Obsah (18)

§ 424§ 74§ 118§ 4231§ 73§ 184§ 183§ 18§ 19§ 56§ 58§ 57§ 64§ 65§ 68§ 54§ 83§ 55

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel 1-22-1583 14. septembril 2022.a. Tallinn, Tallinna kohtumaja Harju Maakohus koosseisus: kohtunik Karin Olentšenko, sekretäri Liilia Kesküla ning tõlkide Natalija Mehh,

§ 424

lg 1 järgi vangistusega 6 kuud tingimisi

§ 74

alusel 1-aastase ja 6-kuulise katseajaga ja sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 3-kuuks, tõkend - vahistamine, kahtlustatavana on kinnipeetud 05.10.2021 ja viibib xxxx – - Süüdistuses

§ 118

lg 1 p 1 ja 183 lg 2 p 2 järgi; Asen Yurganchin, ik 38805300107, emakeeleks xxxx, valdab vähesel määral xxxx, xxxx kodanik, xxxx, elukoht: xxxx, xxxx, üks kehtiv kriminaalkaristus: 14.04.2021 Harju Maakohtu otsusega 1-212518

§ 4231

ja 424 lg 1 järgi vangistusega 1 aasta tingimisi

§ 73

alusel 1-aastase ja 6kuulise katseajaga, tõkend - vahistamine, kahtlustatavana oli kinnipeetud 10.-11.06.2021 ja 17.18.09.2021 ning on kinnipeetud 27.09.2021, viibib xxxx - Süüdistuses

§ 118lg 1 p 1 ja 4231 järgi.

Asen Yurganchini süüdistatakse selles, et tema, olles 14.04.2021 Harju Maakohtu otsusega karistatud

§ 4231

järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises (juhtimisfakt 26.01.2021), juhtis uuesti tahtlikult 10.06.2021 kella 08.54 ajal Tallinnas Ahtri 6 juures mootorsõidukit Opel xxxx reg.nr xxxx ning juhtis tahtlikult uuesti, s.o süstemaatiliselt, 17.09.2021 kella 20.49 ajal Xxxx juures mootorsõidukit Audi xxxx reg.nr xxxx omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. Seega rikkus Asen Yurganchin süstemaatiliselt LS § 94 lg 1 /mootorsõidukit võib juhtida isik, kellel on vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus ning kelle juhtimisõigust ei ole peatatud, ära võetud või kehtetuks tunnistatud või keda ei ole juhtimiselt kõrvaldatud/ nõuet. Oma tahtliku tegevusega pani Asen Yurganchin toime mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimise vastava kategooria mootorsõiduki või trammi juhtimisõiguseta isiku poolt, kui see on toime pandud süstemaatiliselt, s.o

§ 4231järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Samuti süüdistatakse Asen Yurganchini selles, et tema ründas grupis Stanislav Gavriloviga ühiselt ja kooskõlastatult tegutsedes mistahes raskusega tervisekahjustuse, s.h eluohtliku tervisekahjustuse, tekitamise eesmärgil 21.09.2021 kella 22.40 ajal Xxxx asuva maja juures D. S.. Nimelt läksid Stanislav Gavrilov ja Asen Yurganchin vastavalt eelnevalt kokkulepitud teoplaanile 21.09.2021 täpselt tuvastamata ajal, kuid enne kella 22.40, Xxxx asuva maja lähistele, võttes mõlemad kaasa noad, ning varitsesid kannatanut. Nähes D. S. liikumas Xxxx maja suunas, asusid süüdistatavad oma plaani realiseerima ning Stanislav Gavrilov, hoides kannatanu hirmutamiseks käes nuga, läks D. S.i juurde ja lõi käega D. S. vähemalt ühel korral näo piirkonda ja vähemalt ühel korral keha piirkonda. Samal ajal liikus D. S.i juurde Asen Yurganchin ning lõi eelnevalt kooskõlastatud plaani kohaselt ja Stanislav Gavrilovi heakskiidul kannatanut selja tagant noaga paremale poole kaela piirkonda. Sellise 1 tegevusega põhjustasid Stanislav Gavrilov ja Asen Yurganchin tahtlikult D. S.ile järgmised tervisekahjustused: - torkelõikehaava paremal pool kaela tagapinnal koos trapetslihase, abaluutõsturlihase ja skaleenuslihaste vigastusega, mis on eluohtlik tervisekahjustus; - nahaaluse verevalumi parema silma piirkonda, nahaaluse verevalumi parema õla piirkonda ja marrastuse ülahuulel. Oma tahtliku tegevusega pani Asen Yurganchin toime teisele inimesele raske tervisekahjustuse tekitamise, millega põhjustas ohu elule, s.o pani toime

§ 118lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Stanislav Gavrilovit süüdistatakse selles, et tema ründas grupis Asen Yurganchiniga ühiselt ja kooskõlastatult tegutsedes mistahes raskusega tervisekahjustuse, s.h eluohtliku tervisekahjustuse, tekitamise eesmärgil 21.09.2021 kella 22.40 ajal Xxxx asuva maja juures D. S.. Nimelt läksid Stanislav Gavrilov ja Asen Yurganchin vastavalt eelnevalt kokkulepitud teoplaanile 21.09.2021 täpselt tuvastamata ajal, kuid enne kella 22.40, Xxxx asuva maja lähistele, võttes mõlemad kaasa noad, ning varitsesid kannatanut. Nähes D. S. liikumas Xxxx maja suunas, asusid süüdistatavad oma plaani realiseerima ning Stanislav Gavrilov, hoides kannatanu hirmutamiseks käes nuga, läks D. S.i juurde ja lõi käega D. S. vähemalt ühel korral näo piirkonda ja vähemalt ühel korral keha piirkonda. Samal ajal liikus D. S.i juurde Asen Yurganchin ning lõi eelnevalt kooskõlastatud plaani kohaselt ja Stanislav Gavrilovi heakskiidul kannatanut selja tagant noaga paremale poole kaela piirkonda. Sellise tegevusega põhjustasid Stanislav Gavrilov ja Asen Yurganchin tahtlikult D. S.ile järgmised tervisekahjustused: - torkelõikehaava paremal pool kaela tagapinnal koos trapetslihase, abaluutõsturlihase ja skaleenuslihaste vigastusega, mis on eluohtlik tervisekahjustus; 12 - nahaaluse verevalumi parema silma piirkonda, nahaaluse verevalumi parema õla piirkonda ja marrastuse ülahuulel. Oma tahtliku tegevusega pani Stanislav Gavrilov toime teisele inimesele raske tervisekahjustuse tekitamise, millega põhjustas ohu elule, s.o pani toime

§ 118lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Samuti süüdistatakse Stanislav Gavrilovit selles, et tema, olles Harju Maakohtu 11.06.2015 otsusega karistatud

§ 184

lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest, omandas ebaseaduslikult kohtueelses menetluses täpselt tuvastamata ajal, kuid enne 05.10.2021, ja täpselt tuvastamata kohas täpselt tuvastamata isiku(te) käest tuvastamata isikule edasiandmise eesmärgil väikeses koguses narkootilist ainet gammabutürolaktooni (GBL), teades, et käitleb GBL-i narkojoobe tekitamise eesmärgil: 12,17 grammi 100%-list gammabutürolaktooni vedelikku, milles puhtal kujul GBL-i 12,17 grammi. Osundatud narkootilist ainet hoidis Stanislav Gavrilov kuni enda kahtlustatavana kinnipidamiseni 05.10.2021 enda valduses (sõiduautos Volvo xxxx reg.nr xxxx), mil see tema valdusest 06.10.2021 teostatud läbiotsimise käigus politseiametnike poolt leiti ja ära võeti. Narkootiliste ja psühhotroopsete ning nende lähteainete seaduse § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ja psühhotroopsete ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil ning narkootiliste ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või nimetatud seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Gammabutürolaktoon kuulub narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 3¹ lõike 1 ja § 4 lõike 15 alusel kehtestatud ja sotsiaalministri 18.mai 2005 määrusega nr 73 vastu võetud „Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad“ lisa 1 narkootiliste ja psühhotroopsete ainete V nimekirja. Oma tahtliku tegevusega pani Stanislav Gavrilov toime väikeses koguses narkootiliste ainete (GBL) ebaseadusliku omandamise ja valdamise edasiandmise eesmärgil, mis on toime pandud isiku poolt, kes on varem toime pannud karistusseadustiku 12. peatüki 1. jaos sätestatud kuriteo, s.o pani toime

§ 183lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kohtuistungil süüdistatav Stanislav Gavrilov ennast süüdistuses

§ 118

lg 1 p 1 järgi süüdi ei tunnistanud; süüdistuses

§ 183

lg 2 p 2 järgi tunnistas, et omas narkootilist ainet, ei tunnistanud, et andis narkootilist ainet edasi. 2 Süüdistatav Asen Yurganchin tunnistas ennast süüdi

§ 118

lg 1 p 1 järgi, süüdistuses

§ 4231järgi ennast süüdi ei tunnistanud.

Mõlemad süüdistatavad taotlesid asja arutamist lühimenetluses ning soovisid anda ütlusi kohtuistungil. Kohtu põhjendused KrMS § 61 kohaselt ühelgi tõendil ei ole ette kindlaksmääratud jõudu ja kohus hindab tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt. Tõendite hindamisel lähtub kohus põhimõttest, et ütluste tõelevastavuse otsustamisel tuleb lähtuda eelkõige tuvastatud faktidest ning aset leidnud sündmustest. Oluline on ka hinnata ütlustes väljendatud asjaolude "elulist usutavust" ehk seda, milline on ütlustes kajastuvate asjaolude esinemise üldine tõenäosuss. Kohtu hinnangul on kõik antud kriminaalasjas kogutud tõendid lubatavad. Kohus annab kogutud tõenditele hinnangu iga kuriteoepisoodi juures eraldi, alustades

§ 118lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo koosseisu täitmise kontrollimisest.

Stanislav Gavrilovile ja Asen Yurganchinile esitatud süüdistus

§ 118

lg 1 p 1 järgi

§ 118

lg 1 p 1 näeb ette vastutuse tervisekahjustuse tekitamise eest, kui sellega on põhjustatud oht elule. Vaidlus puudub selles, et süüdistuses näidatud ajal viibisid mõlemad süüdistatavad Xxxx asuva maja juures, et süüdistatav Asen Yurganchinit kutsutakse ka bulgaarlaseks ning kannatanuks antud kriminaalasjas on D. S.. Vaidlus puudub selleski, et kannatanut löödi selja tagant noaga paremale poole kaela piirkonda. Süüdistuse kohaselt lõi kannatanut noaga Asen Yurganchin, kes seda kohtuistungil ka ise tunnistas. Kohus ei kahtle sellekohastes ütlustes, kuna need haakuvad ka teiste kogutud tõenditega. Nii kirjeldas kannatanu kohtueelses menetluses 24.09.2021 antud ütlustes, kuidas 21.09.2021 õhtul enne kella 22:00 läks koos K. ja M. poodi, poest tulles läksid Xxxx kortermaja juurde, kui märkas nende suunas liikumas kahte isikut, tundis ära Stanislav Gavrilovi, kes jõudis tema ette seisma, teine suurem isik oli tema selja taga. Kõik toimus väga kiiresti, järgmisena koheselt tundis tugevat valu selja tagant kaela piirkonnas, kukkus löögist põlvedele ja kätele. Tundis, et ta on märg, et midagi voolab ta kehal. M. ja K. ütlesid talle, et Stasiga koos olevat olnud Asen. Ta ei ole kindel, kes teda selja tagant lõi, kuid ta arvab, et seda tegi Asen, kuna Stas oli sellel ajal tema ees veidi vasakul pool ja Asen liikus tema selja taha just paremalt poolt. Lööki tundis selja tagant kaela piirkonnast just paremalt poolt. Kannatanu ütlustega temaga sündmuskohal viibinud isikute osas on kooskõlas ka tunnistajate K. K. ja M. M. ütlused. Mõlemad tunnistajad kirjeldavad sedagi, et sündmuskohale tulid Stanislav Gavrilov ja Asen Yurganchin ning K. K. ütluste kohaselt nägi, kuidas bulgaarlane sooritas kätega löögi liigutusi D. suunas. Kuigi K. K. Asen Yurganchini käes nuga ei näinud, samuti ei näinud lööki, ei tähenda see veel, et Asen Yurganchin ei oleks kannatanut noaga löönud. Kohtu hinnangul on usutavad tunnistaja ütlused, mille kohaselt oli tal lähtuvalt A. Yurganchini suurusest kõiki A. Yurganchini liigutusi raske jälgida, samuti ei olnud tema pilk suunatud pidevalt ühte kohta, vaatas kordamööda nii bulgaarlase tegevust kui ka Stasi ja M. tegevust, bulgaarlase tegevust jälgis kõige vähem. Kohtu hinnangul ei ole sisuliselt vaidlust ka süüdistuse selles osas, et süüdistuses näidatud ajal ja kohas lõi kannatanut Stanislav Gavrilov. Süüdistuse kohaselt lõi Stanislav Gavrilov kannatanut vähemalt ühel korral näo piirkonda ja vähemalt ühel korral keha piirkonda. Ka Stanislav Gavrilovi ütluste kohaselt andis ta D.le kõrvakiilu ja lükkas ta eemale. Seega ei eita ka Stanislav Gavrilov kannatanu löömist näo piirkonda, kuid enda tegevust kannatanu keha piirkonda löömises on ta püüdnud nö pehmendada, rääkides kannatanu eemale tõukamisest, mitte löömisest. Samas ka kehast eemale tõukamise saab kohtu hinnangul antud juhul samastada löömisena. Kohus arvestab Asen Yurganchini ütlusi, mille kohaselt nägi ta, et Stanislav lõi D. rusikaga mitu korda ning ka tunnistaja 3 K. K. kirjeldas, kuidas Stas lõi D. vasaku käe rusikaga rinna alla (võis käe segamini ajada, kuna toimus kiiresti) ning teine Stasi löök toimus küünarnukiga ülevalt alla D.le otse pähe. Seega ei olnud Stanislav Gavrilovi puhul tegemist kannatanu kerge müksamisega, vaid jõulise tõukamisega (arvestades Gavrilovi füüsilist vormi ja kehaehitust), mistõttu on kohtu hinnangul piisavalt tõendatud süüdistuses märgitu, mille kohaselt lõi Stanislav Gavrilov kannatanut vähemalt ühel korral näo piirkonda ja vähemalt ühel korral keha piirkonda. Stanislav Gavrilovi poolt kannatanu löömist ei välista ka kannatanu kohtueelses menetluses antud ütlused, milles ta enda löömist S. Gavrilovi poolt ei kirjelda. On loogiline, et mõned päevad pärast juhtunut ja kiirabisse sattumist keskendub kannatanu enda ütlustes sellele, mis põhjusel ta kiirabisse sattus, s.o tema noaga ründamisele ning S. Gavrilovi poolt tehtud löögid kui vähetähtsamad jäävad tahaplaanile. Kuriteosündmust on kirjeldatud asitõendi vaatlusprotokollides, Häirekeskusele 21.09.2021 tehtud kõnes, sündmuskoha vaatlusprotokollis ning isiku läbivaatuse protokollides. 10.12.2021 asitõendi vaatlusprotokollis on vaadeldavaks objektiks 21.09.2021 Tallinnas Kopli 35 a asuva Paavli Kinnisvara OÜ väliturvakaamera videosalvestise väljavõte ajavahemikus kell 22:0023:

