1-20-1511/90

KOHTUMÄÄRUS Kohus Määruse kuupäev Kohtuasja number Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Määruskaebuse esitajad Teised määruskaebemenetluse pooled Tartu Ringkonnakohus

1. aprill 2023 1-20-1511 Maarika Kuusk, Ingeri Tamm ja Tiit Lõhmus Janis Kumar (ik 38107043729) tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja)
2. märtsi
3. a määrus Janis Kumar ja tema kaitsja vandeadvokaat Viktoria Ivanova Viru Ringkonnaprokuratuur, esindaja abiprokurör Ragnar Plistkin RESOLUTSIOON
4. Jätta Viru Maakohtu
5. märtsi
6. a määrus muutmata ja määruskaebused rahuldamata.
7. Määrata Advokaadibüroole Liskmann & Partnerid Janis Kumarile määruskaebemenetluses osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks 129 eurot ja 60 senti (sh käibemaks 21 eurot ja 60 senti).
8. Mõista eelmises punktis nimetatud menetluskulu katteks Janis Kumarilt Eesti Vabariigi kasuks välja 129 eurot ja 60 senti. Menetluskulu tuleb tasuda 30 päeva jooksul makseinfo lehel näidatud arvelduskontole. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Kui rahaline kohustus ei ole tähtajaks täielikult täidetud, saadetakse kohtumääruse ärakiri kohtutäiturile täitemenetluse läbiviimiseks. EDASIKAEBAMISE KORD: Määruse peale saab prokuratuur või süüdimõistetu advokaadist kaitsja esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
9. Janis Kumar tunnistati süüdi Viru Maakohtu
10. märtsi 2020 otsusega. Teda karistati KarS § 424 lg 2 ja KarS § 4231 järgi KarS § 63 lg 1 alusel 2 aasta pikkuse vangistusega. KarS § 65 lg 2 alusel liideti karistusele Harju Maakohtu
11. oktoobri
12. a otsusega mõistetud ärakandmata karistus, s.o rahaline karistus 30 miinimumpäevamäära (300 eurot). KarS § 68 lg 1 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg (
13. detsember 2021 kuni
14. veebruar 2020), s.o 1 kuu 21 päeva. Rahaline karistus viiakse täide iseseisvalt. Ärakandmata vangistus 1 aasta 10 kuud 9 päeva aga jäeti tingimisi täitmisele pööramata 2 aasta 6 kuu pikkuse katseajaga. J. Kumarile pandi KarS § 75 lg 1 p-des 1-6 ja lõike 2 p-des 2, 21ja 4 sätestatud kohustused. Harju Maakohtu
15. detsembri
16. a määrusega pöörati karistus täitmisele. Süüdlane asus karistust kandma
17. märtsil
18. Karistuse lõpptähtaeg saabub
19. veebruaril
21. Viru Vangla esitas kohtule materjalid J. Kumari tingimisi ennetähtaegse vabastamise otsustamiseks, ent ei toeta seda. Vanglaga nõustub prokuratuuri esindaja. J. Kumar soovib vabaneda ja tema püüdlusi toetab kaitsja.
22. Viru Maakohtu
23. märtsi
24. a määrusega jäeti J. Kumar tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohus tuvastas formaalsed eeldused KarS § 76 lg 1 p 2 järgi. J. Kumaril on 2 kehtivat kriminaalkaristust, mis näitab varasematest karistustest järelduste mittetegemist. Kuritegusid soodustab alkoholisõltuvus ning puudulik enesekontrolli- ja probleemilahendusoskus. J. Kumar leiab alkoholi kuritarvitamisele õigustusi. Tema õiguskuulekus sõltub olulisel määral sellest, kas ta suudab vabaduses alkoholist hoiduda. J. Kumaril on diagnoositud narkootikumide sõltuvus. Ta on viibinud ka ravil, ent pole ühelgi korral suutnud programmi läbida. Hetkel loodab ta probleemiga iseseisvalt toime tulla. Samas pole vanglas narkootikumid kättesaadavad, mistõttu on nende tarvitamisest lihtsam hoiduda.
