lg 2 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör abiprokurör Valdo Gerassimov Süüdistatav Ragnar Alberg (isikukood: 38501014916; elukoht: xxxxxxxxxx xxx x-x xxxxxxx xxxx xxxx xxxx xxxxxxxxxxxx; töökoht: xxxxx xxxxxx xx, xxxxxxxxxxxxxxx; karistatus: Tartu Maakohtu 26.11.2018 otsusega
lg 1 järgi 2 kuu ja 28 päeva vangistusega
Lisakaristusena mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmine kolmeks kuuks; tõkend: ei ole kohaldatud) RESOLUTSIOON Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 248 lg 1 p 5 ja § 249 kohus otsustas: 1. Tunnistada Ragnar Alberg süüdi karistusseadustiku (
) § 424 lg 2 järgi ja mõista talle karistuseks 7 (seitse) kuud vangistust.
lg 1 alusel arvata eelvangistuse aeg 01.-02.11.2022, s.o 2 (kaks) päeva mõistetud karistusaja hulka ning lugeda Ragnar Albergil kandmisele kuuluvaks karistuseks 6 (kuus) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust.
lg 1, 2 ja 3 alusel määrata, et mõistetud vangistusest kuulub kohesele ärakandmisele 8 (kaheksa) päeva vangistust ja ülejäänud vangistus 6 (kuus) kuud ja 20 (kakskümmend) päeva jääb tingimisi kohaldamata. Määrata Ragnar Albergile katseaeg 18 (kaheksateist) kuud ning mõistetud vangistust 6 (kuus) kuud ja 20 (kakskümmend) päeva ei pöörata täitmisele, kui Ragnar Alberg ei pane katseajal toime uut kuritegu ja täidab
lg-s 1 sätestatud käitumiskontrolli nõudeid: 1) elab kohtu määratud alalises elukohas – xxxxxxxxxx xxx x-x xxxx xxxx xxxx xxxx xxxxxxxxxxxxx; 2) ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Määrata Ragnar Albergile
Määrata Ragnar Albergile
lg 2 p 8 alusel käitumiskontrolli ajal kohustusena osaleda kriminaalhooldusametniku poolt määratavas sotsiaalprogrammis.
lg 4 alusel kohustada Ragnar Albergi registreerima ennast hiljemalt 1 (ühe) kuu jooksul alates kinnipidamisasutusest vabanedes alkoholitarvitamise häire diagnoosimiseks „Esmase hindamise“ teenusele ühes järgnevatest raviasutusest: LõunaEesti Haigla; Põhja-Eesti Regionaalhaigla; Pärnu Haigla; Tartu Ülikooli Kliinikum; Viljandi Haigla; AS Valga Haigla ja läbima hindamise meditsiiniasutusest saadud ajal.
lg 1 p 1 alusel võtta Ragnar Albergilt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus 4 (neljaks) kuuks. Tulenevalt KrMS § 414 lg 1 saadab kohus Ragnar Albergile kohtuotsuse jõustumisel teatise selle kohta, mis ajaks ja millisesse vanglasse ta peab karistuse kandmiseks ilmuma. KrMS § 414 lg 2 kohaselt loetakse vangistuse kandmise alguseks süüdimõistetu vanglasse saabumise aeg. Määratud ajaks vanglasse ilmumata jäämise korral kohaldatakse süüdimõistetu suhtes sundtoomist vastavalt KrMS § 414 lg 3 või vahistatakse vangla taotlusel lähtudes KrMS §
lg 2 järgi, mis seisnes selles, et tema isikuna, keda on karistatud Tartu Maakohtu Valga kohtumaja 26.11.2018.a otsusega nr 1-18-9551/2
lg 1 järgi ning milline karistus ei ole kustunud, juhtis uuesti 01.11.2022.a kella 19.41 paiku Valga maakonnas Valga linnas Metsa tn 19 juures mootorsõidukit Volkswagen Touran registreerimismärgiga xxx xxx seisundis, kui alkoholisisaldus ühes liitris väljahingatavas õhus oli 1,17 mg/l. Võttes arvesse laiendmääramatust 0,10 mg/l, lugeda lõplikuks tulemiks 1,07 mg/l. Mõõtmine toimus alkomeetriga Dräger Alcotest 7110 EST seeria nr ARAF-0020. Ragnar Alberg rikkus oma teoga Liiklusseaduse § 33 lg 11 p 2 ja § 69 lg 1 nõudeid, mille kohaselt sõiduki juht ei tohi olla joobeseisundis. Liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 järgi loetakse mootorsõidukijuht alkoholijoobes olevaks, kui tema ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Kriminaalasjas sõlmitud kokkulepe Prokuratuur ja süüdistatav on nõustunud kriminaalasja lahendamisega kokkuleppemenetluses. Prokurör, süüdistatav ja süüdistatava kaitsja on sõlminud kokkuleppe süüdistatava süüdimõistmiseks
lg 2 järgi ja mõista karistuseks 7 kuud vangistust.