1. Kaamerapildis on näha Tallinnas Kopli 35a territooriumile sissesõidu teed, osaliselt Kopli tänavat ning osaliselt Kopli tänava ja Paavli tänava ristmikku. Kell 22:37:38 on näha, kuidas Paavli tänavalt liiguvad kaks isikut, kes ületavad Kopli tänava ja liiguvad Xxxx maja suunas (menetluse käigus tuvastatud esimene isik kui K. K. ja teine kannatanu D. S.). Kell 22:37:51 on näha, kuidas Paavli tänavalt liigub veel üks isik, kes samuti liigub Xxxx maja suunas (menetluse käigus tuvastatud kui M. M.). Kell 22:38:10 on näha, kuidas K. K. ja kannatanu ületavad Xxxx maja ees olevat aeda ning samal ajal on näha, kuidas Xxxx maja poolt liigub kannatanu ja K. K. suunas esimene tuvastamata isik (edaspidi kahtlustatav 1). Kell 22:38:17 jõuab kahtlustatav 1 kannatanu ja K. K. juurde, samal ajal jõuab ka M. M. kannatanu ja K. K. juurde. Kell 22:38:17 ilmub kaamera vaatevälja Xxxx maja poolt teine tuvastamata isik (edaspidi kahtlustatav 2), kes liigub kiiresti kahtlustatav 1, kannatanu ja K. K. suunas. Kell 22:38:24 jõuab kahtlustatav 2 kahtlustatav 1 ja kannatanu juurde ning kell 22:38:25 on näha, kuidas üks isikutest kukub pikali maha. Kell 22:38:36 liiguvad kahtlustatav 1 ja kahtlustatav 2 kannatanust eemale Xxxx maja suunas ning väljuvad kaamera vaateväljast kell 22:38:
2. Kiirabi jõuab sündmuskohale kell 22:42:
3. Kuigi eeltoodud videosalvestisel ei ole vaatlusprotokollis nimetatud isikud visuaalsel vaatlusel tuvastatavad, toetab salvestis sündmust kui tervikut, s.o kuriteo toimepanemise aega ja kohta, sündmuskohal viibinud isikuid, aga ka kahtlustatavate liikumist ning sündmuskohalt lahkumist. Videosalvestiselt on näha, kuidas kannatanu kukub maha pärast kahtlustatava nr 2 kannatanu juurde jõudmist. Kuna nii kannatanu kui ka tunnistaja K. K. ütlustest nähtuvalt nägid nad esimesena kannatanu juures Stanislav Gavrilovit, on loogiline, et salvestisel kahtlustatav nr 1 on Stanislav Gavrilov ja kahtlustatav nr 2 on Asen Yurganchin. Seega toetab ka salvestis võimalust, et kannatanut lõi noaga Asen Yurganchin, kuna just pärast tema kannatanu juurde jõudmist kannatanu kukub ning kahtlustatavad (praegu süüdistatavad) lahkuvad sündmuskohalt. Noa olemasolu A. Yurganchinil toetab ka fakt, et vastavalt 02.10.2021 koostatud asitõendi vaatlusprotokollile, kus vaadeldavaks objektiks olid Asen Yurganchini riided, leiti tema jope parempoolses küljetaskus kokkupandav nuga, mis markeeriti numbriga 2.1.
4. Noa teraots on murdunud, noa üldpikkus on 16 cm, millest noa teraosa pikkus on 7 cm. Noa teraosa laius noa käepideme poolsest otsast mõõdetuna on 2 cm. Ka Asen Yurganchini ütluste kohaselt oli tal 21.09.2021 nuga taskus, nuga oli väike, tera on 5 cm, ehk ka väiksem, andis noa politseile. Vastavalt ekspertiisiaktis 21E-GE1053 antud eksperdiarvamuse punktile 6 saadi noa käepideme paremalt küljel (pakend 2.1.2.1) ja noa käepideme vasakult küljelt (pakend 2.1.2.2) DNA-analüüsil täisprofiilid, mis on pärit enam kui ühelt isikult, nendes segaprofiilides on eristatav peamine DNA-profiil, mis on kokkulangev Asen Yurganchini DNA-profiiliga. Seega võimalus, et A. Yurganchinil oli ka 21.09.2021 kaasas nuga, mida ta ka kasutas, on reaalne. 4 29.10.2021 koostatud asitõendi vaatlusprotokollist nähtuvalt helistas 21.09.2021 kella 22:40 ajal naisterahvas Häirekeskuse numbrile 112 ning palus kiiresti saata kiirabi Xxxx, kuna noormeest löödi äsja noaga. Helistaja mainib kõnes ka sõidukit Lexus ning seda, et noormehed sõitsid ära, kaks inimest. Vastavalt 22.09.2021 koostatud sündmuskoha vaatlusprotokollile oli sündmuskohaks Xxxx ning trepikoja uksest otse 4 m kaugusel sõiduteel on vereloik, mis on õhumullidega. Vereloigu mõõtmed on 15x30 cm. Vereloigust võeti bioloogilise aine proov (pakend 1). Vastavalt ekspertiisiaktis 21EGE1053 antud eksperdiarvamuse punktile 1 saadi proovist vereloigust majaesisel sõiduteel DNAanalüüsil täisprofiilid, mis on kokkulangevad D. S.i DNA-profiiliga. Vastavalt 22.09.2021 koostatud isiku läbivaatuse protokollile tuvastati D. S.i läbivaatusel kaelal paremal pool haav umbes 2cm (rõhkside all), parema silma ümber on hematoom, parema käe sõrmede peal on veretaolised plekid. D. S.i läbivaatust teostati ka 24.09.2021 ning läbivaatusega tuvastati, et D. S.i kaela peal paremal pool selja tagant on ca 5 cm pikkune haav, mille peal on näha kolme õmblust. Haava kõrval, D. S.i paremal pool kaelal on näha tume lillakat värvi ebaühtlase kujuga hematoom. D. S.i paremal õlal on näha keskelt tumelillakat ja äärest kollakat värvi hematoomi. D. S.i ülahuulel on näha keskelt tumelillakat ja äärest kollakat värvi hematoomi. D. S.i ülahuulel on näha ümmarguse kujuga marrastust. Kuriteo toimepanemise viisi ja vahendit toetab 28.10.2021 asitõendi vaatlusprotokoll, kus vaadeldavaks objektiks olid kannatanu riided. Musta värvi jopel on sise- ja välisküljel visuaalselt nähtavad verekahtlased määrdumised. Jope krae tagaküljel on ülemisest servast algav ja vertikaalne kraed läbiv kangavigastus (pakend 1.1). Jope seljaosal on krae ülemisest servast 100mm allpool ja parema käe õlavarre õmblusest 200 mm kaugusel jopet läbiv kangavigastus (pakend 1.2). Veremäärdumistest jope parema käe õlavarre tagaküljelt ja varruka otsalt ning jope voodri seljaosalt võeti bioloogilise aine proovid (pakendid 1.3, 1.4 ja 1.5). Kangavigastus on vesti krae tagaosa parempoolsel küljel (pakend 3.1) ja läbiv kangavigastus on ka kampsuni krae parempoolsel küljel (pakend 4.1). Visuaalselt nähtavat veremäärdumist on ka teksapükstel. Vastavalt ekspertiisiaktis 21EGE1053 antud eksperdiarvamuse punktile 1 (kannatanu riided) saadi loetletud proovidest (võisid sisaldada eeltesti alusel verd) DNA-analüüsil täisprofiilid, mis on kokkulangevad D. S.i DNAprofiiliga. Kahtluse alla ei ole seatud ka kannatanule põhjustatud tervisekahjustusi, mida kinnitavad kiirabikaart, epikriis ja 26.11.2021 koostatud ekspertiisiakt nr 21E-AOI
5. 21.09.2021 koostatud kiirabikaardist nähtuvalt teatati juhtumist 21.09.2021 kell 22:40, kiirabi oli kohal kell 22:42 ning kell 22:54 toimetati D. S. haiglasse. Sündmuskohaks Xxxx. D. S. sai diagnoosiks lahtise kaelahaava. Anamneesina on märgitud, et patsiendi sõnul tema tuttav lõi tagant noaga; objektiivselt kaela piirkonnas ca 4 cm haav, veritseb, teised keha piirkonnad trauma tunnusteta, suust ja ninast voolab verd. D. S.i kohta SA Põhja-Eesti Regionaalhaiglas koostatud statsionaarsetest epikriisidest nähtub, et D. S. viibis PERH erakorralise kirurgia osakonnas 22.09.2021 kl 02:33 ja lahkus 24.09.2021 kl 11:35, lõpliku kliinilise põhihaigusena diagnoositi tal 22.09.2021 kaela muude osade lahtine haav. Anamneesi kohaselt hospitaliseeriti ta kiirabi poolt Xxxx, paremal pool kaelal ca 3 cm pikkune sügav haav vähese aktiivse veritsusega. 26.11.2021 koostatud ekspertiisiaktis nr 21E-AOI0209 antud eksperdiarvamuse kohaselt on D. S.il tervishoiuteenust tõendava dokumendi andmetel diagnoositud torke-lõikehaav paremal pool kaela tagapinnal koos trapetslihase, abaluu-tõsturlihase ja skaleenuslihaste vigastusega ja 22.09.2021 5 tehtud isiku läbivaatuse andmetel nahaalune verevalum parema silma ümber, nahaalune verevalum parema õla piirkonnas ja marrastus ülahuulel (punkt 1). Torke-lõikehaav paremal pool kaela tagapinnal koos trapetslihase, abaluu-tõsturlihase ja skaleenuslihaste vigastusega on lähtudes 13.08.2002 Vabariigi Valitsuse määrusest nr 266 „Tervisekahjustuse kohtuarstliku tuvastamise kord“ § 7 p 2,18 alusel eluohtlik. Nahaalune verevalum parema silma ümber, nahaalune verevalum parema õla piirkonnas ja marrastus ülahuulel ei ole eluohtlikud tervisekahjustused (punkt 2). Arvestades tervisekahjustuste paranemise tavalist kulgu ja keskmist aega on põhjustatud tervisekahjustused, mis kestavad kuni 4 nädalat (punkt 3). Arvestades tervishoiuteenuste osutamist tõendavate dokumentide ja läbivaatusprotokolli andmeid on võimalik, et tervisekahjustused on saadud lähteandmetes märgitud ajal – 21.09.2021 (punkt 4). Torke-lõikehaav paremal pool kaela tagapinnal koos trapetslihase, abaluu-tõsturlihase ja skaleenuslihaste vigastusega on saadud terava vägivalla toimel. Nahaalune verevalum parema silma ümber, nahaalune verevalum parema õla piirkonnas ja marrastus ülahuulel on iseloomulikud tömbile traumale (punkt 5). Torke-lõikehaav paremal pool kaela tagapinnal koos trapetslihase, abaluu-tõsturlihase ja skaleenuslihaste vigastusega on saadud terava vägivalla toimel, võimalik, et lähteandmetes märgitud viisil – löögist torke-lõikevahendiga (näiteks noaga). Nende (nahaalune verevalum parema silma ümber, nahaalune verevalum parema õla piirkonnas ja marrastus ülahuulel) vigastuste täpne tekkemehhanism, st vigastust tekitanud vahend pole kohtuarstlike meetoditega määratav, näiteks nahaalune verevalum parema õla piirkonnas võib olla saadud nii löögist rusikaga või kängitsetud jalaga või kukkumisest vastu ümbritsevat kõva pinda, näiteks nahaalune verevalum parema silma ümber ja marrastus ülahuulel võib olla saadud näiteks nii löögist rusikaga või löögist kängitsetud jalaga (punkt 6). Torke-lõikehaav paremal pool kaela tagapinnal koos trapetslihase, abaluu-tõsturlihase ja skaleenuslihaste vigastusega on saadud terava vägivalla toimel, võimalik, et lähteandmetes märgitud viisil – löögist torke-lõikevahendiga (näiteks noaga) suunaga tagant ette. Nende (nahaalune verevalum parema silma ümber, nahaalune verevalum parema õla piirkonnas ja marrastus ülahuulel) vigastuste täpne tekkemehhanism, sh löögi suund pole kohtuarstlike meetoditega määratav (punkt 7). Kannatanu kehaasend, arvestades torke-lõikehaava suunda tagant ette, võis olla püstine. Teiste esinenud tervisekahjustuste korral ei ole kannatanu kehaasend täpselt määratav, see võis olla püstine, kummarduv, lamav (punkt 8). Seega nähtub ülaltoodud tõenditest kogumis, et süüdistuses näidatud ajal ja kohas lõi Stanislav Gavrilov D. S. vähemalt ühel korral näo piirkonda ja vähemalt ühel korral keha piirkonda ning Asen Yurganchin lõi kannatanut noaga, tekitades kannatanule torke-lõikehaava paremale poole kaela tagapinnale koos trapetslihase, abaluu-tõsturlihase ja skaleenuslihaste vigastusega, mis on eluohtlik tervisekahjustus. Vaidlus on tõusetunud selles, kas kannatanule eluohtliku tervisekahjustuse tekitamisel oli Asen Yurganchini ja Stanislav Gavrilovi vahel ühine teoplaan, st kas Asen Yurganchinil oli kannatanu noaga löömiseks S. Gavrilovi heakskiit või tuli selline Asen Yurganchini tegutsemine S. Gavrilovile üllatusena. Selleks, et kindlaks teha mõlema süüdistatava tegelik käitumine sündmuskohal, hindabki kohus esmalt süüdistatavate, kannatanu ja sündmuskohal viibinud isikute ütluste usaldusväärsust, kõrvutab neid seejärel teiste sündmust kajastavate ja seostavate tõenditega ning lõpuks annab hinnangu võimalikule põhjuslikule seosele süüdistatavate tegevuse ja kannatanul tuvastatud tervisekahjustuste vahel. Kohus leiab, et süüdistatava Asen Yurganchini ütlusi saab lugeda usaldusväärseks üksnes osas, mis on kooskõlas teiste kohtu jaoks usaldusväärsete tõenditega. Nimelt on tema kohtueelses menetluses ja kohtuistungil antud ütlustes mitmeid diametraalseid vastuolusid, kohus toob välja alljärgneva. 6 Nii rääkis A. Yurganchin kohtueelses menetluses, et D. S. peksis ta läbi sellepärast, et nad olid Stanislav Gavriloviga vihavaenlased. Kohtuistungil antud ütluste kohaselt peksis D. S. ta aga läbi auto pärast ning D. S.i ja Stanislav Gavrilovi suhted olid sõbralikud. Kohtueelses menetluses antud ütluste kohaselt olid nad vihavaenlased narkootikumide territooriumi pärast, kohtuistungil antud ütluste kohaselt Stanislav Gavrilov aga narkootikumidega seotud ei ole. Kohtueelses menetluses antud ütluste kohaselt otsis Stanislav teda ning helistas talle 21.09.2021 kella 20.00-20.30 paiku, kuid kohtuistungil antud ütluste kohaselt helistas tema Stanislavile. Kohtueelses menetluses antud ütluste kohaselt Stanislav ütles, et ta läheks kohe tema juurde, läks jalgsi Xxxx, kohtuistungil antud ütluste kohaselt ei jõudnud ta sinna. Kohtueelses menetluses antud ütluste kohaselt olles Stasi juures hakkas Stas riidesse panema ja nad pidid D. üles leidma, kohtuistungil antud ütluste kohaselt nad sel õhtul isegi ei mõelnud D.ga kohtuda. Kohtueelses menetluses antud ütluste kohaselt võttis Stas kaasa suure kööginoa, sest D. oli Stasi vihavaenlane, kohtuistungil antud ütluste kohaselt ta Gavrilovi käes sel õhtul mingeid terariistu ei näinud. Kohtueelses menetluses antud ütluste kohaselt kartis ta Stanislavi juurde minna, kuna Stanislavil on alati noad kaasas ja ta on väga ohtlik inimene, kohtuistungil antud ütluste kohaselt ei ole Stanislav Gavrilovil nuge kaasas olnud, kui on varem kohtunud. Asen Yurganchini kohtuistungil antud ütluste kohaselt räägib ta kohtuistungil tõtt ning tema ütlustest saab välja lugeda, et kohtueelses menetluses andis ütlusi sisuliselt uurijate provokatsiooni tõttu. Arvestades aga tõsiasja, et A. Yurganchin andis ütlusi nii tõlgi kui kaitsja juuresolekul, ei ole tema ütlused uurijate võimaliku ebapädevuse kohta usutavad ja arusaadavad, mistõttu ei saa tema ütlusi lugeda selles osas usaldusväärseteks. Nagu kohus juba eespool märkis, süüdistatav Asen Yurganchin ei eitanud kohtuistungil kannatanuga noaga löömist ning kuna selline Asen Yurganchini tegevus oli kooskõlas teiste kogutud tõenditega, loeb kohus A. Yurganchini ütlused selles osas usaldusväärseteks. Süüdistatava Stanislav Gavrilovi ütluste kohaselt ei teadnud ta sellest löögist mitte midagi enne, kui Asen rääkis talle peale sündmust autos siis, kui kuulis sireene taga. Stanislav Gavrilovi ütlustest saab välja lugeda sedagi, et Aseni ja kannatanu vahel oli konflikt, millest rääkis talle I., tegelikult kogu Kopli oli sellest konfliktist rääkinud, Asen sai lihtsalt juhuslikult peksa ja ise oli süüdi. Sai aru, et nad perioodiliselt võtsid napsu, läksid riidu ja suhtlesid. Temal ei olnud plaanis D. noaga lüüa või peksta, sellist kokkulepet Aseniga ei olnud. Yurganchin pidi minema politseisse ja rääkima kõik nagu oli. Tol päeval tahtis viia Yurganchini politseisse, Yurganchin ütles, et ei ole vaja, et läheb ise ja räägib kõik ära. Kannatanu ja Yurganchin lihtsalt kukerpallitasid seal maas, maadlesid, ei mingeid lööke ei noaga ega midagi. Seda hetke, kuidas Yurganchin reageeris, ta ei näinud. Kohtusid 21.
