Obsah (6)

§ 424§ 74§ 329§ 65§ 69§ 75

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 24. aprill 2023, Valga kohtumaja Kriminaalasja number 1-23-1095 (22261001110) Kohtunik Aivar Hint Kohtuistungi sekretä

§ 424

lg 1 järgi 5 kuu ja 28 päeva vangistusega

§ 74

lg 1, 3 alusel tingimisi 1-aastase katseajaga; tõkend: ei ole kohaldatud)

§ 329järgi RESOLUTSIOON Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (Kr

MS) § 248 lg 1 p 5 ja § 249 kohus otsustas: 1. Tunnistada Lembit Linno süüdi karistusseadustiku (

) § 329 järgi ja mõista talle karistuseks 3 (kolm) kuud vangistust.

§ 65

lg 2 alusel suurendada käesoleva kohtuotsusega mõistetud karistust Tartu Maakohtu 23.08.2022.a. otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 5 kuud ja 28 päeva vangistust võrra ning mõista Lembit Linnole liitkaristuseks 8 (kaheksa) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust.

§ 69

lg 1, 3 alusel asendada Lembit Linnole mõistetud 8 kuud 28 päeva vangistust üldkasuliku tööga 268 (kakssada kuuskümmend kaheksa) tundi ja määrata üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 18 (kaheksateist) kuud kohtuotsuse jõustumisest arvates.

§ 69

lg 4 alusel on Lembit Linno kohustatud üldkasuliku töö tegemise perioodil järgima

§ 75

lg-s 1 sätestatud käitumiskontrolli nõudeid: 1) elab kohtu määratud alalises elukohas – xxxx x-xx xxxxx xxxx xxxxxxxxx xxxx xxxxxxxxxxxxx; 2) ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

1. Menetluskulude hüvitamine: KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista Lembit Linnolt kriminaalmenetluse kuludena sundraha 1087 (üks tuhat kaheksakümmend seitse) eurot 50 senti ja riigi õigusabi tasu 100 (ükssada) eurot 80 senti riigi kasuks. Määrata kriminaalmenetluse kulud 1188 (üks tuhat ükssada kaheksakümmend kaheksa) eurot 30 senti tasumisele ositi aasta jooksul järgmiselt: 1) alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust igakuise menetluskulu osa 99 (üheksakümmend üheksa) eurot 02 senti tasumine, kuni menetluskulude täieliku tasumiseni; 2) igas kuus tasutava menetluskulu osa tasumistähtaeg kuu
2. kuupäev; 3) tähtaegselt kohtu määratud menetluskulu osa tasumata jätmisel või kokkuvõttes tasumise graafikujärgse võlgnevuse korral, lugeda tähtaeg saabunuks menetluskulu tasumisele tervikuna. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 (AS SEB Pank) või EE522200221013264447 (Swedbank AS) või EE401700017002872300 (Luminor Bank AS) või EE957700771001523585 (AS LHV Pank), märkides ära viitenumbri 99923700014280 ning selgituse “Lembit Linno, otsus nr 1-23-1095, menetluskulu“. Edasikaebamise kord ja selgitused kohtuotsusele Kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata KrMS §-s 318 sätestatud alustel Tartu Ringkonnakohtule kirjaliku apellatsiooni esitamisega viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Kohtuotsus jõustub edasikaebe (apellatsiooni) tähtaja möödumisel. Käitumiskontrollile allutatud süüdimõistetule nimetab kriminaalhooldaja kriminaalhooldusosakonna juhataja ning kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku sellekohase ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistus täitmisele. Üldkasuliku töö täitmisele pööramiseks saadetakse kohtuotsus täitmiseks süüdimõistetu elukohajärgsele kriminaalhooldusosakonnale. Ositi täitmiseks määratud kriminaalmenetluse kulud loetakse täidetuks ja otsust menetluskuludes kohtutäiturile täitmisele pööramiseks ei saadeta, kui süüdimõistetu on rahasummad tähtaegselt tasunud Eesti Vabariigile. ASJAOLUDE KIRJELDUS JA OTSUSE PÕHJENDUSED Süüdistus Süüdistusest nähtuvalt on Lembit Linno toime pannud kuriteo eest mõistetud ja täitmisele pööratud Karistusseadustiku §-is 50 sätestatud lisakaristuse täitmisest teadliku kõrvalehoidumise

§ 329järgi, mis seisnes selles, et tema 13.12.2022.a.

kella 10.18 ajal juhtis Valgamaal Otepää linnas Lipuväljak 26 juures mootorsõidukit Volvo V50 registreerimismärgiga xxx xxx , omamata selleks vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust, kui juhtimisõigus on karistusena ära võetud Tartu Maakohtu Valga kohtumaja 23.08. 2022.a. otsusega kriminaalasjas 2 1-22-4977 (kohtueelse menetluse nr 22261000622). Kriminaalasjas sõlmitud kokkulepe Prokuratuur ja süüdistatav on nõustunud kriminaalasja lahendamisega kokkuleppemenetluses. Prokurör, süüdistatav ja süüdistatava kaitsja on sõlminud kokkuleppe süüdistatava süüdimõistmiseks

§ 329

järgi ja mõista karistuseks 3 kuud vangistust.

