Obsah (4)

§ 1045§ 1046§ 1047§ 1050

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Iris Kangur-Gontšarov, Margo Klaar ja Meeli Kaur Otsuse tegemise aeg ja koht 6. aprill 2023, Tallinn Kohtuasja number 2-21-

) § 1043 sätestab, et teisele isikule (kannatanu) õigusvastselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele.

§ 1045

lg 1 p 4 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu isikliku õiguse rikkumisega.

§ 1046

lg 1 järgi on isiku au teotamine, muu hulgas ebakohase väärtushinnanguga, isiku nime või kujutise õigustamatu kasutamine, eraelu puutumatuse või muu isikliku õiguse rikkumine õigusvastane, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Õigusvastasuse tuvastamisel tuleb arvestada rikkumise liiki, põhjust ja ajendit, samuti suhet rikkumisega taotletud eesmärgi ja rikkumise raskuse vahel.

§ 1046

lg 2 järgi ei ole isikliku õiguse rikkumine õigusvastane, kui rikkumine on õigustatud, arvestades muid seadusega kaitstud hüvesid ja kolmandate isikute või avalikkuse huve. Õigusvastasuse tuvastamisel tuleb sellisel juhul lähtuda erinevate kaitstud hüvede ja huvide võrdlevast hindamisest.

§ 1047

lg 1 kohaselt isiklike õiguste rikkumine või isiku majandus- või kutsetegevusse sekkumine isiku või tema tegevuse kohta ebaõigete andmete avaldamise või faktilist laadi andmete mittetäieliku või eksitava avaldamisega on õigusvastane, kui avaldaja ei tõenda, et ta ei teadnud avaldamisel andmete ebaõigsusest või mittetäielikkusest ega pidanudki 7 2-21-2829 sellest teadma.

§ 1047

lg 2 järgi loetakse teise isiku au teotava või teisele isikule majanduslikult kahjuliku asjaolu avaldamine õigusvastaseks, kui avaldaja ei tõenda, et avaldatud asjaolu vastab tegelikkusele.

§ 1047

lg 3 alusel ei loeta, hoolimata sama paragrahvi lg-tes 1 ja 2 sätestatust, andmete või asjaolu avaldamist õigusvastaseks, kui avaldajal või isikul, kellele asjaolu avaldati, oli avaldamise suhtes õigustatud huvi ning avaldaja kontrollis andmeid või asjaolu põhjalikkusega, mis vastab rikkumise raskusele. Seega, kui hageja on tõendanud kahju õigusvastase põhjustamise kostja poolt, siis tuleb kostjal kui kahju tekitajal vastutusest vabanemiseks tõendada mõne õigusvastasust välistava asjaolu esinemine või süü puudumine (

§ 1050). 36.

Asjakohane on käsitleda esmalt kostja kaebust, sest selle edukuse korral poleks vaja hageja kaebust enam lahendada. Apellatsiooniastmes vaidlevad pooled jätkuvalt selle üle, kas kostja avaldas hageja kohta (kaudse) faktiväite, et kuriteoteate tegelik koostaja on hageja või väärtushinnangu, et kostja usub, et kuriteoteate tegelik koostaja on hageja.