6. bulgaarlasega Mustamäel, viimane tuli talle koju. Tal oli bulgaarlasest kahju, läksid tablette ostma. Bulgaarlane rääkis, et teda peksti, et seda tegi D. ja veel mingi poiss seal. Läksid maja juurde, meesterahvas koeraga läks mööda, ütlesid tere ja head aega, ei midagi erilist. Seisis Lexuse ukse juures ja nägi, et D. kõndis seal Maximas juures, trammiteedest üle, trepikoja suunas. Läks ise auto juurest trepikoja suunas, kohtusid näost näkku trepikoja juures. D. oli purjus, ilme oli kohutav, andis D.le kõrvakiilu ja lükkas ta eemale. Siis K. juba sekkus. Asen teadis, et tahab kõrvakiile anda juba siis, kui nad mõlemad jooksid korterist ära ja nad mõlemad teadsid juba, et saavad tema käest kõrvakiile nii üks kui ka teine, sest nad tegid korteris sigadusi, tegid mustaks korteri. Kui andis D.le kõrvakiilu, oli Yurganchin kuskil taga, tol hetkel teda kõrval ei olnud. Lükkas D. eemale ja mingi hetke pärast tuli Asen juurde, sel hetkel rääkis ta juba K.ga. Lõpetas K.ga rääkimise ära ja siis otsustas, et tuleb järgmine kord, kui kõik on kained ja adekvaatsed. Kõiki neid hetki ta juba ei mäleta. Ei olnud mingeid karjeid ega noalööke. Kui lahkusid, vist keegi ei helistanud politseisse, kiirabisse. Ei kuulnud, et oleks sellist siblimist. Kui oleks näinud, siis ta ei oleks lahkunud. Kui oli lahkumas, siis nägi, et D. istub ja ei kujutanud ette, et tal oli raske haav. Sai aru, et lõpp on käes, kuna Asen ütles, et lõi noaga. Ta on korduvalt vanglas istunud inimene ja keegi ei usu enam teda. Sai väga hästi aru, et see auto on juba tagaotsitav. Ei kiitnud Yurganchini tegu heaks, tahtis alguses Yurganchini kohe politseisse viia, aga Yurganchin lubas ise minna, jäi uskuma. Lootis ja ootas, et räägib tõtt. Hoiab autos nuge, tal on mitu autot, hoiab nuga autoukse taskus, istme taskus, oleneb kuhu kohta istub, kui 7 tuleb kalalt jne. Nuge endaga kaasas ei kanna. Sel õhtul oli tal must Lexus, sel perioodil oli veel Volvo xxxx halli värvi. Järelikult kokkuvõtvalt süüdistatava Stanislav Gavrilovi ütluste kohaselt oli kannatanul konflikt Asen Yurganchiniga, kannatanuga ta kohtus juhuslikult, lõi kannatanut musta/määrdunud korteri tõttu, jõudis sündmuskohal veel K.ga rääkida, lahkudes karjumist ega nn siblimist ei märganud ning Asen Yurganchini poolt tehtud noalöögist sai teada alles autos. Kohtu hinnangul süüdistatava Stanislav Gavrilovi sellekohaseid ütlusi aga kogutud tõendid ei kinnita. Esmalt peatub kohus juba eespool osundatud 10.12.2021 asitõendi vaatlusprotokollil, kus vaadeldavaks objektiks on 21.09.2021 Tallinnas Kopli 35a asuva Paavli Kinnisvara OÜ väliturvakaamera videosalvestise väljavõte ajavahemikus kell 22:00-23:
7. Videosalvestise kohaselt jõuab kahtlustatav 1, s.o S. Gavrilov, kannatanuni kell 22:38:17 ning juba kell 22:38:36 lahkuvad mõlemad kahtlustatavad (A. Yurganchin ja S. Gavrilov) sündmuskohalt. Ei ole eluliselt usutav, et selle 19 sekundi jooksul, mil S. Gavrilov viibis sündmuskohal, jõuaks ta kannatanut lüüa, hinnata kannatanu olukorda (märgata joovet, otsustada, et tuleb siis, kui kõik kained on) ning suhelda veel K.ga. Juhtunu lühike ajavahemik ning mõlema süüdistatava kiiruga sündmuskohalt lahkumine näitab selgelt, et Stanislav Gavrilovi ütlused ei kajasta tegelikkust. Siinjuures arvestab kohus ka sündmuskohal viibinud K. K. 28.09.2021 tunnistajana antud ütlustega, mille kohaselt püüdis ta enda karjumisega mehi korrale kutsuda ning tunnistaja ütlustest ei nähtu, et ta oleks S. Gavriloviga rahulikult vestelnud. K. K. ja S. Gavrilovi omavahelist vestlust ei ole enda ütlustes maininud ka sündmuskohal viibinud ja tunnistajana üle kuulatud M. M.. Tunnistaja M. M. ütluste kohaselt juhtus kõik väga kiiresti (Stas ja bulgaarlane olid D. juures umbes 10 sekundit) ning see on kooskõlas ka viidatud 10.12.2021 asitõendi vaatlusprotokolliga. K. K. karjumist sündmuskohal kinnitavad ka tunnistaja S. K. ütlused, mille kohaselt kuulis ta Xxxx maja eest koeraga jalutades mingit naiste kisa, kuid kuna ta tegeles koeraga, siis täpsemalt ei vaadanud. S. K.i kohalolekut keegi vaidlustanud ei ole ning seda toetab juba eespool osundatud 10.12.2021 asitõendi vaatlusprotokollis kajastatu, kus kaamerapildis on näha kannatanu ning K. K. ja M. M. liikumist ning kahtlustatavate 1 ja 2 jõudmist nende juurde vastavalt kell 22:38:17 ja kell 22:38:24 ning lahkumist kell 22:38:
8. On usutav, et kaamerapildis kell 22:38:34 kajastatud hele ja madal objekt ning tema järel koheselt tuvastamata isik, kes liikusid kahtlustatavate ja kannatanu suunas, on just S. K. koeraga. Järelikult viibis ta sündmuskoha vahetus lähetuses ning tema ütlused naiste kisa kohta on usutavad. Seda, et S. Gavrilov ei kohtunud kannatanuga juhuslikult, vaid kindlal eesmärgil, toetavad tunnistaja K. K. ütlused, et kui õigesti mäletab, siis Lexuse mootor käis ja sõiduki tuled põlesid, Stas liikus D. suunas, tema kõnnak oli selline sihikindel ja agressiivne, nägi, et Stas hoiab käes suurt lihanuga, selle tera oli lai, sai koheselt aru, et midagi hakkab toimuma. On usutav ja loogiline, et sõiduki mootor jäetakse käima ja tuled põlema vaid juhul, kui sõidukist lahkuja teab juba ette, et tema sõidukist eemalviibimine on lühiajaline, st teab sõidukist lahkumise põhjust. Arvestades siinjuures veel tunnistaja K. K. ütlusi, et nägi S. Gavrilovi käes lihanuga, millega S. Gavrilov sihikindlal ja agressiivsel sammul kannatanu juurde astus, ei ole kahtlust ka S. Gavrilovi sõidukist lahkumise põhjuses, s.o kannatanu suhtes vägivalla osutamine, mitte lihtsalt sõbralik vestlus või S. Gavrilovi kaitsja poolt osundatud kannatanu ja A. Yurganchini omavaheline lepitamine. On äärmiselt ebausutav, et S. Gavrilov läks isikuid lepitama hilisel kellaajal, kaasas suur nuga ning seejuures ühte lepitatavat veel lüües. Kohtul ei ole põhjust ka tunnistaja ütlustes noa olemasolu osas kahelda, kuna S. Gavrilovi ütluste kohaselt hoiab ta nuge autos. Seega on usutav, et ka 21.09.2021 sõidukist väljudes oli S. Gavrilovil reaalne võimalus nuga võtta ning sellega kannatanu suunas liikuda. 8 Seda, et S. Gavrilovil võis sõidukist väljudes olla käes nuga, toetab ka fakt, et läbiotsimise käigus on leitud nuge S. Gavrilovi kasutuses olnud teisest sõidukist Volvo xxxx reg.nr xxxx. Vastavalt 06.10.2021 koostatud läbiotsimisprotokollile oli läbiotsitavaks objektiks sõiduauto Volvo xxxx reg.nr xxxx ning läbiotsimise käigus võetakse sõiduki kahe istme vahelt, juhi istme poolt välja nuga (pakend 3) ning seljakotist tuleb nähtavale ka nuga pruuni värvi tupes (pakend 8). Nuge on vaadeldud 25.10.2021 koostatud asitõendi vaatlusprotokollis ning vaatluse käigus tuvastati, et pakendis 3 on musta värvi plastikust käepidemega nuga, noa tera on halli värvi metallist, mille alumine serv on lõikeserv. Noa tera vasakul küljel hundi näopilt ning kirje „Columbia JinLang Company ja ameerika lipu kuju“. Noa teralt ja käepidemelt võeti mitmeid puuteproove, kuid verele omast positiivset reaktsiooni Tetra Base indikaatorlahus ei andnud. Noa üldpikkus on 296 mm, tera pikkus 173 mm ja tera suurim laius on 34 mm. Pakendis nr 8 on pruuni värvi nahast tupp, milles nuga. Tupest võeti välja pruuni ja valge värvusega plastikust käepidemega nuga. Noa tera on halli värvi metallist, mille alumine serv on lõikeserv. Noa tera vasakul küljel kirje „SPORT“. Noa tera käepideme juures risti teraga on kirjed „TRAMONTINA INOX-STAINLESS-BRASIL“. Noa teralt ja käepidemelt võeti mitmeid puuteproove. Noa üldpikkus on 230 mm, tera pikkus 127 mm ja tera suurim laius on 28 mm. Tera laius käepideme liitekoha juures 23 mm, noa käepideme pikkus 100 mm. Vastavalt ekspertiisiaktis 21E-GE1053 antud eksperdiarvamuse punktile 5 saadi proovilt noa käepideme parempoolse külje esiosa pinnalt DNA-analüüsil täisprofiilid, mis on pärit enam kui ühelt isikult. Nendes segaprofiilides on eristatav peamine DNA-profiil, mis on kokkulangev Stanislav Gavrilovi DNA-profiiliga. Eelviidatud pakendis nr 3 olev nuga sarnaneb kohtu hinnangul enda mõõtmete poolest noaga, mida kirjeldas tunnistaja K. K. ning mis omakorda toetab ka tunnistaja ütlusi noa olemasolu kohta S. Gavrilovi käes, mil ta kannatanu suunas kõndis. Kohus ei näe ka põhjust, miks tunnistaja peaks noa olemasolu kohta andma ebatõeseid ütlusi. Siinjuures arvestab kohus tunnistaja K. K. ütlusi ka seetõttu, et juba ütluste alguses andis tunnistaja teada, et ei luba teistel tema kuuldes Stanislavist halvasti rääkida ning ütluste lõpus avaldas arvamust, et Stas noaga ei lööks. Sellised ütlused näitavad tunnistaja poolehoidu S. Gavrilovi suhtes, mistõttu on ka usutav, et ta ei annaks ütlusi toimunu osas, milles ta kindel ei oleks. Samuti on kohtu hinnangul piisavalt tõendatud, et S. Gavrilov ei läinud kannatanu juurde lihtsalt A. Yurganchini pärast, vaid temast endast lähtuvast tahtest ning kannatanuga kohtumine ei olnud juhuslik. Kohus lähtub 13.10.2021 koostatud asitõendi vaatlusprotokollist, kus vaadeldavaks objektiks on 23.09.2021 Põhja-Eesti Regionaalhaiglas D. S.i menetlustoimingute käigus üleandmisvastuvõtmise aktiga ära võetud mobiiltelefon Huawei. Kohus hindab D. S.ile laekunud SMSsõnumeid, mida saab seostada 21.09.2021 aset leidnud sündmusega. Nii on näiteks 17.09.2021 kell 4:35:20 kontaktilt STS laekunud D. S.ile sõnum, et kus sa oled ning kell 4:36:22 sõnum, et see puudutab sinu turvalisust!. Samal kuupäeval kell 4:38:32 vastas kannatanu, et Stas, ma ei taha rohkem sinuga suhelda. Mul on suva nendest ähvardustest. Samal kuupäeval kell 15:48:35 saab kannatanu kontaktilt Stas S. sõnumi sisuga: Sa oled ühesõnaga otsustanud peitust mängida??? No davai, edu sulle, ainult vot kui sa mulle ette satud, siis on sinuga perses!!!! Ja anna oma sõbrale Bulgaarlasele edasi!!!!. 21.09.2021 kell 10:28:42 on kontaktilt nimega G. laekunud kannatanule sõnum, et Stas otsib sind väga taga. Asitõendi vaatlusprotokollis on vaadeldud ka Stanislav Gavrilovi poolt kannatanule saadetud MMSe. Näiteks 16.09.2021 kell 22:59:40 kirjutab S. Gavrilov, et kuradi rott raisk, ütle kähku oma aadress. 17.09.2021 kell 4:39:38 kirjutab, et Tule minu juurde kuradi elukas….praegu sa, bljäd, lihtsalt nüüd oled sa tagaotsitav, ma saan su kätte, pederaisk, ma karistan sind/hukkan su. 21.09.2021 kell 20:53:53 kirjutab, et sa olekdi kits, sa oledki kõige suurem kits üldse…ma leian su üles. Kuivõrd antud asjas ei ole vaidlust, et S. Gavrilovi kutsutakse ka Stasiks, näitavad eelviidatud sõnumid ilmekalt, et S. Gavrilovi ja kannatanu suhted enne 21.09.2021 aset leidnud sündmust ei olnud sõbralikud ning et S. Gavrilov otsis kannatanut. Nimetatut toetavad ka tunnistaja I. I. ütlused, mille kohaselt Stas palus tal uurida D. asukohta, kuna Stas tahtis rääkida D.ga just tema korterist varastatud asjadest. Tunnistaja mäletab, et sellel päeval 9 püüdis D. kätte saada, et mehed kolmekesi omavahel kohtuksid ja asjad selgeks räägiksid. Lähtudes kannatanu kohtueelses menetluses antud ütlustest, millest nähtuvalt tekkisid tema ja Stasi vahel pinged, kuna Stas arvas, et ta püüab Aseni „enda alla saada“, st Asen hakkab tema alt narkootikume müüma ja selle tulu saaks kannatanu endale, ei ole välistatud võimalus, et tegelikkuses tahtis S. Gavrilov kannatanuga kohtuda just narkootikumidega seonduvalt. Eelnev toetab kohtu hinnangul selgelt süüdistuses kajastatut, et süüdistatavate kohtumine kannatanuga 21.09.2021 kella 22.40 ajal Xxxx asuva maja ees oli varasemalt süüdistatavate vahel kokku lepitud. On ilmne, et hiline kellaaeg, S. Gavrilovi käes nähtaval kohal olev nuga ning sõidukil mootori käima jätmine ei toeta versiooni, et süüdistatavad soovisid minna kannatanuga nö rahumeelsetele läbirääkimistele või otsida lepitust. Vastupidi, nii teo väline pilt kui ka asjas kogutud tõendid kinnitavad veenvalt, et tegelikult läksid süüdistatavad sündmuskohale kindla eesmärgiga kannatanule nö „koht kätte näidata“. On usutav, et lisaks narkootikumidega seotud probleemidele võis üheks põhjuseks olla ka kannatanu poolt varasemalt A. Yurganchini suhtes kasutatud vägivald. Siinjuures on kannatanu ise tunnistanud, et andis A. Yurganchinile eelnevalt peksa ning nimetatut on kirjeldanud ka tunnistaja I. I., kes teadis, et D. ja bulgaarlase vahel olid hõõrumised ja üksteisele ära tegemised, nägi, kuidas bulgaarlane on K. juures põrandal akna all, tema käed ja jalad olid mingi nööriga kokku seotud, oli üleni verine, bulgaarlase hambad olid välja löödud, kuna tema suust tuli palju verd. Seda, et A. Yurganchini tervis oli kahjustatud, näitavad ka isiku läbivaatusprotokoll, asitõendi vaatlusprotokoll ja ekspertiisiakt 21E-GE
9. Vastavalt 27.09.2021 koostatud isiku läbivaatusprotokollile tuvastati Asen Yurganchini otsmikul vasaku kulmu piirkonnas väike haav. Otsmiku vasaku külje peal on kriimustus. Vasaku silma all on hematoom. Kaela juures rinnal on hematoom. Parema õla peal on hematoom. Parema reie eespool on hematoom. Paremal jalasäärel on väike haav. Vasakul jalasäärel on väike haav. Parema käsivarre sisemisel küljel on hematoom. Vasaku käsivarre sisemisel küljel on hematoom. Vasaku käe sõrmenukid on paistes. Vasaku käe keskmise sõrme peal on kriimustus. Paremal labakäe seljal on kriimustused. Asen Yurganchini riideid vaadeldi 02.10.2021 koostatud asitõendi vaatlusprotokollis ning veresarnase aine määrdumised tuvastati A. Yurganchinil seljas olnud dressipluusil, dressipükstel ja Humana kotis oleval jopel. Vastavalt ekspertiisiaktis 21E-GE1053 antud eksperdiarvamuse punktile 3 saadi riietelt võetud proovidest DNA-analüüsil täisprofiilid, mis on kokkulangevad Asen Yurganchini DNA-profiiliga. Kogutud tõendite pinnalt ei saa välistada ka süüdistuses märgitut, mille kohaselt toimus süüdistatavate poolt eelnev kannatanu varitsemine. Seda vaatamata S. Gavrilovi kaitsja väidetele, et kuigi süüdistatavatele oli teada D. S.i korter, ei olnud neile teada D. S.i liikumine ning varitsemine toimub ikka hommikutundidel. Kohtu hinnangul võib hommikul varitsemine tulla kõne alla eelkõige juhul, kui varitsejatele on teada varitsetava päevaplaan, esmajoones kindel kellaaeg kodunt lahkumiseks kas siis töökohta minemiseks vms. Antud juhul võib aga esitatud materjalidele tuginedes väita, et kannatanu tegelik eluviis (legaalse töökoha puudus, alkoholi tarbimine jms) oli süüdistatavatele teada ning tõenäosus kannatanut tabada võis olla ükskõik mis ajal. Arvestades aga tõsiasja, et süüdistatavatel oli plaan kannatanut rünnata, on eluliselt usutav, et seda tehaksegi pigem pimedal ajal ehk siis antud juhul toetab just hiline kellaaeg ka süüdistatavatele etteheidetavat varitsemist. Kuna süüdistatavatele oli teada kannatanu täpne asukoht ning toimus aktiivne kannatanu otsimine (nt tunnistaja I. I. ütluste kohaselt palus Stas tal D. asukohta uurida ning tunnistaja K. K. ütluste kohaselt küsis I. M. ja D. asukohta), võis süüdistatavatele olla teada ka kannatanu liikumine ning nad ootasid sõidukis just õiget hetke kannatanu ründamiseks, st viisid täide varem omavahel kokkulepitu. Kohus luges tuvastatuks, et mõlemad süüdistatavad läksid sündmuskohale kindla eesmärgiga kannatanuga kohtuda ning kohtumise eesmärki ei saanud pidada sõbralikuks. 