25. J. Kumarile karistuse mõistnud kohus jättis selle täitmisele pööramata ja allutas ta 2 aasta 6 kuu pikkusele katseajale koos käitumiskontrolliga. Ta ei suutnud narkootikumidest hoiduda ning rikkus kohustust esitada alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks vereanalüüside tõend. Varem antud analüüside CDT ja GGT tulemused olid väga kõrged, ent isik eitas alkoholi tarvitamist. Kohtuistungil ta siiski tunnistas alkoholi tarvitamist. J. Kumar rikkus veel registreerimiskohustust ja kohustust saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elukoha vahetamiseks. Kohtul puudus kindlustunne, et J. Kumar suudaks korrektselt kõiki käitumiskontrolliga kaasnevaid nõudeid ja kohustusi täita ning usk käitumiskontrolli mõjusse.
26. Süüdlasel on tasumata nõudeid 27 813 eurot, mis võib oluliselt mõjutada vabanemisjärgset toimetulekut. J. Kumari kinnitusel ei soovinud ta varem just nõuete tõttu ametlikku tulu teenida. J. Kumaril on 2 distsiplinaarkaristust. Seegi seab kahtluse alla tema õiguskuulekuse vabaduses.
27. Positiivselt iseloomustab J. Kumarit
28. klassis õppimine, soov vanglas töötada ning „Eluviisitreeningu“ läbimine. Tal on vabanemise korral elukoht abikaasa korteris, laste toetus ning töökoht. Positiivsed asjaolud aga negatiivseid üles ei kaalu. MÄÄRUSKAEBUSED
29. Kaitsja ja J. Kumar paluvad tühistada Viru Maakohtu
30. märtsi 2023.a määrus ja vabastada J. Kumar tingimisi enne tähtaega.
31. Kaitsja arvates riivab määrus ebaproportsionaalselt süüdimõistetu õigusi. J. Kumaril on elukoht ning talle pakutakse vabaduses tööd. Teda toetab suhtlusringkond (abikaasa, vanemad) ning tal on alaealine tütar. Tänu vanglas läbitud programmidele on J. Kumar võimeline himu ja sotsiaalse survega toime tulema ning mõistis probleemide otsest seotust tarvitamisega. J. Kumar on pidevas kontaktis SA Viljandi Haigla rehabilitatsiooni spetsialistidega, kes räägivad riskide maandamise võimalustest vabaduses. J. Kumar ei hakka elama Tallinnas (kus elab varasem suhtlusringkond), vaid Narvas. Kriminaalkorras karistatud isikute mõju vähendamine omab positiivset mõju. J. Kumaril on realistlikud ja seaduskuulekad eesmärgid, programmid olid tulemuslikud ja kasulikud ning mõttekäiku muutvad. 2
32. J. Kumar mõistab ohtu sattuda tingimuste rikkumise korral vanglasse. See distsiplineerib teda rikkumistest hoiduma ja tagab õiguskuulekuse. Viimase programmi läbis ta vabatahtlikult. Ta soovib pere ja lapsega aega veeta. Majandusliku olukorra risk puudub, kuivõrd abikaasale kuuluvasse korterisse elamaasumisel ei pea ta üüri maksma. Lisaks on J. Kumaril töökoht ja ta saab vabaduses võlgade tasumisega alustada.
33. Lisakohustusena saab kohus määrata J. Kumarile kohustuse mitte tarvitada alkoholi ja narkootilisi aineid, leida töö ja läbida täiendavaid programme. J. Kumarile tuleks anda võimalus tõestada, et ta suudab, oskab ja tahab seaduskuulekalt elada.