1. Maakohus märkis asjakohaselt, et faktiväide on põhimõtteliselt kontrollitav ja selle tõesus või väärus kohtumenetluses tõendatav, aga väärtusotsustus väljendub isikule antud hinnangus, mis sisu või vormi tõttu võib olla halvustava tähendusega, kusjuures väärtushinnangut on võimalik põhjendada, mitte tõendada selle sisu tõesust või väärust. Ühtlasi on õige maakohtu põhjendus, et lähtuda tuleb sellest, kuidas avalduse adressaadiks olev mõistlik isik sellest aru saab, mistõttu pole oluline, kuidas kostja ise avaldatut hindas. Maakohus tuvastas ja pooled ei vaidle, et kostja avaldas artiklis järgmised laused: „Meil on olnud juhatuses üksmeel ja me kõik oleme leitud lahendusi aktsepteerinud, välja arvatud üks juhatuse liige, kellel on olnud asjadest oma arvamus, see on X. Mina usun, et Tallinna loomaaia direktori poolt allkirjastatud kuriteoteate tegelik koostaja on meie enda seltsi juhatuse liige“. Kolleegiumi arvates on maakohus põhjendatult järeldanud, et kostja avaldatust, kus kostja avaldas maakohtu sõnastatu kohaselt avaliku kahtluse, et kuriteoteate tegelik koostaja on hageja ja lisaks põhjendas, et sellise kahtluse on tinginud hageja, kes ei aktsepteeri ühtegi juhatuse lahendust, saab artikli adressaadiks olev mõistlik isik aru, et kuriteoteate tegelikuks koostajaks on hageja. Asjaolust, et kostja on artiklis eelnevalt mitu korda maininud, et tema ei tea, kes on kuriteoteate koostaja, kuid on siiski välja toonud, et tema usub, et allkirjastatud kuriteoteate on tegelikult koostanud hageja, ei jää mõistlikule isikule arusaama, justkui kostja ise ei teakski, kes on koostanud kuriteoteate. Igal juhul ei ole kostja avaldatud väidetest võimalik järeldada, et kostja ei pea kuriteoteate esitajana silmas hagejat. Kostja on üsna kindlameelselt end väljendanud, et kuriteoteate koostajana usub ta olevat MTÜ Tallinna Loomaaia Sõprade Seltsi juhatuse liiget, s.o hagejat. Kostja artiklis kajastatud väidetega kogumis jääb mulje, et kuriteoteadet pole koostanud sellele allakirjutanu, vaid hageja. Kostja väited, mis on avaldatud viisil, kus kostja samal ajal ka ei tea, kes on kuriteoteate koostaja, kuid usub, et see on hageja, on siiski väidete kogumis loonud mulje, et faktiväide, et kuriteoteate tegelik koostaja on hageja, on õige. Ebaõigeteks andmeteks võivad olla ka kaudsed faktiväited, st faktiväited, mida kostja avaldatus küll sõnaselgelt ei nähtu, kuid mis sellest mõistlikult võttes järelduvad. Seega ei pea kostja olema sõnaselgelt avaldanud faktiväidet, et kuriteoteate tegelik koostaja on hageja. On piisav, et see väide avaldatust järeldub (vt Riigikohtu
2. aprilli 2021 otsus tsiviilasjas nr 2-18-17980, p 19 esimene lõik). Kostja avaldatust võib järeldada, et kuriteoteate tegelik koostaja on hageja, mis on käsitatav kaudse faktiväitena.
3. Apellatsiooniastmes vaidlevad pooled jätkuvalt ka selle üle, kas kostja avaldatud faktiväide, et kuriteoteate tegelik koostaja on hageja, on ebaõige.

§ 1047

lg 1 kohaselt isiklike õiguste rikkumine või isiku majandus- või kutsetegevusse sekkumine isiku või tema tegevuse kohta ebaõigete andmete avaldamise või faktilist laadi andmete mittetäieliku või eksitava avaldamisega on õigusvastane, kui avaldaja ei tõenda, et ta ei teadnud avaldamisel 8 2-21-2829 andmete ebaõigsusest või mittetäielikkusest ega pidanudki sellest teadma. Vastavalt

§ 1047

lg 2 järgi loetakse teise isiku au teotava või teisele isikule majanduslikult kahjuliku asjaolu avaldamine õigusvastaseks, kui avaldaja ei tõenda, et avaldatud asjaolu vastab tegelikkusele.