10 Kohus asub seisukohale, et kannatanule eluohtliku tervisekahjustuse tekitamisel oli Asen Yurganchini ja Stanislav Gavrilovi vahel ühine teoplaan, st Asen Yurganchinil oli kannatanu noaga löömiseks S. Gavrilovi heakskiit ning Asen Yurganchini tegutsemine sündmuskohal ei tulnud S. Gavrilovile üllatusena. Lahendis 3-1-1-97-04 (p 21-21.5) selgitas Riigikohus, et teovalitsemise teooriast lähtuvalt ei ole nõutav, et täideviijana käsitletav isik realiseeriks ise kas tervikuna või osaliselt objektiivse teokoosseisu. Objektiivses mõttes panevad isikud süüteo toime ühiselt, kui nad valitsevad toimuvat funktsionaalselt tööjaotuslikus koostoimes. See tähendab, et igaüks (kaas)täideviijatest peab lisama tagajärje saabumisse teoühtsust hinnates olulise teopanuse, millest kokkuvõtvalt sõltub taotletava eesmärgi saavutamine. /…/ Ühine ja kooskõlastatud tegu kui tervik on teovalitsemise teooria mõttes olemuselt jagamatu ja omistatav kõigile kaastäideviijatele ka siis, kui keegi neist kaastäideviijatest mingit üksikut tegu n.ö omakäeliselt toime ei pannud. /…/ Süüteo kaastäideviija võib olla teoplaani väljatöötaja, samuti ühise teopaani ja tööjaotuse alusel toimuva kaasvalitseja: nt valvab, et keegi süüteo toimepanemisele vahele ei tuleks, juhib tähelepanu kõrvale jne. Kohtu hinnangul panid Asen Yurganchin ja Stanislav Gavrilov kuriteo toime ühiselt ja kooskõlastatult, kuivõrd mõlemad neist valitsesid tegu ja teo tehioludest nähtuvalt pidid mõlemad eeldama, et süüteokoosseisu realiseerimine sõltub neist mõlemast. Nende vahel oli kindel tööjaotus ning nad tegutsesid ühtsest teoplaanist lähtuvalt. Just ühise kooskõlastatud tegevuse tulemusena sai kannatanu eluohtliku tervisekahjustuse. Nimetatut toetab nii süüdistatavate teoeelne kui ka teojärgne käitumine. Siinjuures peatub kohus veelkord juba eespool tuvastatul, et kannatanuga kohtumine ei olnud juhuslik, vaid mõlema süüdistatava kindel soov ja tahe. Seda, et kohtumise eesmärgiks ei olnud sõbralik suhtlus või lepitus, kinnitavad kohtumise hiline kellaaeg ning vaenulikud suhted kannatanu ja mõlema süüdistatava vahel. Nimetatut toetab ka fakt, et mõlemad süüdistatavad läksid kohtumisele noaga ning nad tegutsesid sündmuskohal kiiresti ja kooskõlastatult. Kannatanu ütlustest nähtuvalt seisis S. Gavrilov kannatanu ette ning Asen Yurganchin - kannatanu selja taha. Arvestades kannatanu ründamisele kulunud aega kuni sündmuskohalt lahkumiseni (19 sekundit) on selge, et rünne oli planeeritud ja intensiivne ning mõlemad süüdistatavad teadsid, mida teha – S. Gavrilov lõi kannatanut ja ähvardas noaga, haarates sellega kannatanu tähelepanu, andes samal ajal Asen Yurganchinile võimaluse kannatanut selja tagant rünnata. Ühise kavatsuse täideviimiseks ei pea erinevad isikud koos ühest noast kinni hoidma. Puuduvad mistahes andmed, et üks süüdistatav oleks teist süüdistatavat kannatanu ründamisel tagasi hoidnud vms, tegutseti ühiselt kiiresti ja teadlikult. Sündmuskohale saabuti Stanislav Gavrilovi kasutuses olnud sõidukiga, millel just S. Gavrilov jättis sõidukist lahkudes ja kannatanu juurde minnes mootori käima ja tuled põlema. Järelikult teadis S. Gavrilov, et sündmuskohalt on vaja kiirest lahkuda, mis omakorda kinnitab fakti, et kannatanu noaga ründamine A. Yurganchini poolt oli talle teada ja planeeritud. Kuigi S. Gavrilovi ütlustest nähtuvalt ei hakanud ta kannatanuga pikemalt rääkima, kuna viimane oli alkoholijoobes, siis selline kannatanu seisund ei saanud olla S. Gavrilovile teada enne sõidukist lahkumist. Seega tema sellekohased ütlused ei vasta tegelikkusele ning sündmuskohalt kiiruga lahkumise põhjuseks saab pidada vaid süüdistatavate ühist eesmärki mitte lihtsalt kannatanut lüüa, vaid lüüa teda noaga, näitamaks enda üleolekut ning alistada kannatanu nö lõplikult. Kuivõrd kannatanu kohtueelses menetluses antud ütlustest nähtuvalt olid tema ja S. Gavrilovi vahel pinged just narkootikumidega seonduvalt (S. Gavrilov arvas, et kannatanu püüab A. Yurganchin enda alla saada, st A. Yurganchin hakkas kannatanu alt narkootikume müüma), ei saa jätta tähelepanuta ka üldteadaolevat fakti, et vaenujalal olevad ja narkootikumidega tegelevad isikud lahendavad omavahelisi tülisid sageli just teist poolt kahjustades, sh ka eluvastaseid süütegusid (nt tapmine, mõrv) toime pannes. Seda, et A. Yurganchin tegutses S. Gavrilovi teadmisel ja heakskiidul, toetab ka juba eespool osundatud 13.10.2021 koostatud asitõendi vaatlusprotokoll, kus vaadeldavaks objektiks on ka kannatanule S. Gavrilovi poolt saadetud MMS-id. 17.09.2021 kell 4:39:38 kirjutab S. Gavrilov kannatanule, et ma karistan sind/hukkan su, kell 4:39:51 kirjutab, et ma niikuinii löön teid maha/kütan teil naha kuumaks, kell 4:41:06 kirjutab, et too mulle tagasi, mis minu oma, said aru, jobu või ma 11 otsin su üles ja suskan sulle. 19.09.2021 kell 23:45:53 kirjutab Stanislav Gavrilov, et ma teen sust sandi, raisk, mölakas, sa jääd mul terveks eluks luksuma ja tatimulle suust välja ajama, kuradi kukeniru. 21.09.2021 kell 9:59:03 kirjutab S. Gavrilov muuhulgas, et karistab karmilt. Taolised sõnumid näitavad Stanislav Garvilovit kui kannatanut vihkavat isikut, samuti toetavad Stanislav Gavrilovi kindlat tahet rünnata kannatanut, sealhulgas noaga ning S. Gavrilovi vastupidised ütlused ei ole ilmselgelt kooskõlas kogutud tõenditega. Kannatanu poolt kohtuistungil avaldatu, et see on tema ja S. Gavrilovi suhtlemisstiil, ei mõju usutavalt. Kirjade sisu näitab ilmekalt S. Gavrilovi vaenulikkust kannatanu suhtes ning vastupidise väitmiseks ei ole mingit alust. Vastupidist saaks jaatada olukorras, kus lisaks ebatsensuursete ja vaenulike sõnumite vahel oleks näha ka sõbralikku suhtlust vms, kuid antud juhul sellekohased tõendid puuduvad. Stanislav Gavrilovi teadlikkust A. Yurganchini tegevusest toetab ka nende ühine kiiruga lahkumine sündmuskohalt ning S. Gavrilovi plaan vahetada sõidukeid. S. Gavrilovi ütlustest nähtuvalt sõitsid nad sündmuskohalt minema musta Lexusega (ka Häirekeskusele tehtud kõnest nähtuvalt lahkuti sündmuskohalt Lexusega) ning nimetatud sõiduki liikumist on kirjeldatud asitõendite vaatlusprotokollides. 10.12.2021 asitõendi vaatlusprotokollis on vaadeldavaks objektiks 21.09.2021 Tallinnas Kopli ja Ristiku tänavate ristmik ajavahemikul kell 22:43:59-22:45:00 ning Kopli ja Sitsi tänavate ristmik ajavahemikul kell 22:40:59-22:42:
10. Kell 22:40:59 on kaamerapildis näha ristmikul Kopli tänaval musta värvi sedaankerega sõidukit (menetluse käigu tuvastatud kui musta värvi Lexus reg.nr. xxxx), mis kell 22:41:07 liigub paremale Tööstuse ja Paljassaare tänavate poole ning seejärel liigub Tööstuse tänavale suunaga Erika tänav. Kaamerapildis on näha ka Kopli 25 aadressil asuvat hoonet ning kell 22:44:24 liigub Lexus Erika tänava poolt vasakule Kopli tänavale. 27.12.2021 asitõendi vaatlusprotokollis on vaadeldavaks objektiks 21.09.2021 Tallinnas Erika 14 asuva Arsenali keskuse välisturvakaamerate videosalvestise väljavõtted ajavahemikul kell 22:4022:
11. Kell 22:43:12 on näha, kuidas Tööstuse 75 poolt keerab Lexus Erika tänavale ning mis liigub mööda Erika tänavat Kopli tänava suunas. 27.12.2021 asitõendi vaatlusprotokollis on vaadeldavaks objektiks Tallinn, Telliskivi 61 asuva Rimi poe turvakaamerate videosalvestite väljavõtted ajavahemikul 21.09.2021 kell 23:05-23:
12. Kell 23:05:59 on näha, kuidas Kopli tänavalt keerab Rimi poe parklasse tumehalli universaalkerega sõiduauto (menetluse käigus tuvastatud kui BMW reg.märgiga xxxx) ning liigub Rimi poe sissekäigu suunas. Kell 23:06:23 liigub BMW Rimi poe parklas Telliskivi tänava suunas. Kell 23:07:28 kõnnib sõiduki BMW poolt Rimi poe sissekäigu suunas meesterahvas, kellel on seljas tumedat värvi H. Hanseni jope, mis on eest lahti, jope all on näha valget, musta ja punakat värvi pusa, mille kõhupiirkonnas suured tähed AN, jalas on meesterahval tumedat värvi laiad püksid, mille vasaku jala reiel valget värvi kirje (menetluse käigus tuvastatud kui A. Yurganchin). Seda, et tegemist on just A. Yurganchiniga, toetab ka 02.10.2021 koostatud asitõendi vaatlusprotokoll, kus vaadeldi Asen Yurganchini seljas olevaid esemeid, muuhulgas lukuga dressipluusi, millel suurelt kirjas GANT. Asen Yurganchini riided nähtuvad selgelt ka 27.09.2021 tema läbivaatuse protokollile lisatud fotodel. Ei ole kahtlust, et sama dressipluus oli seljas ka Rimi poe sissekäigu suunas kõndival meesterahvas (avatud jope alt saidki paista vaid tähed AN ning tähed G ja T kui sõna GANT alguse ja lõputäht jäid jope varju). Järelikult istusid süüdistatavad vahepeal sõidukisse BMW reg.märgiga xxxx ning sellekohaseid ütlusi on andnud ka tunnistaja D. M.. Tunnistaja 27.10.2021 antud ütluste kohaselt on sõiduk BMW tema kasutuses. Ühel õhtul eelmisel kuul Stanislav helistas talle ja palus talle järele minna Kopli tänavale ühele territooriumile, mis asub Kopli tänava ja Volta tänavate ristmikute juures. Seal territooriumil ootas teda Stanislav ja temaga koos oli selline suur karvane mees, Stanislav palus ennast koju viia. See suur mees haises hirmsasti mustuse järele. Sõitsid Mustamäe suunas, Stanislav istus ees ja teine 12 mees istus taha istmele. Autos olles hakkas see suur mees mingit arusaamatut juttu ajama ja häälitsema, selle peale hakkas Stanislav seda suurt meest sõimama ja karjuma ta peale. Sõimamisel ei olnud mingit iva sees, see oli tühi roppude sõnade karjumine. Telliskivi Rimi juures ütles Stanislav talle, et ta peataks auto ja arvas, et nad mõlemad lähevad autost välja, kuid Stanislav käskis suurel mehel väljuda, mida viimane ka tegi. Stanislav oli endast väljas ja erutatud. Sai aru, et on midagi juhtunud, kuid tal ei olnud mõtet midagi küsida, kuna Stanislavil oli vaja aega, et rahuneda. Teadis, kus Stanislav elab ja Stanislav väljus enda kodu juures. Kohus ei kahtle, et S. Gavrilov võis A. Yurganchini peale D. M.i sõidukis olles karjuda. On üsna loogiline, et teise isiku noaga ründamine teeb ärevaks ja närviliseks ning üksteise peale võidakse karjuda just pingelise olukorra tõttu. Välistada ei saa sedagi, et A. Yurganchin hakkas varem kokku lepitud plaani ehk kannatanu noaga ründamist kahetsema ning S. Gavrilovit tegi hoopis selline A. Yurganchini käitumine närviliseks ning mis oli ka A. Yurganchini peale karjumise põhjuseks. Arvestades sündmust kui tervikut puuduvad aga igasugused alused väita, justkui oleks karjumise põhjuseks olnud S. Gavrilovi nn üllatuslik teadasaamine A. Yurganchini poolt noa kasutamises sündmuskohal. Juhul, kui S. Gavrilov ei oleks A. Yurganchini tegevusest tõesti teadlik olnud, ei kahtle kohus, et S. Gavrilov oleks teinud kõik selleks, et A. Yurganchin oleks läinud kiiremas korras politseisse ja andnud vastavaid ütlusi. Selline võimalus oli juba sündmuskohalt lahkudes, viies A. Yurganchini ise politseisse. Midagi sellist aga ei juhtunud. S. Gavrilovi ütlused, nagu oleks ta uskunud A. Yurganchini lubadust ise politseisse minna, ei mõju usutavalt. Siinjuures arvestab kohus, et S. Gavrilov on varem kriminaalkorras karistatud isik, kellele on väga hästi teada ebaseadusliku käitumise tagajärjed ning just sellist teadmist S. Gavrilovi poolt kinnitavad ka tema ütlused sõiduki vahetamise vajaduse kohta. Kohtule ei ole esitatud tõendeid selle kohta, mis takistasid S. Gavrilovil ise minna politseisse ning kirjeldada juhtunut. Seda enam, et A. Yurganchin peeti kinni alles 27.09.2021 ning on ebausutav, et kogu selle aja S. Gavrilov lihtsalt uskus ja ootas, millal A. Yurganchin ise politseisse läheb, astumata ise seejuures ühtegi veenvat sammu sündmuse kajastamiseks tema poolt kirjeldatud viisil. Siinjuures arvestab kohus ka 30.09.2021 koostatud asitõendi vaatlusprotokollis kajastatut, kus vaadeldavaks objektiks on 27.09.2021 aadressil Pärnu mnt 139, Tallinn Asen Yurganchini kinnipidamise käigus ära võetud telefon (nuputelefon) Nokia. Vaatluse tulemusena toodi välja 9 SMS-sõnumit, millest 5 sõnumit on saadetud telefonilt xxxx. 22.09.2021 on nimetatud telefonilt kell 16:22 kirjutatud, et võta toru, see on Stas, kell 18:26 on kirjutatud, et kus sa oled ning kell 23:13 saadeti sõnum: Lühidalt. D. eemaldati toru, läheb paranemisele, nii et jääb ellu. Homme tule kuni kella 12.00 minu juurde, sõidame kauplusse ja siis menti. Ma ootan sind. Ma ootan sind. Järelikult juhul, kui S. Gavrilovil ei õnnestunud A. Yurganchiniga koheselt politseisse minna, pidi ta aru saama, et just temal endal lasub initsiatiiv võtta õiguskaitseorganitega ühendust. Midagi sellist aga S. Gavrilov ei teinud. Selle asemel aga võttis ta ühendust kannatanuga ning arvestades kannatanu kohtuistungil antud positiivseid ja isegi ülistavaid ütlusi S. Gavrilovi kohta, ei ole kahtlust, et pärast noaga rünnet on S. Gavrilov asunud hoopis kannatanut mõjutama. Ei ole loogiline, et kannatanu, keda alles paar päeva tagasi on S. Gavrilov rünnanud, on järsku asunud lihtsalt niisama S. Gavrilovit kaitsma ning S. Gavrilovi osalust ründes vähendama. Pigem näitab S. Gavrilovi käitumine pärast kannatanu rünnet ja teadasaamist, et kannatanu jäi siiski ellu, enda teadlikku tegevust just kannatanu mõjutamises ning enda vastutuse vähendamises ja juhtunu moonutamises. Ilmeka näitena sellest saab tuua kannatanu kohtuistungil avaldatut, mille kohaselt pärast haiglat helistas Stasile ja palus Stasil asju tuua, Stanislav üüris talle hotelli, et saaks toibuda ja taastuda. Ka kaitsja poolt osundatud ühisfoto tegemine 24.09.2021 ei näita mitte S. Gavrilovi ja kannatanu suurt sõprust, vaid S. Gavrilovi teadlikku tegutsemist näitamaks enda rolli kannatanu ründamises vähetähtsana ning juhuslikuna. Siinjuures arvestab kohus juba eespool osundatud vaenulikke sõnumeid kannatanu ja S. Gavrilovi vahel ning rääkida kannatanust ja S. Gavrilovist kui sõpradest puudub igasugune alus. Juhul, kui kannatanu ja S. Gavrilov oleks tõesti olnud sõbralikes suhetes ka enne noarünnet, on usutav, et 13 kohtule oleks esitatud ka vastavad tõendid, näiteks ühisfoto varasemast ajast, vastavasisulised sõnumid vms. Kohtutoimikus olevad tõendid kogumis aga kinnitavad vastupidist ning toetavad esitatud süüdistuse versiooni juhtunust. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et süüdistuses kirjeldatu vastab tegelikkusele, st Stanislav Gavrilov ja Asen Yurganchin tegutsesid vastavalt eelnevalt kokkulepitud teoplaanile ning Asen Yurganchin lõi kannatanut noaga Stanislav Gavrilovi heakskiidul ning mõlemad süüdistatavad panid toime

