MÄÄ RUS Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised Tartu Ringkonnakohus Ma

§ 248lg 4 lause 2).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tartu Halduskohus rahuldas 27.12.
2. a otsusega S. Grossbergi kahju hüvitamise kaebuse osaliselt ning mõistis Viru Vanglalt S. Grossbergi kasuks välja varalise kahju hüvitise summas 40 eurot ja menetluskulud summas 3,53 eurot.
3. Tartu Ringkonnakohus jättis 15.11.
4. a otsusega Viru Vangla apellatsioonkaebuse rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 27.12.
5. a otsuse muutmata. Ringkonnakohtu otsus jõustus 16.12.
7. 26.01.2023 saabus Tartu Halduskohtusse S. Grossbergi pöördumine, milles ta märkis, et Tartu Ringkonnakohus tegi otsuse 15.11.2022, kuid tänaseni ei ole vastustaja tasunud talle raha.
8. Viru Vangla edastas Tartu Halduskohtule 03.02.
9. a vastusena kohtunõudele kaaskirja Riigi Tugiteenuste Keskusele, millest nähtuvalt palutakse kanda halduskohtu poolt välja mõistetud hüvitis 43,53 eurot S. Grossbergi arveldusarvele.
10. S. Grossberg täpsustas 09.02.
11. a vastuses kohtunõudele, et ta taotleb Viru Vanglale rahatrahvi määramist kohtulahendi täitmata jätmise eest.
12. Viru Vangla palus 17.02.
13. a vastuses kohtunõudele jätta S. Grossbergi taotlus rahuldamata. Vangla väitel haldus- ega ringkonnakohtu otsus ei määranud kindlaks täitmise korda – s.t millisele või kelle arvele välja mõistetud hüvitis kanda tuleb. Vangla möönis, et 16.01.2023 oli ülekanne tegemata, kuid vangla ei keeldunud kohtuotsuse täitmisest, vaid kaebaja ei olnud vanglale edastanud soovi, kuhu välja mõistetud hüvitis kanda. Vanglale teadaolevalt kanti raha kaebajale üle 07.02.
14. Vangla vabandas.
15. Tartu Halduskohus jättis 20.02.
16. a määrusega S. Grossbergi taotluse Viru Vangla trahvimiseks rahuldamata. Määruse põhjendused: Vastustaja käitumisest otsuse täitmisel ei nähtu soovi tahtlikult kohtuotsus täitmata jätta. Asjaolu, et vastustaja asus kohtuotsust täitma pärast 26.01.
17. a kohtunõude kättesaamist näitab, et vastustajal ei olnud kavatsust kohtulahend täitmata jätta. Ka ei nähtu asja materjalidest, et kaebaja oleks kohtuotsuse täitmata jätmisega seonduvalt pöördunud esmalt vastustaja poole, mille järgselt oleks vastustaja olnud tegevusetu või keeldunud otsust täitmast. Vangla oli hooletu. Kuivõrd kohtuotsus on täidetud 07.02.2023, siis ei saaks vastustajale trahvi määramisel olla enam kohtuotsuse täitmisele suunavat funktsiooni, vaid tegemist oleks üksnes sanktsiooniga. Asjaoludest tulenevalt ei oleks vanglale karistusliku eesmärgiga rahatrahvi määramine põhjendatud. Vaatamata sellele, et vangla on olnud kohtuotsuse täitmisel hooletu ehk ei tegutsenud lahendi täitmiseks kohustatud menetlusosaliselt oodatava hoolsusega, ei saa vastustaja süüd pidada kuigi suureks. Vastustaja asus kohtuotsust täitma peale seda, kui talle sai 26.01.
18. a kohtunõude täitmisel teada otsuse täitmata jätmine. Kaebaja ei ole välja toonud asjaolusid, millest võiks järeldada, et otsuse täitmisel esinenud viivitus sai põhjustada talle mingeid raskeid tagajärgi. Arvestades kaebaja kasuks välja mõistetud rahasumma väiksust, siis ei saa raske tagajärje esinemist ka eeldada. Kuna vangla ei ole keeldunud lahendi täitmisest ja vabandas selle eest, et kaebajale ei tehtud ülekannet 16.01.2023, ei oleks vastustajale rahatrahvi määramine eesmärgipärane. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
19. S. Grossberg esitas 02.03.2023 määruskaebuse Tartu Halduskohtu 20.02.
20. a määruse tühistamiseks. S. Grossbergi väitel ei ole määrus erapooletu, kuna vangla ei täinud kohtuotsust, käitudes äärmisel hooletult ning see on tõsine rikkumine. Otsus täideti oluliselt hiljem.
21. Viru Vangla palus 13.03.
22. a seisukohas jätta määruskaebus rahuldamata. Vastustaja nõustub halduskohtu põhjendustega. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
23. Tartu Halduskohus jättis 20.02.
24. a määrusega rahuldamata S. Grossbergi taotluse Viru Vanglale rahatrahvi määramiseks. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu määruses toodud põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata (

§ 201lg 4 ja § 203 lg 2).

Ringkonnakohtu hinnangul ei anna ükski määruskaebuses esitatud väide alust asuda halduskohtuga võrreldes teistsugusele seisukohale. Vastuseks määruskaebuses väidetule märgib ringkonnakohus järgmist. 11.

§ 248lg 1 järgi saab rahatrahvi määrata kohtulahendi täitmata jätmise eest.

Kohtuotsuse ettekirjutuse mittetäitmise eest kohaldatav rahatrahv on sunnivahend, mis täidab nii kohustuse täitmisele stimuleerivat kui ka karistuslikku funktsiooni (RKHKm 08.08.2013, 3-3-1-21-13 p 18). Määruskaebemenetluses ei ole vaidlust asjaolu üle, et kaebaja kasuks välja mõistetud raha summas 43,53 eurot kanti kaebaja pangakontole 07.02.2023. Seega ei saa olla vanglale rahatrahvi määramisel kohtuotsuse täitmisele suunavat funktsiooni. Vaielda saab vaid 2 selle üle, kas käesolevas asjas võiks rahatrahvi määramise vajaduse tingida vaid karistuslik eesmärk, nagu ka halduskohus määruses (põhjenduste p 13) õigesti märkis. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole kaebaja määruskaebuses välja toonud mõjuvaid põhjusi, mis õigustaksid rahatrahvi määramist karistuslikul eesmärgil. Halduskohus ei määranud otsuse resolutsioonis kindlaks otsuse täitmise tingimusi.

§ 168

lg-st 11 lähtudes tuli seega rahasumma väljamõistmist puudutav otsus täita 30 päeva jooksul alates otsuse jõustumisest. Kuna otsus jõustus 16.12.2022, tuli otsuse resolutsioon täita 16.01.

1. Vastustaja hilinemist otsuse täitmisel 07.02.2023 ei saa seega kuigi märkimisväärseks pidada. Ühtlasi ilmneb asjaoludest, et vastustaja sai teada kaebaja arvelduskonto numbrist, kuhu summa kanda, alles kaebaja 23.01.
2. a teabenõudest (tl 90), mis jõudis vanglani 26.01.2023, ning asus seejärel ülekande teostamist korraldama. Eeltoodud asjaolusid arvestades ei saa vangla süüd viivituses pidada sedavõrd oluliseks, et see õigustaks vanglale rahatrahvi määramise. Halduskohus leidis õigesti, et vanglale rahatrahvi määramine ei ole käesoleval juhul põhjendatud ega eesmärgipärane.
3. Eeltoodut arvestades jätab ringkonnakohus S. Grossbergi määruskaebuse rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 20.02.
4. a määruse muutmata. (allkirjastatud digitaalselt) 3