1. Isiku au teotamisest tulenev kahju hüvitamise kohustuse tekkimine eeldab seda, et faktiväide oleks hageja au teotav (õigusvastane) ja au teotavate andmete avaldamine oleks õigusvastane. Au teotava faktiväite õigusvastasus oleneb eelkõige avaldatud faktiväite tõele mittevastavusest (vt Riigikohtu
2. aprilli 2007 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-5-07, p 31). Tegelikkusele vastava faktiväite avaldamine, isegi kui see teotab isiku au ja kahjustab tema mainet, ei ole iseenesest õigusvastane

§ 1047lg 2 järgi.

Seega ei ole

§ 1047

lg 2 alusel nõude rahuldamiseks alust, kui avaldaja tõendab, et väidetu vastab tegelikkusele ega ole õigusvastane (vt ka Riigikohtu

1. juuni 2012 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-169-11, p 12). Au või mainet kahjustav võib siiski olla tõele vastavate lausete avaldamise kontekst.
2. Kolleegium ei nõustu kostjaga, et maakohus jättis ebaõigesti hindamata kostja esitatud tõendid väidetu tegelikkusele vastamise hindamiseks. Kostja on viidatud tõendid esitanud maakohtus selleks, et tõendada, et kostja avaldatu polnud ilmselgelt alusetu või põhjendamatu. TsMS § 5 lg 2 järgi on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Kostja ei ole maakohtu menetluses väitnud, et kostja avaldatud faktiväide, et kuriteoteate tegelik koostaja on hageja, on õige. Kostja vastuväidete kohaselt on tema selliselt arvamust avaldanud ning on esitanud tõendid selgitamaks oma arvamuse kujunemist. Seetõttu ei ole põhjendatud kostja etteheide maakohtule, et maakohus jättis hindamata kostja tõendid avaldatud faktiväite ebaõigsuse ümberlükkamise kohta. Kostja ei ole tõendanud, et kostja avaldatust järelduv kaudne faktiväide, et kuriteoteate tegelik koostaja on hageja, on õige.
3. Kolleegium nõustub maakohtu järeldusega selle kohta, et kostja tegevus väite, et kuriteoteate tegelik koostaja on hageja, avaldamisel, oli õigusvastane. Arvestades esitatud väite sisu, millest saab omakorda järeldada, et selline tegevus on toimunud kättemaksuks, seetõttu on hävitatud MTÜ Tallinna Loomaaia Sõprade Selts ja sellega on alandatud teisi juhatuse liikmeid, on hageja au teotav ja mõjub hageja mainele negatiivselt.