§ 118lg 1 p 1 objektiivse koosseisu.

Selleks aga, et kvalifitseerida isiku tegevus

§ 118

lg 1 p 1 järgi, on oluline tuvastada, kas süüdistataval oli kannatanut lüües tahtlus tekitada talle tervisekahjustus ning et just see tervisekahjustus, mille põhjustamine oli süüdistatava tahtlusega kaetud, viis eluohtliku tervisekahjustuseni (nt Riigikohtu lahend 1-17-105 p 15, kus selgitati

§ 118lg 1 p 7 koosseisu täitmist).

Lahendis 3-1-1-46-15 p 10.2 selgitas Riigikohus, et pärast 1. jaanuari 2015 toime pandud tervisekahjustuse tekitamise eest on võimalik

§ 118

lg 1 p 1-6 järgi süüdi tunnistada ka isik, kes tekitas kannatanule tervisekahjustuse küll tahtlikult, kuid suhtus tervisekahjustusega põhjustatud raskesse tagajärge kas kergemeelselt (

§ 18

lg 2) või hooletult (

§ 18lg 3).

Tahtluse olemasolu hindamisel tuleb muu hulgas arvestada teo välise avaldumisega, sh löögi suuna, sellesse rakendatud jõu, löögijälgede olemasolu või puudumisega jne (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsus nr 1-17-105/35, p 15). Kuna praeguses kriminaalasjas on tuvastatud, et just torke-lõikehaav paremal pool kaela tagapinnal koos trapetsilihase, abaluu-tõsturlihase ja skaleenuslihaste vigastusega põhjustas kannatanule eluohtliku tervisekahjustuse, on järelikult vaja kindlaks teha, kas süüdistatavad pidasid vähemalt võimalikuks ja möönsid, et kannatanut noaga lüües saab kannatanu eelmärgitud vigastused ning põhjustasid enamohtliku tagajärje

§ 19mõttes vähemalt ettevaatamatusest.

Kohtu hinnangul on nii põhitegu (tervise kahjustamine) kui ka enamohtlik tagajärg mõlema süüdistatava puhul toime pandud kavatsetult. Kohtus leidis tuvastamist, et süüdistatavad otsisid kannatanut, mõlemal süüdistataval oli kannatanut rünnates kaasas nuga, rünne kannatanu suunas oli intensiivne ning lõppes koheselt pärast seda, kui Asen Yurganchin lõi Stanislav Gavrilovi teadmisel ja heakskiidul kannatanut üks kord noaga kannatanu paremale poole kaela tagapinnale. Lüües kannatanut noaga kaela piirkonda on kohtu hinnangul üheselt mõistetav, et süüdistatavate eesmärgiks oli kannatanule raske tervisekahjustuse kahjustamine. Nuga on terariist ning puudub igasugune loogika väita, et lööja saaks eeldada teisel isikul vigastuste mitte tekkimist. Samuti nähtub süüdistatavate tegevuse eesmärgipärasus juba eespool osundatud sõnumites, kus S. Gavrilov ähvardas kannatanut muuhulgas susata ning sandiks teha. On eluliselt usutav, et noaga teise isiku tabamisel tekib alati vigastus, kui mitte surm ning selline arusaam on igal tavalisel keskmisel täisealisel isikul, seega ka süüdistatavatel. Kohtu hinnangul saaks vastupidist väita juhul, kui süüdistatav oleks kannatanut löönud mitteelutähtsasse piirkonda, näiteks kätte ning raske tervisekahjustus oleks tekkinud mõlema süüdistatava jaoks ootamatult (näiteks löögi tagajärjel kukkumisel vastu kõva pinda vms). Arvestades aga mõlema süüdistatava käitumist sündmuskohal, s.o esmalt lõi S. Gavrilov kannatanut vähemalt ühel korral näo piirkonda ja keha piirkonda, murdes sellega kannatanu vastupanuvõimet ning võimaldades nii A. Yurganchinil tähelepandamatult kannatanu selja taha minna ja lüüa kannatanut tema elutähtsatesse organisse, s.o kaela, ei kahtle kohus, et sellise intensiivse ründega kannatanu suunas seadsid süüdistatavad endale eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teadsid, et see saabub, või vähemalt pidasid seda võimalikuks. Asuvad ju kaela piirkonnas elutähtsad organid nagu hingamisteed ning elukogenud isikutena ei saanud kumbki süüdistatav enda tegevuse tagajärgi kuidagi alahinnata. Puuduvad sellised andmed, millele tuginedes saaks väita, et süüdistatavate üldist elukogemust arvestades ei olnud nad võimelised ette nägema põhjuslikku seost kannatanu löömise ja saabunud 14 tagajärje vahel. Nimetatut toetab fakt, et pärast kannatanu noaga löömist kiirustasid mõlemad süüdistatavad sündmuskohalt minema, tundmata vähimatki huvi kannatanu seisundi vastu. Ei K. K. karjumine ega kannatanu pikali kukkumine ei sundinud süüdistatavaid seisma jääma ning hindama kannatanu olukorda. Järelikult teadsid nad täpselt, millistel põhjustel tunnistaja karjus ning kannatanu pikali kukkumisega lugesid enda seatud eesmärgi täidetuks, st on põhjustanud kannatanule raske tervisekahjustuse. Lähtudes sündmusest kui tervikust puudub ka igasugune alus väita, et A. Yurganchin ründas kannatanut noaga afektiseisundis nagu ta väitis kohtuistungil. Kuigi kannatanu oli varasemalt kasutanud A. Yurganvhini suhtes vägivalda, ei toimunud see vahetult enne seda, kui süüdistatavad kannatanut ründasid. Süüdistatavatel oli piisavalt aega, et valmis mõelda teoplaan ning kannatanu ründamine oli mõlema süüdistatava eesmärgipärane tegevus, mitte ei toimunud see äkki tekkinud hingelise erutuse tõttu. Selle asemel, et kannatanut rünnata, oleks võinud A. Yurganchin lahendada enda vastu suunatud ründe seaduslikul teel, st pöörduda õiguskaitseorganite poole, mitte teostada kättemaksu läbi kannatanu tervise kahjustamise. Kuna süüdistatavate tegevuse ja kannatanul tuvastatud raske tervisekahjustuse vahel on põhjuslik seos, on süüdistatavate käitumine õigesti kvalifitseeritud

§ 118lg 1 p 1 järgi.

Õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Asen Yurganchinile esitatud süüdistus

§ 4231

järgi

§ 4231

näeb ette vastutuse mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimise eest vastava kategooria mootorsõiduki või trammi juhtimisõiguseta isiku poolt, kui see on toime pandud süstemaatiliselt. Seega

§ 4231

inkrimineerimiseks tuleb tuvastada süüdistatava poolt süüdistuses näidatud ajal ja kohas mootorsõiduki juhtimine, samuti süüdistataval mootorsõiduki juhtimisõiguse puudumine ning käitumise süstemaatilisus. Vaidlus puudub selles, et Asen Yurganchinil puudus mootorsõiduki juhtimisõigus nii 10.06.2021 kui ka 17.09.2021, s.o süüdistuses näidatud ajal. Nimetatule ei ole vastuväiteid esitanud Asen Yurganchin ise ning Rahvusvahelise operatiivinfo büroo rahvusvahelise ametiabi keskuse ametiabi grupist 16.06.2021 Põhja prefektuurile saadetud informatsiooni kohaselt ei ole isikule Asen Yurganchin Bulgaaria ametivõimudelt laekunud informatsiooni kohaselt kunagi juhiluba väljastatud (I kd, lk 23). Vastavalt õiendile juhiloa andmete kohta puudub Asen Yurganchinil mootorsõiduki juhtimisõigus ka Eesti Vabariigis. Vaidlust ei ole ka selles, et Asen Yurganchin juhtis 17.09.2021 kella 20.49 ajal Xxxx juures mootorsõidukit Audi xxxx reg.nr xxxx. Nimetatut on kinnitanud süüdistatav ise ning samuti on sellekohaseid ütlusi andnud tunnistajana üle kuulatud politseiametnik K. E. R.. Tunnistaja K. E. R. 17.09.2021 antud ütluste kohaselt teostades liiklusjärelevalvet patrullteenistuses koos patrullpolitseinikuga 17.09.2021 märkasid Xxxx suunaga Erika tn liikumas halli Audi xxxx reg.märgiga xxxx. Sõiduk kaldus sõidurea ühest äärest teise. Andsid sõidukile kell 20.49 peatumismärguande sinise ja punase vilkuriga. Sellepeale pööras sõiduk Kopli tn 31 ees asuvasse parklasse ja alustas kiirendamist. Sõitsid sõidukile järele, sõiduk keeras Paavli tänavale, sõitis üle äärekivi ja peatus kell 20.50 Paavli tn 1 maja kõrval. Liikus juhipoolse ukse poole ja asus vestlusesse juhiga, kelleks osutus Asen Yurganchin. Kontrollides juhi andmeid selgus, et juhil puudub vastava kategooria juhtimisõigus. Seda, et mootorsõidukit juhtis just Asen Yurganchin, kinnitavad ka isiku kahtlustatavana kinnipidamise protokoll, sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus ja sõiduki hoiukohta teisaldamise akt. Vastavalt isiku kahtlustatavana kinnipidamise protokollile peeti Asen Yurganchin kinni 17.09.2021 kell 20:50 Paavli tn 1, Tallinn (vabastati 18.09.2021 kell 12:20). 15 17.09.2021 koostati sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus, millest nähtuvalt juhtis Asen Yurganchin 17.09.2021 sõidukit Audi xxxx reg.märgiga xxxx, Asen Yurganchin kõrvaldati sõiduki juhtimiselt LS § 91 lg 2 p 3 alusel, kuna tal puudus vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus. Asen Yurganchin kõrvaldati sõiduki juhtimiselt alates 17.09.2021 kell 20:50 kuni aluse äralangemiseni. Vastavalt sõiduki hoiukohta teisaldamise aktile teisaldati sõiduk Audi xxxx reg.märgiga xxxx, mis asus Tallinn, Paavli tn 1, hoiukohta Tallinn, Rahumäe tee 6 LS § 92 lg 1 alusel, kuna sõiduki juht Asen Yurganchin on juhtimiselt kõrvaldatud vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguse puudumise tõttu. Vaidlus on tõusetunud selles, kas Asen Yurganchin juhtis mootorsõidukit Opel xxxx reg.nr xxxx 10.06.2021 kella 08.54 ajal Tallinnas Ahtri 6 juures. Asen Yurganchini ütluste kohaselt ei ole ta Nautica juures autot Opel xxxx juhtinud. Autojuht oli tema sõber I., kes tuli Nautica juurde ja läks ära. Ei saanud autot käima, jätsid auto ja läks akumulaatorit ostma. Hakkas akumulaatorit vahetama, siis tuli politsei, et näe narkootikumid. Hakkasid karjuma, rääkisid narkootikumidest, kuid ta ei olnud teadlik. Ta peeti kinni sellepärast, et miks ta on autot juhtinud. Seal on kaamerates näha, tunnistuses on näha, ta ei ole süüdi. Auto oli tema oma. Kasutas autot töö jaoks ning autojuhid olid erinevad. Igor parkis auto ära ja läks siis ära. Prokuröri küsimusele, et video pealt on näha naisterahvaga koos sõitmist, vastas süüdistatav, et tema sõbranna istus tema kõrval, sõbrannal on ka load. Kohtu hinnangul ei riimu aga süüdistatava ütlused asjas kogutud tõenditega. Tunnistaja K. V. 10.06.2021 antud ütluste kohaselt olles 10.06.2021 tööl Tallinnas, Ahtri 9 Nautica keskuses turvatöötajana märkas kell 08:54 sõidukit Opel xxxx reg.nr xxxx, mis sisenes parkla territooriumile ja parkis auto ära. Kell 09:01 väljus sõiduki roolist lilla särgi ja mustade dressipükstega isik, kes on neile eelnevalt tuttav, kuna käib sama sõidukiga kahtlasi tegevusi tegemas. Lõuna paiku andis politseiuurijale teada, et siin käib jälle kahtlane tegevus. Uurijad tulid kohale ja koos nendega pidasid eelnevalt kirjeldatud isiku kinni kell 13:

1. Isikuks osutus Asen Yurganchin. Uurijatega koos olles tegid isikule turvakontrolli ja kell 13:05 leidsid mõlemast dressipükste taskust minigrip kilekotid koos valge pulbrilise ainega. Antud sündmusest on olemas videosalvestis. Tunnistaja K. V.i ütlused on kooskõlas tunnistaja R. R. ütlustega ja asitõendi vaatlusprotokollis kajastatuga. Tunnistaja R. R. 12.06.2021 antud ütluste kohaselt olles tööl 10.06.2021 laekus kell 12:35 Nautica keskuse turvamehelt informatsioon, et seal piirkonnas, aadressil Ahtri 9, Tallinn liigub ringi meesterahvas, kes võib tegeleda narkootikumide müügiga. Kohale jõudes pidas koos turvameeste abiga kell 13:00 kinni isiku, kelleks osutus Asen Yurganchin. Isiku taskust leitud kaks soonkinnitusega kilekotti, milles valget värvi pulbriline aine. Vastavalt 21.02.2022 koostatud asitõendi vaatlusprotokollile oli vaadeldavaks objektiks 10.06.2021 kuupäeval Tallinnas Ahtri 9 aadressil asuva Nautica keskuse väliturvakaamerate videosalvestise väljavõtted ajavahemikus kell 08.54-09.
2. Salvestise aja algusest (reaalaja järgi kell 08:54:49) on kaamerapildis paremal pool ääres näha tõkkepuu taga peatuvat halli värvi sõidukit (menetluse käigus tuvastatud kui Opel xxxx reg.nr xxxx, edaspidi Opel). Kell 08:55:02 avaneb Opel sõiduki juhi aknaklaas ning juhi kohal olev meesterahvas sirutab käe sõidukist välja, pärast tõkkepuu avanemist sõidab Opel Nautica keskuse territooriumile. Kell 8:55:55 pargitakse sõiduk Nautica parklasse ning juhi koha pealt väljub Asen Yurganchin, kelle seljas on näha sinist värvi T-särk, jalas tumedat värvi püksid. Kell 09:01:18 väljub sõidukist Opel juhi taga oleva koha pealt naisterahvas ning kell 09:01:35 väljub sõiduki juhi koha pealt Asen Yurganchin, kes hakkab liikuma Nautica keskuse sissepääsu suunas. Kuna videosalvestisel olevas isikus on Asen Yurganchin selgelt ära tuntav (visuaalsel vaatlusel on näha, et videol olev isik sarnaneb kohtuistungil oleva süüdistatava Asen Yurganchiniga) nii parkla tõkkepuu avamisel kui ka sõidukist väljumisel, et kahtle kohus, et Asen Yurganchin juhtis mootorsõidukit Opel xxxx reg.nr xxxx ka 10.06.2021 kella 08.54 ajal Tallinnas Ahtri 6 juures. 16 Nimetatud fakti toetab ka isiku kahtlustatavana kinnipidamise protokoll, millest nähtuvalt peeti Asen Yurganchin kinni 10.06.2021 kella 13:00 ajal Tallinnas, Ahtri 9, kinnipeetu riietusena on välja toodud mustad jalanõud, mustad püksid, lilla särk, must nokamüts (vabastati 11.06.2021 kell 13:10). Kuna tunnistaja K. V.i ütlustest nähtuvalt peeti kell 13:01 kinni sama isik, kes eelnevalt sõidukit juhtis ning ka kinnipeetu riietus kattub tunnistaja poolt sõidukit juhtinud isiku kirjeldusele, on kohtu hinnangul sõidukit juhtinud isik veenvalt tõendatud. Seda enam, et Asen Yurganchini ütlused sõidukit väidetavalt juhtinud isiku kohta on ebausutavad ning ta ei ole esitanud andmeid enda väidete kontrollimiseks (puuduvad mistahes andmed väidetavalt sõidukit juhtinud I. kohta). Kuna väljatrükist Kairi andmebaasist nähtub, et sõiduki Opel xxxx reg.märgiga xxxx omanik on Asen Yurganchin, ei ole ka kuidagi usutav, et isik annab talle kuuluva sõiduki juhtimise üle talle tundmatule isikule. Seda, et 10.06.2021 juhtis sõidukit Opel xxxx reg.märgiga xxxx Asen Yurganchin, toetavad ka sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus ja sõiduki hoiukohta teisaldamise akt. 10.06.2021 koostati sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus, millest nähtuvalt juhtis Asen Yurganchin 10.06.2021 sõidukit Opel xxxx reg.märgiga xxxx, Asen Yurganchin kõrvaldati sõiduki juhtimiselt LS § 91 lg 2 p 3 alusel, kuna tal puudus vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus. Asen Yurganchin kõrvaldati sõiduki juhtimiselt alates 10.06.2021 kell 15:25 kuni aluse äralangemiseni. Vastavalt sõiduki hoiukohta teisaldamise aktile teisaldati Asen Yurganchinile kuuluv sõiduk Opel xxxx reg.märgiga xxxx, mis asus Tallinn, Ahtri 9, hoiukohta Rahumäe tee 6a/1, Tallinn LS § 92 lg 1 alusel, kuna sõiduki juht Asen Yurganchin on juhtimiselt kõrvaldatud vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguse puudumise tõttu. Kõike eelnevat arvestades leiab kohus, et Asen Yurganchini poolt mootorsõiduki juhtimine nii 10.06.2021 kui ka 17.09.2021 episoodis on tõendamist leidnud. Asen Yurganchini on varasemalt

§ 4231

järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises karistatud 14.04.2021 Harju Maakohtu otsusega (juhtimisfakt 26.01.2021). Kuna praeguses asjas on tuvastatud, et Asen Yurganchin juhtis mootorsõidukit ka 10.06.2021 ja 17.09.2021, on kõik juhtimisõiguseta mootorsõiduki juhtimised järelikult toime pandud vähem kui aasta jooksul ning moodustavad teatud süsteemi – lühikese ajavahemike järel toime pandud analoogsed rikkumised. On selge, et taoline õigusvastane käitumine on muutunud isikule tavapäraseks ja harjumuslikuks ehk muutunud isiku elustiiliks. Seega on Asen Yurganchini käitumises tuvastatud

§ 4231järgi nõutav süstemaatilisus ning objektiivne koosseis on täidetud.

Kohtu hinnangul pani Asen Yurganchin teo toime otsese tahtlusega. Asen Yurganchin teadis sõidukit juhtides, et ta ei ole omandanud nõutavat juhtimisõigust, kuid see ei takistanud tal mootorsõiduki juhtimiste jätkamist. Seega teadis ta, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahtis või vähemalt möönas seda. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et Asen Yurganchini käitumine on õigesti kvalifitseeritud

§ 4231järgi.

Õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid ei ole kohus tuvastanud. Stanislav Gavrilovile esitatud süüdistus

§ 183

lg 2 p 2 järgi

§ 183

lg 2 p 2 näeb ette vastutuse narkootilise või psühhotroopse aine väikeses koguses ebaseadusliku edasiandmise või vahendamise, selle ebaseadusliku valmistamise, omandamise või valdamise eest edasiandmise eesmärgil, samuti ebaseaduslikult selle väikeses koguses üle riigipiiri toimetamise eest süstemaatiliselt ning isiku poolt, kes on varem toime pannud käesolevas jaos sätestatud kuriteo või narkootilise või psühhotroopse aine varguse, röövimise, ebaseadusliku sissevõi väljaveo, üleandmise või käitlemise kinnipidamiskohas. Vaidlust ei ole selles, et Stanislav Gavrilovi kasutuses olnud sõidukist Volvo xxxx reg.märgiga xxxx leiti narkootilist ainet. Nimetatut on tunnistanud Stanislav Gavrilov ise ning seda toetavad ka läbiotsimisprotokoll ja ekspertiisiaktid. Vastavalt 06.10.2021 koostatud läbiotsimisprotokollile oli läbiotsitavaks objektiks sõiduauto Volvo xxxx reg.nr xxxx. Enne läbiotsimist tehti Stanislav Gavrilovile ettepanek anda välja Põhja Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokuröri läbiotsimismääruses 06.10.2021 märgitud objektid ning 17 vastusena ettepanekule on märgitud: Annan vabatahtlikult välja süstla, kus sees on segatud amfetamiin. Süstal asub juhi koha päikese sirmi juures katuse sees. Samuti annan välja musta värvi väikese kotikese, kus sees on minigripp kotid ja seal sees on väike kogus amfetamiini. Musta värvi kotike asub sinist värvi seljakotis, mis paikneb juhi kõrval istmel. Läbiotsimisprotokolli kohaselt võetakse juhi kohalt välja musta värvi rahakott, milles on Stanislal Gavrilovi nimele väljastatud dokumendid, isiklikud pangakaardid, kliendikaardid, sularaha (765 eurot, 3.52 senti ja 100 rootsi krooni) ning sim-kaart ja kolm sim-kaardi ümbrist (pakend 1). Juhikoha kohalt päikese sirmi juurest lae seest võetakse välja süstal, mille sees näha läbipaistvat vedelikku (pakend 2). Sõiduki kahe istme vahelt, juhi istme poolt võetakse välja nuga (pakend 3). Sõiduki kahe esiistme vahel oleva laeka peal on näha musta värvi mobiiltelefon CAT (pakend 5836283). Juhi kõrvalistuja kohal on näha sinist ja musta värvi seljakotti, selle alt tulevad nähtavale kaks mobiiltelefoni (musta värvi mobiiltelefon Samsung, pakend 5836285 ja sinist värvi mobiiltelefon Huawei, pakend 5836284). Seljakotist tuleb nähtavale väike läbipaistev plastpudel, millel musta värvi kork. Plastpudelis on näha läbipaistvat vedelikku ning Stanislav Gavrilov tunnistab, et antud vedelik on narkootiline aine nimega GHB (pakend 7). Seljakotist tuleb nähtavale ka nuga pruuni värvi tupes (pakend 8). Stanislav Gavrilovi sõidukist leitud aine kindlakstegemiseks koostati 28.12.2021 ekspertiisiakt nr 21E-AN1719, mille eksperdiarvamuse kohaselt p 2 kohaselt värvusetu läbipaistev vedelik massiga 12,17 g plastikpudelis pakendist nr 7 sisaldab 100 % gammabutürolaktooni, vedelikus sisaldub 12,17 g gammabutürolaktooni (GBL). Vastavalt sotsiaalministri 18. mai 2005 määruse nr 73 lisale 1 („Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ja ainerühmade nimekirjad I–VI“) kuulub ekspertiisiaktis märgitud gammabutürolaktioon (GBL) nimekirja V. Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse (NPALS) § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ja psühhotroopsete ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil, narkootiliste ja psühhotroopsete ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või käesolevas seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Puuduvad mistahes andmed selle kohta, et Stanislav Gavrilovil oleks narkootilise aine käitlemine lubatud. Kohtu hinnangul on antud juhul Stanislav Gavrilovile õigesti ette heidetud narkootilise aine ebaseaduslikku käitlemist väikeses koguses, mitte suures. NPALS § 31 lg 3 järgi on suur narkootilise või psühhotroopse aine, taime või seene kogus, millest piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele inimesele. Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi kohtutoksikoloogiaekspert antud vastusest narkootiliste ja psühhotroopsete ainete keskmiste ühekordsete ja vähemalt kümnele inimesele narkootilist joovet tekitavate annuste kohta nähtub, et gammabutürolaktooni keskmine kogus kümnele inimesele on 8 g, kuid tugeva sõltuvuse korral 16 g. Vastavalt 30.12.2021 koostatud ekspertiisiaktis nr 21E-LÕX0222 antud eksperdiarvamusele piisab ekspertiisiks esitatud ja ekspertiisiaktis nr 21E-AN1719 märgitud 12,17g gammabutürolaktoonist (GBL) tavaliselt narkootilise joobe tekitamiseks keskmiselt vähemalt kümnele inimesele (piisab 8-61 inimesele, keskmiselt ~15 inimesele). Kuna Stanislav Gavrilovi kasutuses olnud sõidukist leiti väikeses koguses narkootilist ainet 06.10.2021 sõiduki läbiotsimise käigus, on asjakohane süüdistuses märgitu, mille kohaselt omandas Stanislav Gavrilov narkootilise aine enne 05.10.2021, mil ta kahtlustatavana kinni peeti ning hoidis seda enda valduses seni, kuni see tema valdusest 06.10.2021 teostatud läbiotsimise käigus politseiametnike poolt leiti ja ära võeti. Stanislav Gavrilovi poolt narkootilise aine omandamine ja 18 valdamine nähtub ka tema kohtuistungil antud selgitustest, et enne kinnipidamist üritas narkootikume osta harvemini, aga on juhtunud, et nädalavahetusel, tarvitab GBL-i juues. Samas ei tunnistanud Stanislav Gavrilov, et oleks narkootilist ainet omandanud ja vallanud selle edasiandmise eesmärgil. Tema ütluste kohaselt oli narkootiline aine tal iseenda jaoks, ei soovinud kellelegi edasi anda. Tema käest küsiti, kas see on enda jaoks, mitte edasimüügiks ega edasiandmiseks. Maksis kahe kuubiku eest 15 eurot, seal ei ole gramme, seal on milliliitrid. Tehti ekspertiisi, ei tea, palju seal on, teadis, et seal on kaheks korraks. Kohtu hinnangul on kriminaaltoimikus olevad tõendid aga piisavad selleks, et jaatada Stanislav Gavrilovi poolt mitte üksnes narkootilise aine omandamist ja valdamist isiklikuks otstarbeks, vaid ka edasiandmise eesmärgil. Kohus nõustub prokuröriga, et teiste isikutega narkootikumidega seoses suhtlemisele osundavad nii sõiduauto Volvo xxxx teostatud läbiotsmise käigus leitud mitmed telefonid, sularaha kui ka minigrip kilekotid. On usutav, et minigrip kilekotid on vajalikud narkootilise aine pakendamiseks olukorras, kus seda tahetakse kindlas koguses edasi anda/müüa. Juhul, kui isik tarvitab narkootilisi aineid isiklikuks otstarbeks, puudub vajadus leida lahendus ka selle pakendamiseks kindlal viisil, veel vähem endaga kaasas kanda. Edasiandmist toetab ka fakt, et minigrip kilekotid leiti väikesest kotist, mis oli seljakotis ning seljakotist leiti ka narkootilist ainet. On loogiline, et seljakotiga on kerge liikuda ühest kohast teise, sealhulgas narkootilisest ainest huvitatud isikute juurde ning taolist tegevust toetab ka telefonide paljusus. Rohked sim-kaardid ja telefonid näitavad tegevuse varjamist ning ilmselgelt oli Stanislav Gavrilovile kui varem narkootikumidega seotud süüteo eest karistatud isikule teada enda tegevuse keelatus. Vähetähtsad ei ole siinjuures ka kannatanu D. S.i ütlused, mille kohaselt tegeleb Stanislav Gavrilov koos bulgaarlasega narkootikumidega, bulgaarlane müüb Stasi heaks/alt. Seega on tõendatud, et Stanislav Gavrilov omandas ja valdas väikeses koguses narkootilist ainet selle edasiandmise eesmärgil. Kohtu hinnangul pani Stanislav Gavrilov talle etteheidetava kuriteo toime kavatsetult. Stanislav Gavrilovile kui varem narkootikumidega seotud süüteo eest karistatud isikule oli väga hästi teada, et narkootikumide käitlemine on keelatud. Taaskord seda tehes ei kahtle kohus, et Stanislav Gavrilovi eesmärgiks oli ebaseadusliku tulu teenimine, st ta omandas ja valdas narkootilist ainet just selle edasiandmise eesmärgil ehk kasu saamiseks. Seega seadis ta endale eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teadis, et see saabub või vähemalt pidas seda võimalikuks. Kuna Stanislav Gavrilovit on varem Harju Maakohtu 11.06.2015 otsusega karistatud