34. J. Kumar märgib oma kaebuses, et rikkus katseajal tõepoolest kriminaalhoolduse nõudeid ja kohustusi, ent ei pannud toime uut kuritegu. Ta kahetseb ravi poolelijätmist. Alkoholiprobleemi J. Kumar tunnistab ning soovib sellega tõsiselt tegeleda. J. Kumar üritas mitte rikkuda seadust, elada õiguskuulekalt ja loobuda vanadest kommetest. Ta soovib nüüd ametlikult töötada, makse maksta ja võlgadest vabaneda. J. Kumar saab koheselt tööle asuda ning abikaasagi toetab igakülgselt.
35. Uus pere on J. Kumari elule mõtte andnud ja motiveerib teda seaduskuulekusele. J. Kumar on mitmeid kordi vanglas olnud – varasemalt oli karistus talle järjekordne keskendumine vangla rutiinile ja elule. Praegu on ta muutunud – kahe aasta jooksul ei sooritanud J. Kumar ühtegi kuritegu, tema prioriteetideks on pere ning tuge vajav tütar. J. Kumar soovib aidata isa. Ta soovib olla õiguskuulekas nõustudes täitma kõiki lisakohustusi katseaja lõpuni.
36. Kõik ITK-s ettenähtud tegevused on täidetud. Kaks distsiplinaarkaristust on määratud teise kinnipeetavaga rääkimise või tervitamise eest, mille eest karistati noomitusega. J. Kumar on ära kandnud 2 aastat reaalset vangistust ja lisaks 2 aastat 3 kuud tingimisi episoodi eest, kus joove oli 0,2 promilli võrra kõrgem väärteo määrast. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
37. Kohtukolleegiumi hinnangul on maakohus J. Kumari ennetähtaegset vangistusest vabastamata jätmist kaalunud erinevatest aspektidest veenvalt ning arusaadavalt. Kaitsja kaebuses on maakohtu määrusele ette heidetud kaalutlusõiguse rikkumist, mis seisneb süüdimõistetu õiguste ebaproportsionaalses riivamises. Kummati aga tugineb kaitsja argumentidel (kindel elu- ja töökoht, toetavad lähisuhted, sotsiaalprogrammi läbimine), mida maakohus kaalutlusotsuse tegemisel juba arvesse võttis. Mõningate positiivsete asjaolude ülekordamine määruskaebuses ei tähenda, et maakohus oleks teinud kaalutlusvea.
38. Kaitseväide, mille kohaselt mõistab J. Kumar, et tingimusi rikkudes satub ta vanglasse ning see distsiplineerib teda uutest rikkumistest hoiduma ja tagab õiguskuulekuse, ei veena allakirjutanuid. J. Kumar kannab käesolevalt juba
39. vangistust. Maakohus märkis õigesti, et korduvkaristused ei ole uusi kuritegusid ära hoidnud. Kuigi praegusel ajal on J. Kumar töökohaga kindlustatud ja enda sõnul ka motiveeritud võlgasid tasuma, ei saa mööda vaadata tõigast, et süüdlase varasem töösättumus on kõike muud, kui sellist usku kinnitav – nimelt on kinnipeetaval vähem kui 1-kuuline ametliku töö kogemus (sellelt töökohalt lahkus ta väidetavalt seetõttu, et enamus palgast peeti kinni nõuete katteks). Vähene ametliku töö kogemus ja isiku hoiakud seavad kahtluse alla, kas tema töösuhe saab olema pikaajaline ning kas ta hakkab tulevikus nõudeid tasuma. Abikaasale toetumine ei ole jätkusuutlik lahendus, sest oma võlgade ja ülalpidamise eest peaks suutma 42-aastane mees ise vastutada. Programmidest saadavad teadmised on igati kasulikud, ent ei tähenda tingimata, et J. Kumar neist saadud 3 teadmised ellu rakendaks. Maakohus märkis õigesti, et J. Kumar vähendab alkoholiga seotud probleeme, ta pole ühelgi korral suutnud läbida rehabilitatsiooni programmi ning kohut ei veennud ka J. Kumari lootus saada narkootikumide probleemiga iseseisvalt hakkama.
