalt olnud erinevad kaitsjad, kuid isik on loobunud kaitsjatest. Samuti kohtute infosüsteemis olevad kontaktandmed ei ole enam kehtivad. Kohus märgib, et kui kohus on J. Õ.le edastanud samale emailile kirja, millelt isik on kohtuga suhelnud, tuleb kohtule teavitus, et sõnumit ei ole võimalik edastada. Lisaks on kohus üritanud J. Õ.le edastada kutseid ka politsei abiga, kuid tulutult. Hetkel on J. Õ. kohtule andnud teada, et ta on haige, kuid pole selle kohta esitanud ühtegi kirja ning nagu kohus eelpool mainis, samale e-mailile kirjutades ei õnnestu isikule kohtu kirja edasi saata. Samas ei saa kohus ainult isiku käitumise põhjal teha otsustust temale etteheidetud süütegude küsimuses. Seega, kohus möönab, et kohtuasja sisulise arutamiseni ei ole jõutud, kuivõrd J. Õ. ei ole ilmunud kohtuistungitele, kuid kohus ei pea menetlusökonoomiat silmas pidades põhjendatuks enam täiendavaid kohtuistungeid määrata. On ilmne, et J. Õ. ei kavatse kohtule enda tegelikke kontakte avaldada, märgitu nähtub esindajate vahetamisest, lepingu lõpetamisest ja ühepoolsest kohtuga suhtlemisest. Siinkohal on J. Õ. enda etteheited kohtule (talle pole selgitatud, millega seoses teda kohtusse kutsutakse) tagajärjetud. J. Õ. ilmumine kohtu kutsel on talle kohustuslik ning olukorras, kus isik on kättesaamatu ei olegi võimalik kohtul isikuga suhelda. Märgitule vaatamata, ei pea nagu öeldud, kohus asja edasist menetlemist, menetlusökonoomiat silmas pidades põhjendatuks, kuivõrd kohus on tuvastanud olulise menetlusnormide rikkumise. Kohtu põhjendused on järgnevad. Kohtuväline menetleja heidab J. Õ.le ette 18.07.2022 Tallinnas ja 19.07.2022 Rakveres toimepandud väärtegusid. Kuna J. Õ.d süüdistatakse mitme väärteo toimepanemises, kohtuvälise menetleja esindaja on neid käsitlenud ise eraldi episoodidena, siis tulnuks VTMS § 63 lg 1 alusel märgitud asjad kohtuvälise menetleja esindajal ühendada ning seejärel saata asja menetlemiseks kohtualluvuse järgi õigele maakohtule ehk siis viimase teo toimepanemise koha järgi. Antud juhul on kohtuväline menetleja saatnud asja küll õige kohtualluvuse järgi (viimane teo toimepanemise koht on Tallinn), kuid nagu öeldud, ei ole väärteoasju ühendatud. Olukorras, kus väärteod on ühe ja sama kohtuvälise menetleja menetluses, olnuks see kohtuvälise menetleja kohustus. Teiseks märgib kohus, et kohtule edastatud materjalidest nähtuvalt on J. Õ.le tutvustatud 01.11.2022 (s.o 19.07.2022 toime pandud teo) kohta koostatud väärteoprotokolli ning märgitud episoodi osas on seadusest tulenevad nõuded (enne asja aresti taotlusega maakohtusse saatmist) täidetud, kuid 18.11.2022 (s.o 18.10.2022 toime pandud teo) kohta koostatud väärteoprotokolli isikule (ega kaitsjale) tutvustatud ei ole. VTMS § 71 lg 1 sätestab sõnaselge kohustuse: “kui väärteoasja arutamine allub vastavalt käesoleva seadustiku §-le 83 maakohtule, saadab kohtuväline menetleja 20 päeva möödudes pärast menetlusaluse isiku või tema kaitsja poolt väärteoprotokolli koopia kättesaamist väärteotoimiku, esitatud vastulause ja sellele lisatud materjalid asja arutamiseks maakohtule“. Eeltoodu tähendab seda, et isik peab olema saanud kätte väärteoprotokolli koopia (see peab olema talle tutvustatud ja üle antud) ning talle peab olema antud võimalus esitada vastulause. Antud juhul on märgitud sätte nõuded täitmata ning tegemist on väärteomenetluse olulise rikkumisega. Kohtuvälise menetleja esindaja ei saa panna seadusega temale asetatud kohustusi maakohtule. Tegemist on rikkumisega, mida kohus kohtumenetluses kõrvaldada ei saa, mistõttu tuleb menetlus selles episoodis seoses väärteomenetluse olulise rikkumisega lõpetada. Puutuvalt 19.07.2022 etteheidetud episoodi märgib kohus järgmist. Vaidlus puudub selles, et J. Õ. ei ole 19.07.2022 ettenähtud kohta ilmunud. Märgitut on ta ka ise tunnistanud. Seega on J. Õ. rikkunud KVTS § 40 lg 1 p
4. Antud episoodi osas on toimikumaterjalidest nähtav, et J. Õ. on esitanud Kaitseressursside Ametile tõendi enda haigestumise kohta 19.07.