§ 184

lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest, on tema tegevus õigesti kvalifitseeritud

§ 183

lg 2 p 2 järgi, s.o Stanislav Gavrilov pani süüdistuses näidatud ajal ja kohas toime väikeses koguses narkootiliste ainete (GBL) ebaseadusliku omandamise ja valdamise edasiandmise eesmärgil, mis on toime pandud isiku poolt, kes on varem toime pannud karistusseadustiku 12. peatüki 1. jaos sätestatud kuriteo. Õigusvastast ja süüd välistavaid asjaolusid kohus ka selles episoodis ei tuvastanud. Karistuse mõistmine

§ 56lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü.

Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohtupraktikas välja kujunenud seisukoha järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ja karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Lisaks isiku süüle tuleb

§ 56

kohaselt arvestada eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi, s.o võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, ning õiguskorra kaitsmise huvisid (RKL 3-1-1-6-17 p 9). 19 Esmalt põhjendab kohus Stanislav Gavrilovile mõistetavat karistust Kohus luges tõendatuks, et Stanislav Gavrilov pani toime

§ 118

lg 1 p 1 ja

§ 183lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritavad kuriteod.

Kuna

§ 183

lg 2 sanktsioon näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse ning

§ 56

lg 2 kohaselt võib vangistust mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega, hindab kohus esmalt, kas S. Gavrilovile saaks narkootilise aine väikeses koguses ebaseadusliku käitlemise eest mõista kergemaliigilise karistuse. Stanislav Gavrilov on isik, keda on varem analoogse kuriteo eest, s.o

§ 184

lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, karistatud Harju Maakohtu 11.06.2015.a otsusega reaalse vangistusega. Jätkates samalaadse kuriteo toimepanemist võib väita, et mingeid järeldusi S. Gavrilov oma käitumisest järelikult seniajani teinud ei ole. Sellised andmed osundavad S. Gavrilovi kuritegelikele hoiakutele ning kohtul puudub igasugune usk, et kergemaliigiline karistus mõjutaks isiku käitumist õiguskuulekusele. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et süüdistatava suhtes ei ole võimalik kohaldada sanktsioonis ettenähtud kergemat karistuse liiki ning süüdistatavat tuleb karistada vangistusega. Kuna käesoleval juhul on tegemist ühe episoodiga ning karistust raskendavad asjaolud puuduvad, leiab kohus, et S. Gavrilovi süü ei ole keskmisest suurem. Arvestades, et S. Gavrilov ei eitanud ka narkootilise aine omandamist ja valdamist, on kohtu hinnangul võimalik mõista S. Gavrilovile karistus alla sanktsiooni keskmist määra, s.o 1 aasta vangistust. Karistuse veelgi väiksemas määras mõistmine ei oleks kuidagi põhjendatud ning ei oleks ka kooskõlas karistuse mõistmise eesmärkidega, kuna S. Gavrilovit on varem kriminaalkorras karistatud. Sellised andmed osundavad S. Gavrilovile kui isikule, kelle kuritegelik käitumine on harjumuslik ning tema hoiakud ei ole õiguskuulekad. Riigipoolne karistusõiguslik hinnang süüdistatava teole, arvestades konkreetseid teo toimepanemise asjaolusid ja kuriteo toimepannud isiku süü suurust, annab ühiskonnale selge signaali, et õigusvastane käitumine on lubamatu ning mõistetud karistus lähtub ka õiguskorra kaitsmise huvidest.

§ 118lg 1 sanktsioon näeb ainsa karistusliigina ette vangistuse 4-12 aastat.

Karistuse keskmiseks määraks on seega 8 aastat. Stanislav Gavrilovi süü suuruse hindamisel arvestab kohus, et kannatanu vastu suunatud rünne oli lühiajaline, Stanislav Gavrilov ise lõi kannatanut kaks korda ning eluohtliku tervisekahjustuse põhjustas 1 noalöök. Samuti arvestab kohus, et vastavalt 26.11.2021 koostatud ekspertiisiaktile nr 21E-AOI0209 kestavad kannatanule põhjustatud tervisekahjustused kuni 4 nädalat. Seega noalöögist toibudes võis loota, et kannatanu tervis taastub ning pikaajaline ja vaevaline ravi ei ole vajalik. Sellistest andmetest lähtuvalt ei saa Stanislav Garvilovi süüd hinnata keskmisest suuremaks. Süüdlase süü suurusele vastava karistuse määra kindlaks tegemiseks tuleb arvestada ka karistust kergendavat ja raskendavat asjaolu. Prokurör on õigustatult märkinud, et karistust raskendavaks asjaoluks on süüteo toimepanemine grupi poolt (

§ 58p 10).

Arvestades aga kannatanu kohtuistungil antud toetavaid ja sõbralikke ütlusi S. Gavrilovi kohta, esineb kohtu hinnangul ka karistust kergendav asjaolu, s.o leppimine kannatanuga (

§ 57lg 1 p 9).

Eelnevat arvestades leiab kohus, et süüdistatavale on võimalik mõista karistus sanktsiooni alammäära lähedas suuruses, so 4 aastat ja 6 kuud vangistust. Lõpliku karistuse mõistmisel kuritegude kogumi eest peab kohus põhjendatuks kohaldada üksikkaristustest raskeima suurendamist

§ 64

lg 1 alusel, kuna see vastab süüdistatava süü suurusele ja karistuse eesmärkidele.

§ 64lg 1 alusel mõistab kohus liitkaristuseks kuritegude kogumi eest 5 aastat vangistust, mida tuleb Kr

MS § 238 lg 2 kohaselt vähendada 1/3 võrra, mõistes lõplikuks põhikaristuseks 3 aastat ja 4 kuud vangistust. Lähtudes S. Gavrilovi poolt toime pandud kuritegude tehioludest, tema varasemast karistatusest, õiguskorra kaitsmise huvidest ning uute kuritegude toimepanemisest ajal, mil kestis talle eelmise kohtuotsusega kohaldatud katseaeg, on 20 kohus veendunud, et mõistetav karistus vastab isiku süü suurusele ning suunab tema hoiakuid õiguskuulekusele. Kõik isikud peavad tundma ennast turvaliselt ning seda ka olukorras, kus nad viibivad väljaspool kodu. Riigivõimu sekkumine tagab ühiskonnaliikmete heaolu ning aitab kaasa isiku õiguste igakülgsele kaitsele. Kuna uued kuriteod pani Stanislav Gavrilov toime enne Harju Maakohtu 05.04.2021 otsusega mõistetud karistuse täielikku ärakandmist, tuleb käesoleva otsusega mõistetud karistust

§ 65

lg 2 alusel suurendada 05.04.2021 Harju Maakohtu otsusega mõistetud ärakandmata karistuse 6 kuud vangistust võrra, mõistes lõplikuks liitkaristuseks Stanislav Gavrilovile vangistuse 3 aastat ja 10 kuud. Kuna Stanislav Gavrilov on antud kriminaalasja raames kinni peetud 05.10.2021 ning tema suhtes on valitud tõkendiks vahistamine, tuleb tõkend vahistamine jätta muutmata kuni kohtuotsuse jõustumiseni, arvata

§ 68

lg 1 alusel karistusaja hulka eelvangistuses kuni kohtulahendini viibitud aeg ning lugeda Stanislav Gavrilovi karistuse kandmise alguseks 05.10.2021. Järgmisena põhjendab kohus Asen Yurganchinile mõistetavat karistust. Kohus luges tõendatuks, et Asen Yurganchin pani toime

§ 4231

ja § 118 lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritavad kuriteod.

§ 4231

sanktsioon näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistuse. Kuivõrd tegemist on alternatiivselt sätestatud karistusliikidega, kujundab kohus enne süüdistava süü suuruse hindamist seisukoha selle kohta, kas süüdistatava suhtes on võimalik kohaldada kergemaliigilist karistust, s.o rahalist karistust. Kohtu hinnangul ei saa Asen Yurganchinile mõista rahalist karistust, kuna A. Yurganchinil puuduvad piisavad rahalised vahendid karistuse täitmiseks (puudub kindel sissetulek). Samuti lasub süüdistataval rahaline kohustus temalt väljamõistetava kriminaalmenetluskulu näol. Olukorras, kus süüdistataval puuduvad rahalised vahendid, ei ole objektiivselt võimalik rahalist karistust kohaldada. Samuti leiab kohus, et isiku suhtes, kes järjekindlalt, vaatamata korduvatele sõiduki juhtimiselt kõrvaldamistele, jätkab õigusnormide rikkumist ja seadusevastast käitumist, ei ole võimalik kergemaliigilist karistust kohaldada ning süüdistatava suhtes tuleb kohaldada isiku vabadust piiravat karistust, kinnistamaks süüdistatavas arusaama keelunormi kehtivusest. Rahaline karistus oleks selgelt ebapiisav ning ei hoiaks ära analoogseid süütegusid. Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud mõista A. Yurganchinile karistuseks vangistus. Kuna käesoleval juhul karistust raskendavad asjaolud puuduvad ning ühe episoodi toimepanemist on A. Yurganchin ka tunnistanud, leiab kohus, et A. Yurganchini süü ei ole keskmisest suurem ning talle tuleb mõista karistuseks 6 kuud vangistust. Karistuse veelgi väiksemas määras mõistmine ei oleks kuidagi põhjendatud ning ei oleks ka kooskõlas karistuse mõistmise eesmärkidega, kuna A. Yurganchinit on varem analoogse kuriteo eest karistatud, kuid see ei ole mõjutanud teda süütegudest hoiduma. Nagu kohus juba eespool märkis, näeb

§ 118

lg 1 sanktsioon ainsa karistusliigina ette vangistuse 4-12 aastat ning karistuse keskmiseks määraks on seega 8 aastat. Kuna kohus tuvastas, et Stanislav Gavrilov ja Asen Yurganchin panid

§ 118

lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritava teo toime ühiselt ja kooskõlastatult, arvestab kohus ka Asen Yurganchini süü suuruse hindamisel seda, et kannatanu vastu suunatud rünne oli lühiajaline ning eluohtliku tervisekahjustuse põhjustas 1 noalöök. Samuti arvestab kohus, et vastavalt 26.11.2021 koostatud ekspertiisiaktile nr 21E-AOI0209 kestavad kannatanule põhjustatud tervisekahjustused kuni 4 nädalat. Seega noalöögist toibudes võis loota, et kannatanu tervis taastub ning pikaajaline ja vaevaline ravi ei ole vajalik. Sellistest andmetest lähtuvalt ei saa ka Asen Yurganchini süüd hinnata keskmisest suuremaks. 21 Süüdlase süü suurusele vastava karistuse määra kindlaks tegemiseks tuleb arvestada ka karistust kergendavat ja raskendavat asjaolu. Prokurör on õigustatult märkinud, et karistust raskendavaks asjaoluks on süüteo toimepanemine grupi poolt (

§ 58p 10).

Arvestades aga kannatanu kohtuistungil antud toetavaid ja sõbralikke ütlusi ka A. Yurganchini kohta, esineb kohtu hinnangul ka karistust kergendav asjaolu, s.o leppimine kannatanuga (

§ 57lg 1 p 9).

Kuigi A. Yurganchin oli isikuks, kes kannatanut noaga ei lõi, ei peaks tema karistus olema suurem S. Gavrilovist, kuna mõlema teopanust hindab kohus võrdselt. Just seetõttu, et S. Gavrilov astus kannatanu ette, lõi kannatanut ja vehkis noaga, oli A. Yurganchinil võimalus S. Gavrilovi heakskiidul kannatanut noaga rünnata. Eelnevat arvestades leiab kohus, et süüdistatavale on võimalik mõista karistus sanktsiooni alammäära lähedas suuruses, s.o 4 aastat ja 6 kuud vangistust.

§ 64lg 1 alusel mõistab kohus liitkaristuseks kuritegude kogumi eest 5 aastat vangistust, mida tuleb Kr

MS § 238 lg 2 kohaselt vähendada 1/3 võrra, mõistes lõplikuks põhikaristuseks 3 aastat ja 4 kuud vangistust. Lähtudes A. Yurganchini poolt toime pandud kuritegude tehioludest, tema varasemast karistatusest, õiguskorra kaitsmise huvidest ning uute kuritegude toimepanemisest ajal, mil kestis talle eelmise kohtuotsusega kohaldatud katseaeg, on kohus veendunud, et mõistetav karistus vastab isiku süü suurusele ning suunab tema hoiakuid õiguskuulekusele. Kuna uued kuriteod pani Asen Yurganchin toime enne Harju Maakohtu 14.04.2021 otsusega mõistetud karistuse täielikku ärakandmist, tuleb käesoleva otsusega mõistetud karistust

§ 65

lg 2 alusel suurendada 14.04.2021 Harju Maakohtu otsusega mõistetud ärakandmata karistuse 1 aasta vangistust võrra, mõistes lõplikuks liitkaristuseks Asen Yurganchinile vangistuse 4 aastat ja 4 kuud, millest tuleb

§ 68

lg 1 alusel arvata maha eelvangistuses viibitud aeg 10.-11.06.2021 ja 17.18.09.2021, so kokku 4 päeva, kandmisele kuulub Asen Yurganchinil seega 4 aastat 3 kuud ja 26 päeva vangistust. A. Yurganchinile mõistetud karistus vastab kohtu hinnangul isiku süü suurusele ning on kooskõlas karistuse üld- ja eripreventiivsete eesmärkidega. A. Yurganchin peab mõistma oma käitumise õigusvastasust ja tagajärgi. Üldpreventiivsetest kaalutlustest lähtuvalt on oluline, et ühiskonnale antav signaal ei oleks õigusvastast käitumist soosiv, vaid oleks üheselt mõistetav, et korduv õigusrikkumine toob kaasa rangema karistuse. Kuna Asen Yurganchin on antud kriminaalasja raames kinni peetud ka 27.09.2021 ning tema suhtes on valitud tõkendiks vahistamine, tuleb tõkend vahistamine jätta muutmata kuni kohtuotsuse jõustumiseni, arvata

§ 68

lg 1 alusel karistusaja hulka eelvangistuses kuni kohtulahendini viibitud aeg ning lugeda Asen Yurganchini karistuse kandmise alguseks 27.09.2021.a. Kohus nõustub prokuröriga, et Asen Yurganchini suhtes tuleb

§ 54

alusel kohaldada lisakaristusena ka Eesti Vabariigist väljasaatmist koos sissesõidukeeluga. Vastava ettepaneku on 25.10.2021 Põhja Ringkonnaprokuratuurile esitanud ka Tallinna Vangla, tuues välja, et isikul on Eestis viibimise aluseks tähtajaline elamisõigus, mis on välja antud 06.06.2018 ja kehtib kuni 05.06.2023. A. Yurganchin on abielus Eesti kodanikuga alates xxxx. Isiku kõik kuriteod on toime pandud Tallinnas, samas kui abikaasa elab rahvastikuregistri järgi xxxx.