4. Kostja apellatsioonkaebuse väidete kohaselt välistab väite, et kuriteoteate tegelik koostaja on hageja, õigusvastasuse see, et kostjale olid teada konkreetsed asjaolud, mis andsid talle põhjuse kahtlustada, et teave kostjale esitatud alusetu kuriteokahtluse kohta, mida kostja pidi meedias tõrjuma, pärines hagejalt. Kolleegium ei nõustu kostjaga, et käesoleval juhul oli kostjal õigustatud huvi ebaõige faktiväite avaldamiseks ja kostja oleks kontrollinud andmeid põhjalikkusega, mis vastas võimaliku rikkumise raskusele. Asjaolust, et hageja on ja oli veendunud, et teave, mille alusel kostjale esitati alusetuks osutunud kuriteokahtlustus, ei anna alust järeldada, et igal juhul on hageja esitanud kuriteoteate kostja tegevuse kohta. Ka asjaoludest, et kui hageja oli kostjale teadaolevalt ainuke isik, kes enne kriminaalmenetluse alustamist tõstataks küsimusi samade konkreetsete arvete kohta, millega seoses kostjale kahtlustus esitati ja prokuratuuri teate kohaselt sai menetlus alguse kontrollijate tähelepanu pälvinud tehingutest ning hagejat võis pidada tehingute kontrollijaks, ei ole kolleegiumi arvates võimalik järeldada, et ka kuriteoteate on kindlasti teinud hageja (tl 64–65, 80–83). Hageja pretensioonidest MTÜ Tallinna Loomaaia Sõprade Seltsi suhtes, headest suhetest Tallinna Loomaaiaga või sellest, et hageja on jurist, ei ole võimalik samuti järeldada, et kostja oleks kontrollinud avaldatud väite õigsust. Kostja arvamusest, et kui isikule võivad olla teada kuriteoteates kajastatud etteheidetavad teod ja tal on hea läbisaamine kuriteoteate allkirjastanud 9 2-21-2829 isikuga ning olemas eelduslikud oskused sellist teadet koostada, ei ole võimalik järeldada mistahes andmete kontrollimist selle kohta, kas kuriteoteate koostas hageja. Kolleegiumi arvates ei piisa isiku eeltoodud info valdamisest, headest suhetest või oskusest teateid koostada, et järeldada, et hageja oleks olnud koostanud kuriteoteate. Sellise ebaõige väite avaldamist ei õigusta kostja enda arusaam, mida hageja võis teha. Hageja kohta andmete avaldamine, millest mõistlik adressaat saab teha järelduse, et hageja on koostanud kostja suhtes kuriteoteate, tehes seda kättemaksuks, sellise tegevusega on hävitatud MTÜ Loomaaia Sõprade Selts ja see tehti teiste juhatuse liikmete alandamiseks, oleks eeldanud, et kostja kontrollib avaldatud andmeid põhjalikult. Eelkõige oleks kostja pidanud kontrollima, kas hageja temal olemasoleva info valdamise, heade suhete ja oma juriidiliste teadmiste tõttu on koostanud kuriteoteate. Seetõttu on ka õige maakohtu seisukoht, et kui kostja ei teadnud, kes on kuriteoteate koostaja, siis ei oleks ta pidanud avalikkusega jagama väiteid, millest on võimalik järeldada, et kuriteoteate koostajaks on ikkagi hageja. Seega on maakohus õigesti leidnud, et kostja teos, kui ta väitis, et kuriteoteate tegelikuks koostajaks on hageja, puuduvad

