Obsah (5)

§ 657§ 272§ 171§ 174§ 177

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Margit Vutt, Indrek Parrest, Triin Uusen-Nacke Otsuse tegemise koht ja aeg Tartu, 31. märts 2023 Tsiviilasja number 2-20-14017

§ 657lg 1 p 1 alusel muutmata ja apellatsioonkaebuse rahuldamata.

Ringkonnakohus jätab menetluskulud ringkonnakohtus hageja kanda.

1. Hageja nõuab kindlustusvõtjana kostjalt kui kindlustusandjalt kindlustusjuhtumiga põhjustatud kahju hüvitamist VÕS § 422 lg 1 alusel. Pooled ei vaidle ringkonnakohtus maakohtu poolt tuvastatu üle, et pooled sõlmisid hageja sõiduki suhtes
2. oktoobril 2018 kaskokindlustuslepingu (kaskokindlustuse poliis, dtl 19). Vaidlust ei ole poolte vahel ka selles, et lepingule kehtisid Swedbank P&C Insurance AS-i kaskokindlustuse tingimused 15, mis olid kehtivad alates
3. maist
4. Üldtingimuste järgi on kindlustusjuhtumiks mistahes äkiliselt toimunud ettenägematu sündmus, nt tulekahju, liiklusõnnetus, vandalism, loodusõnnetus, vargus ja rööv, mille tagajärjel saab kindlustatud ese kahjustada või hävib. Kindlustusjuhtumiks ei ole mh varavastane tegu, kui sõiduk, sõiduki võtmed või signalisatsioonipuldid on antud üle vabatahtlikult. Erandina kuulub hüvitamisele kahju, kui sõiduki võtmed on antud üle teenuse (nt remondi- ja hooldustööd, parkimine, autopesu) osutajale. Kindlustusjuhtumiks ei ole ka kindlustatud eseme sisemised rikked, erandina kuulub hüvitamisele välistest sündmustest või isesüttimisest põhjustatud kahju (dtl 26). Hagiavalduse kohaselt seisnes sõiduki kahjustamine selles, et remonditeenuse osutaja jättis puhastamata sisselasketorustiku ning seejärel kasutas, vaatamata puudusele, mis oleks tulnud enne sõiduki kasutamist kõrvaldada, sõidukit kuni mootori plahvatamiseni. Hagiavaldusele on lisatud riiklikult tunnustatud maanteetransporditehnika ja autotehnilise eksperdi Raul Põdersalu poolt antud hinnang, mille saamise eesmärgiks oli: „tuvastada sõiduki mootori/turbo hetke- ja eelnev seisukord“ (dtl 41). Kohus käsitles seda dokumentaalse tõendina

§ 272lg 1 tähenduses.

Asjatundja leidis kokkuvõtvalt, et sõiduki mootor on purunenud ja vajab vahetust seetõttu, et turboseadme vahetusel jäeti sisselaskekollektor puhastamata. Arvamuse põhjenduste kohaselt pumbati turboseadme purunemisel