§ 54

lg 3 kohaselt Euroopa Liidu kodanikule või tema perekonnaliikmele võib mõista lisakaristusena riigist väljasaatmise koos kuni kümneaastase sissesõidukeeluga, kui isiku Eestis viibimine ohustab avalikku korda või riigi julgeolekut. Asen Yurganchin on xxxx kodanik. Kuigi Asen Yurganchini ütluste kohaselt on ta Eestis abielus, andis ta ütlusi ka selle kohta, et enda abikaasaga elas ta koos kuni 2020 aastani, elab poolteist aastat üksinda erinevates kohtades. A. Yurganchini ütlustest ei nähtu, et tal oleks Eestis sugulasi, suhtleb tuttavate ja sõpradega Bulgaariast. Järelikult puuduvad Asen Yurganchinil Eestiga perekondlikud, 22 majanduslikud vms sidemed ning tema Eestis viibimine ei ole vältimatult vajalik. Kuna Asen Yurganchin pani Eesti Vabariigis toime esimese astme kuriteo (raske tervisekahjustuse tekitamine) ning on jätkanud ka sõidukite juhtimist ilma vastava juhtimisõiguseta, on ta ilmselgelt ohustanud avalikku korda, kahjustades oma tegevusega Eestis elevate isikute tervist ja heaolu. Õigustatult on Tallinna Vangla Põhja Ringkonnaprokuratuurile tehtud ettepanekus märkinud, et preventiivsel eesmärgil, kaitsmaks Eesti Vabariigi õiguskorda ja ühiskonna turvalisust, on vajalik isiku suhtes lisakaristuse kohaldamist, Eesti õiguskorra ja ühiskonna turvalisuse kaitsmise vajadus kaalub üles välisriigi kodaniku isiklikud huvid ning tema õiguse Eestis liikuda. Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et

§ 54

lg 3 alusel on põhjendatud kohaldada Asen Yurganchini suhtes lisakaristusena Eesti Vabariigist väljasaatmist koos 5-aastase sissesõidukeeluga. Menetluskulud KrMS § 180 lg 1 järgi hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Menetletavas kriminaalasjas on menetluskuludeks KrMS § 175 lg 1 p 3,4,9 kohaselt ekspertiisitasud, süüdistatavate kaitsjatele makstud tasu ja sundraha esimese astme kuriteo toimepanemise eest. Kohtule ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et kohtuotsusega väljamõistetud summade tasumine käiks süüdistatavatele ilmselgelt üle jõu. Käesolevas kriminaalasjas on teostatud isiku kohtuarstlik ekspertiis nr 21E-AO10209 maksumusega 84 eurot, DNA ekspertiis nr 21E-GE1053 maksumusega 4446,00 eurot, narkootilise aine ekspertiis nr 21E-AN1719 maksumusega 168,00 eurot, arstliku kohtutoksikoloogiaekspertiis nr 21E-LÕX0222 maksumusega 95 eurot ja joobeseisundi tuvastamise maksumus 144,00 eurot. Kuna narkootilise aine ekspertiis maksumusega 168,00 eurot, arstliku kohtutoksikoloogiaekspertiis maksumusega 95 eurot ja joobeseisundi tuvastamise maksumus 144,00 eurot on seotud vaid Stanislav Gavrilovile esitatud süüdistusega, kuuluvad nimetatud summad välja mõistmisele vaid Stanislav Gavrilovilt. Mõlemalt süüdistatavalt tuleb välja mõista isiku kohtuarstlik ekspertiis nr 21E-AO10209 maksumusega 84 eurot (kummaltki 42 eurot) ja DNA ekspertiisi nr 21E-GE1053 maksumus. DNA-ekspertiisiakti 21E-GE1053 alusel kuulub süüdistatavatelt väljamõistmisele 2337 eurot (kummaltki 1168,50 eurot). Seda põhjusel, et ekspertiisiaktist nähtuvalt oli ekspertiisiobjekte 41 ning 41 x 57 on 2337. Kohtuekspertiisiseaduse § 273 kohaselt on DNA-ekspertiisi hind ühe analüüsiobjekti kohta 57 eurot. DNA-ekspertiisitasude väljamõistmisel süüdistatavatelt arvestab kohus lisaks nende asjakohasusele ka Riigikohtu lahendis 3-1-1-120-12 p-s 6.2 väljendatud seisukohta, mille kohaselt kohtuekspertiisiseadus ei sisalda ei ekspertiisiobjekti ega analüüsiobjekti mõistet, aga seaduse süstemaatilise tõlgendamise pinnalt saab öelda, et mõlema termini all on silmas peetud objekte, mis on eksperdile ekspertiisi teostamiseks üle antud. Seejuures ei sõltu ekspertiisi hind asjaolust, mitme inimese DNA-proove analüüsiobjektilt leida üritatakse või milline summa ekspertiisi tegemiseks tegelikult kulutatakse. Seega sõltub DNA-ekspertiisi eest väljamõistetav summa ekspertiisiobjektide arvust. Ülejäänud DNA-ekspertiisiakti summa 2109 euro ulatuses jätab kohus riigi kanda. Asen Yurganchinile ja Stanislav Gavrilovile on kohtueelses menetluses osutanud õigusabi määratud korras kaitsja, kelle poolt esitatud tasutaotlusi on Asen Yurganchini osas rahuldatud kogusumma 811,20 euro ulatuses ja Stanislav Gavrilovi osas 286,80 euro ulatuses. Nimetatud summad kuuluvad süüdistatavatelt väljamõistmisele. Samuti tuleb Asen Yurganchinilt lisaks välja mõista kaitsja tasu kohtus esindamise eest kogusummas 940,80 eurot. Nii Stanislav Gavrilovil kui ka Asen Yurganchinil tuleb KrMS § 175 lg 1 p 9 ja § 179 lg 1 p 1 alusel välja mõista riigituludesse esimese astme kuriteos süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha summas 1635 eurot. Selleks, et mitte asetada süüdistatavaid raskesse majanduslikku olukorda, võimaldab kohus tasuda menetluskulud KrMS 180 lg 3 alusel 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest. Kohtu määratud 12kuulise tähtaja ületamisel loetakse maksetähtaeg saabunuks ja kogu nõue suunatakse täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. 23 Asitõendid KrMS § 306 lg 1 p 13 kohaselt peab kohus lahendama küsimuse, kuidas toimida asitõendite ja kriminaalmenetluses äravõetud, arestitud või konfiskeerimisele kuuluvate muude objektidega. Kohus leiab, et kõik CD-R ja DVD-plaadid, mis asuvad kriminaalasja materjalide juures, tuleb kohtuotsuse jõustumisel jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja materjalide juurde. Põhja Prefektuuri asitõendite hoidlas asuvate asitõendite osas tuleb kohtuotsuse jõustumisel toimida järgnevalt: kolm nuga (pakend 2.1.2 ja 3 ning 8) konfiskeerida

§ 83

lg 1 alusel kui kuriteo toimepanemise vahend ja hävitada; kõik proovid ja süstal vedelikuga ning plastpudel vedelikuga (pakendid nr 1.5, 2, 2.1-2.3, 2.17, 3.13.2, 3.5, 3.8, 7, 8.1, 8.4, 8.5, 8.8 ja 8.9) hävitada kui väärtusetud KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel. Kuna KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tuleb muu asitõend, mille kuuluvust ei ole vaidlustatud, tagastada omanikule või seaduslikule valdajale, tuleb Põhja prefektuuri asitõendite hoidlas asuvad esemed kohtuotsuse jõustumisel tagastada järgnevalt: D. S.i mobiiltelefon Redmi, sim-kaardid, riided ja isiklikud esemed (pakendid nr 1-9) – tagastada D. S.ile; A.Yurganchini riided ja kaardid ning mobiiltelefonid Samsung ja Nokia (pakendid nr 1-5, KT7911436, KT7911437) – tagastada Asen Yurganchinile; S.Gavrilovi mobiiltelefonid CAT, Samsung ja Huawei ning kotike „Tallink“ - tagastada Stanislav Gavrilovile. Arvestades eeltoodut ja juhindudes KrMS §§ 175, 179, 180, 238, 309 lg 3, 315, 318, 319 kohus otsustas: Süüdi tunnistada Stanislav Gavrilov

§ 118lg 1 p 1 järgi ja mõista talle põhikaristuseks vangistus 4 aastat 6 kuud.

Süüdi tunnistada Stanislav Gavrilov

§ 183

lg 2 p 2 järgi ja mõista talle põhikaristuseks vangistus 1 aasta.

§ 64lg 1 alusel mõista kuritegude kogumi eest Stanislav Gavrilovile karistuseks 5 aastat vangistust. Kr

MS § 238 lg 2 kohaselt vähendada Stanislav Gavrilovile mõistetavat põhikaristust 1/3 võrra ning lõplikuks põhikaristuseks mõista vangistus 3 aastat 4 kuud.

§ 65

lg 2 kohaselt suurendada mõistetud karistust 05.04.2021 Harju Maakohtu otsusega mõistetud ärakandmata karistuse 6 kuud vangistust võrra ning mõista lõplikuks liitkaristuseks Stanislav Gavrilovile vangistus 3 aastat 10 kuud. Tõkend – vahistamine – jätta muutmata kuni kohtuotsuse jõustumiseni, arvates

§ 68

lg 1 alusel karistusaja hulka eelvangistuses kuni kohtulahendini viibitud aeg, on Stanislav Gavrilovi karistuse kandmise alguseks 05.10.2021.a. Süüdi tunnistada Asen Yurganchin

§ 118lg 1 p 1 järgi ja mõista talle põhikaristuseks vangistus 4 aastat 6 kuud.

Süüdi tunnistada Asen Yurganchin

§ 4231

järgi ja mõista talle põhikaristuseks vangistus 6 kuud.

§ 64lg 1 alusel mõista kuritegude kogumi eest Asen Yurganchinile karistuseks 5 aastat vangistust. Kr

MS § 238 lg 2 kohaselt vähendada Asen Yurganchinile mõistetavat põhikaristust 1/3 võrra ning lõplikuks põhikaristuseks mõista vangistus 3 aastat 4 kuud.

§ 65

lg 2 kohaselt suurendada mõistetud karistust 14.04.2021 Harju Maakohtu otsusega mõistetud ärakandmata karistuse 1 aasta vangistust võrra ning mõista lõplikuks liitkaristuseks Asen Yurganchinile vangistus 4 aastat 4 kuud. 24

§ 68

lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 10.-11.06.2021 ja 17.18.09.2021, so kokku 4 päeva, kandmisele kuulub Asen Yurganchinil 4 aastat 3 kuud 26 päeva vangistust. Tõkend – vahistamine – jätta muutmata kuni kohtuotsuse jõustumiseni, arvates

§ 68

lg 1 alusel karistusaja hulka eelvangistuses kuni kohtulahendini viibitud aeg, on Asen Yurganchini karistuse kandmise alguseks on 27.09.2021.a.

§ 54

lg 3 kohaselt lisakaristusena kohaldada Asen Yurganchini suhtes Eesti Vabariigist väljasaatmist koos 5-aastase sissesõidukeeluga.

§ 55lg 2 kohaselt väljasaatmisega kaasneva sissesõidukeelu tähtaega arvutatakse süüdlase väljasaatmisest. Kr

MS § 175 lg 1 p 3,4,9 ning § 180 lg 1 alusel välja mõista Asen Yurganchinilt riigieelarve tuludesse menetluskulud: ekspertiisitasu kogusummas (42+1168,5) 1210,50 eurot ja süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 1635 eurot ning kaitsjatasu 1752 eurot. Menetluskulud kogusummas 4597,50 eurot võib A.Yurganchin tasuda ositi 12 kuu jooksul (igakuiselt vähemalt 383 eurot) alates kohtuotsuse jõustumisest Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele SEB PANK EE351010052031000004, SWEDBANK EE522200221013264447, LUMINOR BANK EE401700017002872300 või LHV PANK EE

1. Maksekorraldusele on kohustuslik märkida viitenumber
2. KrMS § 175 lg 1 p 3,4,9 ning § 180 lg 1 alusel välja mõista Stanislav Gavrilovilt riigieelarve tuludesse menetluskulud: ekspertiisitasu kogusummas (42+168+95+144+1168,5) 1617,50 eurot ja süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 1635 eurot ning kaitsjatasu 286,80 eurot. Menetluskulud kogusummas 3539,30 eurot võib S.Gavrilov tasuda ositi 12 kuu jooksul (igakuiselt vähemalt 295 eurot) alates kohtuotsuse jõustumisest Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele SEB PANK EE351010052031000004, SWEDBANK EE522200221013264447, LUMINOR BANK EE401700017002872300 või LHV PANK EE
3. Maksekorraldusele on kohustuslik märkida viitenumber
4. Samuti on makseinfo koos kohtuotsusega kättesaadav e-toimiku süsteemi kaudu. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. KrMS § 180 lg 3 alusel jätta riigi kanda ekspertiisitasu summas 2109 eurot. Asitõendid ja muud kriminaalmenetluses äravõetud objektid kohtuotsuse jõustumisel: - kõik CD ja DVD-plaadid, mis asuvad kriminaalasja materjalide juures – jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja materjalide juurde. Põhja Prefektuuri asitõendite hoidlas asuvad asitõendid: - kolm nuga (pakend 2.1.2 ja 3 ning 8) – konfiskeerida

§ 83

lg 1 alusel kui kuriteo toimepanemise vahend ja hävitada; - kõik proovid ja süstal vedelikuga ning plastpudel vedelikuga (pakendid nr 1.5, 2, 2.1-2.3, 2.17, 3.13.2, 3.5, 3.8, 7, 8.1, 8.4, 8.5, 8.8 ja 8.9) – hävitada KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel; - D. S.i mobiiltelefon Redmi, sim-kaardid, riided ja isiklikud esemed (pakendid nr 1-9) – tagastada KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel D. S.ile; - A.Yurganchini riided ja kaardid ning mobiiltelefonid Samsung ja Nokia (pakendid nr 1-5, KT7911436, KT7911437) – tagastada KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel Asen Yurganchinile; - S.Gavrilovi mobiiltelefonid CAT, Samsung ja Huawei ning kotike „Tallink“ - tagastada KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel Stanislav Gavrilovile. Kohtuotsusele võib esitada apellatsiooni, teatades Harju Maakohtule apellatsiooniõiguse kasutamise soovist 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest ning esitades Tallinna Ringkonnakohtule apellatsiooni 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda 25 kohtuotsusega ning vahistatud süüdistataval või tema kaitsjal kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast 15 päeva jooksul. Kohtuotsuse resolutiivosa kuulutati 14.09.2022.a. Kui on esitatud apellatsiooniteade, siis kohtuotsus tervikuna koostatakse ja see on kohtumenetluse pooltele kohtus kättesaadav 21.10.2022.a. Kohtunik (allkirjastatud digitaalselt) 26