§ 1047lg-s 3 õigusvastasust välistavad asjaolud.

1. Asjaolu, et maakohus on jätnud hindamata iga konkreetse kostja väite hageja tegevuse kohta MTÜ Tallinna Loomaaia Sõprade Seltsi ja Tallinna Loomaaia koostöö lõppemises, ei luba ringkonnakohtu arvates asuda teistsugusele järeldusele maakohtust, et väide, et hageja tegevus hävitas MTÜ Tallinna Loomaaia Sõprade Seltsi päevaga, on ebaõige faktiväide. Ringkonnakohus kõrvaldab apellatsioonimenetluses eeltoodud maakohtu vea, täiendades maakohtu põhjendusi järgnevalt. Kuna kostja heitis avaldatud faktiväites kogu avaldatud artikli kontekstis ette kuriteoteate esitamisega MTÜ Tallinna Loomaaia Sõprade Seltsi hävitamist päevaga, siis ei ole tähtsust teistel hagejale etteheidetavatel tegevustel, mis kostja arvates võisid samuti olla seotud MTÜ Tallinna Loomaaia Sõprade Seltsi hävitamisega. Seega ei ole vajadust hinnata hageja ja Tallinna Loomaaia direktori
2. oktoobri 2020 ühist avaldust vaderiprogrammi liikmetele ja tunnistaja Valdeko Alliku ütlusi selle kohta, et Tallinna Loomaaial MTÜ Tallinna Loomaaia Sõprade Seltsi enam vaja polnud (tl 79). Kuna asja lahendamisel ei olnud vajadust tuvastada kõiki hagejale etteheidetavaid tegevusi, siis ei ole maakohus oma järelduse tegemisel, et hageja tegevus ei ole kuidagi negatiivselt mõjutanud MTÜ Tallinna Loomaaia Sõprade Seltsi, samuti pidanud silmas midagi muud, kui et hageja ei ole koostanud kuriteoteadet, mistõttu ei saanud hageja sellise tegevusega, mida ta teinud pole, kuidagi negatiivselt mõjutada MTÜ Tallinna Loomaaia Sõprade Seltsi tegevuse lõppemist.
3. Kolleegium ei nõustu kostjaga ka selles, et kostja on esile toonud sellised asjaolud, mille kohaselt, arvestades rikkumise liiki, põhjust ja ajendit, samuti suhet rikkumisega taotletud eesmärgi ja rikkumise vahel, poleks saanudki kostja avaldatut pidada hageja au teotavaks. Olukorras, kus kostja arvas ja arvab, et kuriteoteate koostas hageja, või kostjal oli põhjust arvata, et selle koostas hageja, ei luba kolleegiumi hinnangul oma arvamiste kaudu avaldada mh ebakohaseid hinnanguid, et hageja on koostanud kuriteoteate kättemaksusoovist ajendatuna, millega alandas teisi MTÜ Tallinna Loomaaia Sõprade Seltsi juhatuse liikmeid. Seega on need väited kolleegiumi hinnangul halvustava tähendusega. Kolleegium ei nõustu kostjaga, et kui kostja suhtes on esitatud kuriteokahtlustus, siis see annab õiguse avaldada ebaõigeid väiteid sellise kuriteoteate koostamise kohta ja ebakohaseid hinnanguid, et kuriteoteade on koostatud kättemaksuks ja teiste MTÜ Tallinna Loomaaia Sõprade Seltsi juhatuse liikmete alandamiseks. Seega on maakohtus õigesti leidnud, et kostja tegudes ebakohaste väärtushinnangute avaldamises puuduvad samuti

§ 1046lg-s 2 sätestatud õigusvastasust välistavad asjaolud.