40. Kaitsja teeb ettepaneku määrata J. Kumarile erinevaid lisakohustusi ning anda talle võimalus näidata, et ta suudab ja saab seaduskuulekalt elada. Määrusele heidetakse ette veenvate põhjenduste puudumist selles, et J. Kumar vabaduses hakkab seatud kohustusi rikkuma. Kriminaalkolleegium etteheitega ei nõustu. Maakohus on põhjendatult märkinud, et J. Kumari karistus pöörati täitmisele erinevate rikkumiste tõttu. Arvestades rikkumiste sisu ja raskust, puudub usk, et J. Kumar suudaks katseaja läbida probleemideta. Erinevate karistuste ja kriminaalhooldusega on J. Kumarit korduvalt proovitud mõjutada uutest kuritegudest loobuma, ent ta on pannud toime süütegusid alkoholist tingituna kui puuduliku enesekontrolli- ja probleemilahendusoskuse tõttu.
41. Maakohtu määruse tühistamist ei tingi ka J. Kumari enda kaebus, milles ta peaasjalikult keskendub lähedaste positiivsele mõjule õiguskuulekal teel püsimiseks, selgitab distsiplinaarkaristusega seotud asjaolusid ning annab lubadusi jätkata elu seaduskuulekalt. Ringkonnakohus ei välista, et abikaasal (kellega J. Kumar elas kohtus räägitut arvestades enne vangistust 4 kuud ja abiellus karistuse kandmise ajal) on süüdlase käitumisele positiivne mõju. Samas nähtub kaebusest, et J. Kumar toetub liialt abikaasale (nii moraalses kui ka materiaalses mõttes), s.o paljud tema lubadused on seotud abikaasa ja tütrega. Viimase olemasolu ei pannud aga varem J. Kumarit kuritegudest hoiduma. J. Kumari varasemat elustiili võib pidada riskivaks ja hoolimatuks, näiteks tarvitas ta alkoholi ja narkootikume vaatamata korduvatele üledoosidele. Sõltuvused on mõjutanud tema kohtumisi lapsega.
42. J. Kumar toob välja, et distsiplinaarkorras karistati teda noomitusega. Ringkonnakohtu arvates väärib märkimist, et olles karistatud noomitusega allumatuse ja suhtlemisega seotud rikkumise eest
43. oktoobril 2022, pani J. Kumar toime samalaadse rikkumise
44. jaanuaril
45. Samalaadse rikkumiste korduv toimepanemine vangistuses näitab, et isik ei tee varasemast karistusest järeldusi.
46. J. Kumar on viidanud veel sellele, et ka tema viimase kuriteo raskus võimaldaks ta vabastada. Ka see väide jääb tagajärjetuks – nimelt on J. Kumarit korduvalt karistatud KarS § 424 lg 2 ja § 4231 järgi (nt Harju Maakohtu
47. oktoobri 2018 otsusega). Seega lähtub süüdlasest suur oht toime panna samalaadseid kuritegusid.
48. Kokkuvõtvalt ei veena ringkonnakohut määruskaebustes antud lubadused. Maakohtu määrusest nähtuvad selged põhjendused, miks maakohtul ei tekkinud veendumust, et J. Kumari karistuse eesmärgid on täidetud. Eeltoodud põhjustel jätab ringkonnakohus juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 337 lg 1 p-st 1 määruskaebused rahuldamata.
49. Kaitsja esitas ringkonnakohtule tasutaotluse. Kaitsjal kulus määrusega tutvumisele, kaitsealusega telefoni teel nõupidamisele ning määruskaebuse esitamisele kokku 90 minutit, millele vastab 129 eurot ja 60 senti (sh käibemaks 21 eurot ja 60 senti). Ringkonnakohus leiab, et kaitsja teostatud toimingud on vajalikud ning taotletud tasu mõistlik. Seetõttu rahuldab kohus taotluse. Kaitsjatasu kui menetluskulu jääb KrMS § 187 lg 2 alusel J. Kumari kanda. (allkirjastatud digitaalselt) 4