1. juulil 2019 selle õlituse kaudu mootoriõli osaliselt mootori sisselaskekollektorisse, kus see ladestus madalamaisse ossa – coolerisse ja osaliselt väljalaskesüsteemi, kus see jäi pidama katalüsaatorisse. Kuna mootori sisselaskekollektor jäeti mootori remondi käigus sinna ladestunud õli jääkidest puhastamata, imeti proovisõidul korduvalt kolvipealsetesse põlemiskambritesse õli, mis seal ära ei põlenud ning mille tõttu väljus summutist aeg-ajal sinine suits. Mootori pöörete tõstmisel saavutas mootor sellise temperatuuri, et põlemiskambrisse sattunud mootoriõli süttis, mootori pöörded muutusid kontrollimatuks ning mootorisse hakati imema ka seda õli, mis oli ladestunud sisselaskekollektori madalaimasse ossa – turbo vahejahutisse. Kuna mootorisse sisse imetava 8 õli kogus ületas kolvipealse põlemiskambri ruumala, tekkis hüdrolöök, kepsud deformeerusid ja mootor purunes. Ringkonnakohus leiab, et hageja poolt menetluses esitatu põhjal ei saa asuda seisukohale, et kostjal oleks tekkinud kindlustusjuhtumist tulenevalt lepingujärgne kahju hüvitamise kohustus. Üldtingimuste järgi on kindlustusjuhtumiks mistahes äkiliselt toimunud ettenägematu sündmus. Mittenõuetekohane sõiduki remont ei ole äkiliselt toimunud ettenägematu sündmus ehk kindlustusjuhtum üldtingimuste tähenduses. Nii hagiavalduses esitatud väidete kui asjatundja arvamuse kohaselt on kahju sõidukile tekkinud mittenõuetekohase remondi tulemusena, seega on tegemist hageja lepingulise kahjuga, mis tuleneb hageja ja sõiduki remontija vahelisest õigussuhtest. Selliselt põhjustatud kahju ei ole hõlmatud kaskokindlustuslepinguga. Nimetatut ei muuda ka see, et remonditööde käigus tehti proovisõit, mille käigus sõiduki mootor purunes. Kui proovisõitu ei oleks tehtud, oleks mootor purunenud siis, kui hageja oleks ise sõidukit kasutanud, seega oleks kahju tekkinud sõltumata sellest, kes sõidukiga sõidab.
2. Ringkonnakohus leiab, et kahju tekkimise puhul ei oma tähendust iseenesest ka see, millisel eesmärgil sõit toimus. Kostja on tuginenud sellele, et proovisõit oli remonditööde osa. Hageja ei ole sellele sisulisi vastuväiteid esitanud. Hageja apellatsioonkaebuse väited, et kostja töötajad on kasutanud autot niisama sõitmiseks viisil, mis tekitas sõidukile (ettenägematul viisil) kahju, ei ole tõendatud. Asja materjalide põhjal ei saa asuda seisukohale, et proovisõidu tegemine oli äkiline ja ettenägematu tegevus. Hageja on esitanud kohtule pardakaamera salvestuse, mis ei tõenda, et sõidukiga oldi teel muul eesmärgil kui auto sõidukõlblikkuse kontrolliks. Hageja on sõiduki võtmed üle andnud vabatahtlikult teenuse osutajale, kuid kahju ei tekkinud mitte välisest äkilisest ja ootamatust sündmusest, vaid puudulikust remondist, mis ei ole ei ettenägematu ega ka äkiline. Tähtsust ei ole asjas sellel, kas sõiduki remont on käsitletav tüüptingimuste mõttes välise sündmusena, maakohus on õigesti leidnud, et praegusel juhul puudub kahju tekkimise puhul ettenägematus (äkiline olukord).
3. Kuivõrd ringkonnakohus jätab apellatsioonkaebuse rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata, puudub vajadus muuta menetluskulude jaotust maakohtu menetluses.
4. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb menetluskulud jätta kostja kanda (

§ 171lg 1).

Maakohus ei ole vaidlustatud otsuses menetluskulusid rahaliselt kindlaks määranud.

§ 174

lg 4 teise lause kohaselt ei määra kõrgema astme kohus kindlaks menetluskulude rahalist suurust kaebuse lahendamisel maakohtu kohtuotsuse või asja lõpetava määruse peale, millega maakohus menetluskulusid kindlaks ei määranud. Seega määrab kogu asja menetluskulud kindlaks maakohus pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist (

§ 177lg 1 p 2 ja lg 2).

Kui menetlusosaline ei esita kohtu määratud tähtaja jooksul menetluskulude nimekirja või ei teata, et ta kulude hüvitist ei soovi, määrab maakohus

§ 174

lg 1 teise lause kohaselt kindlaks sellise menetluskulu, mida on võimalik määrata asja materjalide alusel. (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Margit Vutt Indrek Parrest Triin Uusen-Nacke 9