§ 65lg 2 alusel suurendada mõistetavat karistust 23.08.2022.a.

Tartu Maakohtu Valga kohtumaja otsusega Lembit Linnole mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra s.o 5 kuud ja 28 päeva vangistust ning liitkaristuseks mõista 8 kuud ja 28 päeva vangistust.

§ 74

lg 5 kohaselt asendada vangistus üldkasuliku tööga

§ 69

sätteid arvestades.

§ 69

alusel asendada karistuseks mõistetud vangistus 8 kuud ja 28 päeva üldkasuliku tööga, arvestades, et ühele vangistuse päevale vastab 1 tund üldkasulikku tööd (8 kuud ja 28 päeva = 268 päeva) s.o üldkasuliku tööga 268 tundi. Üldkasulik töö tuleb teha 18 kuu jooksul.

§ 69

lg 4 kohaselt tuleb üldkasuliku töö tegemise ajal järgida kontrollnõudeid vastavalt

§-s 75 sätestatule: Lembit Linno peab:

1. elama kohtu määratud alalises elukohas;
2. ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele
3. alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;
4. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui 15 päevaks;
5. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks.
6. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Põhjendused süüdimõistmises Kohtuistungil süüdistatav kinnitas, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustus vastavalt kokkuleppele süüdimõistmises ning karistamises. Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et kokkuleppe sõlmimine on olnud süüdistatava tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Lähtudes KrMS §-st 306 ei tekkinud kohtul kohtuotsuse tegemisel lahendatavates küsimustes kahtlusi, mis oleks tinginud kokkuleppemenetlusest keeldumise ja prokuratuurile kriminaaltoimiku tagastamise vastavalt KrMS § 248 lg 1 p-le
7. Kohus tuvastas, et kriminaalasja menetlemisel on tõendamiseseme asjaolud selged, vastavuses õigusliku kvalifikatsiooniga ning süüdistatav tuleb süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Põhjendused karistuse mõistmisel

§ 329

näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis välistaksid süüdistatava karistamise kokkuleppemenetluses. Süüdistatavat tuleb karistada vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Kohtu põhjendused kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. Sundraha määr tuleneb Vabariigi Valitsuse 09. detsembri 2022 määrusest nr 124 (Töötasu alammäära kehtestamine), millega on kehtestatud töötasu alammääraks 725 eurot kuus. KrMS § 179 lg 1 kohaselt on sundraha teise astme kuriteo puhul 1,5 kuupalga alammäära, s.o 1087,50 eurot. KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Süüdistatava Lembit Linno kaitsja esinemise eest kohtueelsel uurimisel on määratud hüvitamisele kuuluvaks summaks riigi õigusabi tasuna 100,80 eurot. 3 KrMS § 189 lg 1 kohaselt kohtueelses menetluses kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsustatakse uurimisasutuse või prokuratuuri määrusega. Kohtumenetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtuotsusega (KrMS § 189 lg 2). KrMS § 180 lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Seejuures arvestatakse KrMS §-s 182 sätestatud erandeid. KrMS § 180 lg 3 kohaselt menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Kriminaalmenetluses on süüdistatavale arvestuslikult menetluskuludeks kokku 1188,30 eurot: sundraha 1087,50 eurot ja riigi õigusabi tasu 100,80 eurot. Arvestades süüdimõistetu majanduslikku olukorda määrata tal menetluskulude tasumine ositi aasta jooksul, igakuiste võrdsete osade kaupa. Kohtu muud põhjendused KrMS § 408 lg 2 kohaselt kohtuotsus jõustub, kui apellatsiooni esitamise tähtaeg on möödunud. KrMS § 412 lg 2 kohaselt süüdimõistev kohtuotsus pööratakse täitmisele selle jõustumisest või kriminaalasja apellatsiooni- või kassatsioonikohtust tagastamisest alates kolme päeva jooksul. (allkirjastatud digitaalselt) Aivar Hint Kohtunik 4