5. Esitatud tõendist nähtuvalt esines J. Õ.l 19.07.2022 objektiivne takistus (tulenevalt haiguse iseloomust) kaitseväeteenistusse ilmumiseks. Sealjuures on J. Õ. varasemalt Kaitseressursside Ametile teatanud, et ta ei saa terviseprobleemidega seoses ilmuda. Nii on 07.07.2022 saadetud e-kiri info@kra.ee aadressile sooviga terviseprobleemidega seoses uue komisjoni läbimiseks. 2 4-22-4065 25.07.2022 on ta saatnud samuti e-kirja, selgitades, et oli eelmisel nädalal haige ega saanud ilmuda, sealjuures küsinud juhiseid edasiseks käitumiseks. Sealjuures on ta esitanud arstitõendi, milles sisalduvate andmete põhjal nagu öeldud, kohus möönab, et tal esines objektiivne takistus ilmumaks 19.07.2022 kaitseväeteenistusse ning J. Õ.le ei ole etteheidetud KVTS § 40 lg 1 p 6 rikkumist. Siinkohal tuleb tähelepanna, et etteheide saaks olla ka üksnes „viivitamata“ teatamata jätmises, kuivõrd siiski nädal hiljem isik teavitas Kaitseressursside Ametit enda haigestumisest. Kohus saab väärteoasja arutada üksnes esitatud süüdistuse pinnalt. Käesolevas asjas nagu öeldud on J. Õ.le esitatud süüdistus sellest, et ta on jätnud ilmumata 19.07.2022 ja 18.10.2022 kaitseväeteenistusse. Talle ei ole etteheidetud jätkuvat süütegu, vaid eraldi episoodid. Seega, asjaolu, kas ja millal oleks pidanud J. Õ. peale 19.07.2022 kohustuse täitmisele ilmuma, ei ole relevantne (edasise aja osas süüdistusetteheide 19.07.2022 väärteoprotokollis puudub). Juhul, kui nt kohtuvälise menetleja esindaja leiab, et isik oleks pidanud ilmuma vähemalt koheselt peale tervenemist, tulnuks see kajastada väärteoprotokollis. Kohus on tuvastanud, et 19.07.2022 (esimesel korral) esines J. Õ.l objektiivne takistus ning selle esinemist ei ole kohtuvälise menetleja esindaja ümber lükanud. KVTS ei käsitle ilmumata jätmise mõjuvaid põhjuseid, kuid kohtu hinnangul on kohaldatav analoogia VTMS § 42 lg 2 p 3 ja KrMS § 170 lg 2 p 3, millistel juhtudel tuleb mõjuvaks põhjuseks lugeda rasket haigestumist. Eeltoodu alusel tuleb menetlus selles episoodis lõpetada. Samuti, on kohus tuvastanud menetlusnormide olulise rikkumise teises episoodis, mistõttu ei ole menetlusökonoomiat silmas pidades mõistlik kohtuliku aruteluga jätkata ja väärteoasi J. Õ. suhtes mõlemas episoodis tuleb lõpetada. Kuivõrd (väljaspool 19.07.2022) episoodi on tänaseks päevaks viited sellele, et J. Õ. võib tahtlikult kõrvale hoiduda kaitseväeteenistusse ilmumisest (18.10.2022 ilmumata jäänud ja kohtuvälise menetleja viide uuele episoodile), siis kõrvalmärkusena juhib kohus J. Õ. tähelepani asjaolule, et KVTS § 2 nähtub millistele tingimustele peab kaitseväekohustuslane vastama. J. Õ. vastab nimetatud tingimustele, teda ei ole KVTS § 39 alusel vabastatud ajateenistusse asumisest, samuti ei ole ta taotlenud kohtule arusaadavalt ajateenistusse asumise pikendamist. Seega Kaitseressursside Ameti poolt ajateenistusse kutsumise otsus on J. Õ.le kohustuslik täitmiseks. Märgitu tähendab, et järgmisel korral, kui J. Õ. saab kutse ilmuda ajateenistusse peab ta ilmuma teenistuskohta kutses nimetatud ajal ja asukohas. Tähele tuleb panna, et ka ajateenistujale edastatud kutses on märgitud viivitamata teavitamise kohustus enda haigestumisest (mitte nädal hiljem) ning oluline on enda kontaktandmete avaldamine. Kui isik ei täida kohustust ilmuda, on Kaitseressursside Ametil õigus alustada uues episoodis väärteomenetlust. Siinkohal tuleb Kaitseressursside Ametil meeles pidada, et KVTS § 222 alusel saab taotleda uuesti kohtult aresti kohaldamist, kuid sealjuures peab olema põhjendatud kergemaliigilise ehk rahalise karistuse kohaldamata jätmine (J. Õ. on varem karistamata isikuks). Samuti selgitab kohus, et kui isik eirab kohtu korraldust kohtusse ilmuda, saab kohus isiku osas kohaldada sundtoomist ja ka määrata trahvi. Kõrvalmärkusena kohtuvälisele menetlejale selgitab kohus, et olukorras, kus J. Õ. oli jätnud enda tähtsa isikliku dokumendi (isikut tõendavate dokumentide seaduse § 19) Kaitseressursside Ameti ruumidesse, puudus ametil alus selle dokumendi materjalide juures hoidmiseks. Tegemist ei ole asitõendiga. Kuivõrd J. Õ. oli kohtuvälisele menetlejale kättesaamatu, tulnuks koheselt Isikut tõendavate dokumentide seaduse alusel J. Õ. ID-kaart edastada PPA-le. Kohus juhindus VTMS § 29 lg 1 p-st 1, §-st
6. (allkirjastatud digitaalselt) Kristina Väliste kohtunik 3