kuni 02.11.2022.a. s.o. 2 päeva karistusaja hulka ja lugeda kandmisele kuuluvaks karistuseks 6 kuud ja 28 päeva vangistust.
lg 4 p 1;
lg 2 alusel määrata, et Ragnar Albergile mõistetavast 6 kuu ja 28 päevasest vangistusest kuulub pärast kohtuotsuse jõustumist kohesele ärakandmisele 8 päeva vangistust ja vangistus tähtajaga 6 kuud ja 20 päeva mõista tingimisi ja täitmisele mitte pöörata, kui Ragnar Alberg 18 kuulise katseaja jooksul ei pane toime uut kuritegu ja täidab talle
Ragnar Alberg peab:
lg 2 p 2 alusel määrata, et Ragnar Alberg on käitumiskontrolli ajal kohustatud mitte tarvitama alkoholi.
lg 2 p 8 alusel kohustada Ragnar Albergi käitumiskontrolli ajal osalema kriminaalhooldusametniku poolt määratavas sotsiaalprogrammis.
lg 4 alusel kohustada Ragnar Albergi registreerima ennast hiljemalt 1 (ühe) kuu jooksul alates kinnipidamisasutusest vabanedes alkoholitarvitamise häire diagnoosimiseks „Esmase hindamise“ teenusele ühes järgnevatest raviasutusest: Lõuna-Eesti Haigla; Põhja-Eesti Regionaalhaigla; Pärnu Haigla; Tartu Ülikooli Kliinikum; Viljandi Haigla; AS Valga Haigla ja läbima hindamise meditsiiniasutusest saadud ajal. Tulenevalt
lg 1 p 1 võtta Ragnar Albergilt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 4 kuuks alates kohtuotsuse jõustumisest. Põhjendused süüdimõistmises Kohtuistungil süüdistatav kinnitas, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustus vastavalt kokkuleppele süüdimõistmises ning karistamises. Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et kokkuleppe sõlmimine on olnud süüdistatava tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Lähtudes KrMS §-st 306 ei tekkinud kohtul kohtuotsuse tegemisel lahendatavates küsimustes kahtlusi, mis oleks tinginud kokkuleppemenetlusest keeldumise ja prokuratuurile kriminaaltoimiku tagastamise vastavalt KrMS § 248 lg 1 p-le 2. Kohus tuvastas, et kriminaalasja menetlemisel on tõendamiseseme asjaolud selged, vastavuses õigusliku kvalifikatsiooniga ning süüdistatav tuleb süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Põhjendused karistuse mõistmisel
lg 2 näeb ette süüdlase karistamise kuni neljaaastase vangistusega.
lg 4 kohaselt käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud kuriteo korral: 1) ei jäeta mõistetud karistust täielikult tingimisi kohaldamata; 2) kohaldatakse lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis välistaksid süüdistatava karistamise kokkuleppemenetluses. Süüdistatavat tuleb karistada vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Kohtu põhjendused kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. Sundraha määr tuleneb Vabariigi Valitsuse 09. detsembri 2022 määrusest nr 124 (Töötasu alammäära kehtestamine), millega on kehtestatud töötasu alammääraks 725 eurot kuus. KrMS § 179 lg 1 kohaselt on sundraha teise astme kuriteo puhul 1,5 kuupalga alammäära, s.o 1087,50 eurot. KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Süüdistatava Ragnar Albergi kaitsja esinemise eest kohtueelsel uurimisel on määratud hüvitamisele kuuluvaks summaks riigi õigusabi tasuna 204 eurot. KrMS § 189 lg 1 kohaselt kohtueelses menetluses kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsustatakse uurimisasutuse või prokuratuuri määrusega. Kohtumenetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtuotsusega (KrMS § 189 lg 2). 4 KrMS § 180 lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Seejuures arvestatakse KrMS §-s 182 sätestatud erandeid. KrMS § 180 lg 3 kohaselt menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Kriminaalmenetluses on süüdistatavale arvestuslikult menetluskuludeks kokku 1291,50 eurot: sundraha 1087,50 eurot ja riigi õigusabi tasu 204 eurot. Arvestades süüdimõistetu majanduslikku olukorda määrata tal menetluskulude tasumine ositi aasta jooksul, igakuiste võrdsete osade kaupa. Kohtu muud põhjendused ja eelvangistusaja arvestus Ragnar Alberg on kahtlustatavana kinni peetud 01.11.2022.a. kuni 02.11.2022.a, seega on Ragnar Alberg viibinud eelvangistuses 2 päeva.
MS § 408 lg 2 kohaselt kohtuotsus jõustub, kui apellatsiooni esitamise tähtaeg on möödunud. KrMS § 412 lg 2 kohaselt süüdimõistev kohtuotsus pööratakse täitmisele selle jõustumisest või kriminaalasja apellatsiooni- või kassatsioonikohtust tagastamisest alates kolme päeva jooksul. (allkirjastatud digitaalselt) Aivar Hint Kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.