1. Põhjendatud on kostja väide, et maakohus on ebaõigesti tuginenud varalise kahju hüvitamise nõude rahuldamisel mh hageja
2. jaanuaril 2022 esitatud tõendile, st kinnituskirjale, mille kohaselt hageja hüvitab AS-le F esitatud arved õigusabiteenuste eest (tl 10 2-21-2829 115–116). Maakohus oli
3. jaanuari 2022 kohtuistungil lõpetanud asja arutamise ja erandkorras oli poolte nõusolekul hagejal lubatud esitada tõend kohtueelsete õigusabikulude kohta
4. jaanuariks 2022, millele kostja sai oma vastuväite esitada
5. jaanuariks
6. Kuna maakohus oli
7. jaanuari 2022 kohtuistungil lõpetanud asja arutamise, siis ei saanud hageja pärast kohtuistungit esitada enam täiendavaid seisukohti ega tõendeid, mida ta oleks saanud väljendada hiljemalt kohtuistungil, v.a hagejale erandkorras lubatud tõendi esitamine kohtu määratud tähtajaks
8. jaanuariks 2022, millele kostja sai vastata
9. jaanuariks
10. Seega oli hageja
11. jaanuari 2022 menetlusdokument esitatud hilinenult. Hageja sellise hilise tõendi esitamist polnud põhjendanud ning selle oleks saanud esitada maakohtu varasemalt määratud tähtajaks.
12. jaanuaril 2022 teatas kostja, et hageja esitatud tõend tuleb jätta tähelepanuta, kuivõrd see on esitatud pärast sisulise arutamise lõpetamist kohtuistungil ja kohtuistungil erandlikult hagejale antud tähtaja möödumist. Arvestades, et kostja palus selle tõendi jätta tähelepanuta ning maakohus ei küsinud ka kostja seisukohta esitatud tõendi suhtes, siis on maakohus ebaõigesti tuginenud tõendile, mida maakohus poleks tohtinud vastu võtta (TsMS §d 238 lg 3 p 3, 331 lg 1). Seega ei saanud maakohus otsuse tegemisel tugineda tõendile, mis oli esitatud hilinenult ja oleks tulnud hagejale tagastada. Ringkonnakohus kõrvaldab apellatsioonimenetluses eeltoodud maakohtu vea, jättes maakohtu otsuse põhjendusest välja viited hageja
13. jaanuaril 2022 esitatud tõendile.
14. Kuigi maakohus ei saanud tugineda varalise kahju kindlaksmääramisel hageja
15. jaanuaril 2022 esitatud tõendile, siis ei mõjuta see otsuse lõppjäreldust. Kolleegium ei nõustu kostjaga, et hagejal ei ole tekkinud kohustust tasuda temale osutatud õigusabiteenuse eest, millise kohustuse on täitnud hageja eest kolmas isik. Maakohtu tuvastatud asjaoludest nähtub, et kohtueelselt on hageja lepinguline esindaja edastanud kostjale nõudekirjad mittevaralise ja varalise kahju hüvitamiseks. Kuna eeldada saab, et õigusabiteenust osutatakse tasu eest ja hageja on palunud selle tasu endale hüvitada, siis on põhjendatud järeldada, et hagejal on tekkinud kahju kohtueelse õigusabiteenuse eest tasumise vajaduse tõttu. Asjaolu, et hageja kulu õigusabiteenuse eest on tasunud kolmas isik hagejaga sõlmitud kokkuleppe alusel, ei vabasta kahju tekitanud isikut vastutusest ja kohustusest tekitatud kahju hüvitada.
16. Kolleegium ei nõustu hageja apellatsioonkaebuses väidetuga, et hageja kohtueelsed õigusabikulud peaksid olema hagejale hüvitatud suuremas määras. Maakohus on hageja varalise kahju tuvastamisel tuginenud järelduste tegemisel asjas esitatud tõenditele ja on oma seisukohti piisavalt põhjendanud TsMS § 436 lg 1 ja § 442 lg 8 tähenduses, maakohtu põhjendused on loogilised ja arusaadavad. Asjaolu, et hageja ei nõustu maakohtu järeldustega, ei tähenda, et maakohus on teinud järeldused menetlusõiguse norme oluliselt rikkudes. Kolleegium ei nõustu hagejaga, et vaid hageja sooviga kostjaga kohtueelselt kokkuleppele jõuda, saab olla põhjendatud hageja õigusabikulu dialoogi pidamiseks, et vaielda vastuseks kostja kirjale, kus kostja pole nõustunud kohtuväliselt vaidlust lahendama. Kolleegium nõustub maakohtuga, et olukorras, kus kostja ei ole nõustunud hageja ettepanekutega kahju hüvitamiseks, ei saa kohtueelses vaidluses pidada mõistlikuks ja hiljem hüvitatavaks rohkem kulusid, kui esimese
17. novembri 2020 kirja koostamisele kulunud kahe tunni eest tasumisele kuuluvat õigusabikulu 320 eurot. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
18. TsMS § 173 lg 1 kohaselt määrab kohus asjas tehtavas lõpplahendis kindlaks menetluskulude jaotuse. Maakohtu otsuse muutmata jätmise tõttu ei näe kolleegium põhjust maakohtus kantud menetluskulude jaotuse muutmiseks. 11 2-21-2829
19. Apellatsioonkaebuste rahuldamata jätmisel jäävad TsMS § 171 lõike 1 alusel kummagi apellandi enda kanda. apellatsioonimenetluse kulud
20. Kuna maakohus ei ole vaidlustatud otsuses hüvitatavate menetluskulude rahalist suurust kindlaks määranud, ei tee seda TsMS § 174 lg 4 teisest lausest lähtudes apellatsioonkaebuse lahendamisel ka ringkonnakohus.
21. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1 esimene lause). (allkirjastatud digitaalselt) 12