Obsah (6)

§ 667§ 436§ 463§ 465§ 651§ 696

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Imbi Sidok-Toomsalu, Margo Klaar ja Peeter Pällin Määruse tegemise aeg ja koht 09.05.2023, Tallinn Kohtuasja number 2-21-20253 Kohtuasi X avaldu

) § 663 lg 5 alusel lahendamiseks ringkonnakohtule. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 20. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb

§ 667

lg 2 teise lause alusel menetlusnormi olulise rikkumise tõttu tühistada ning asi tuleb saata samale maakohtule uueks läbivaatamiseks. Määruskaebus rahuldatakse.

1. Alates 01.07.2022 kehtiva füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse § 68 lg-st 2 tulenevalt kohaldub avaldaja avalduse menetlemisele kuni 30.06.2022 kehtinud VÕVS-i sätted.
2. Avaldaja taotleb määruskaebuses asja läbivaatamist kohtuistungil.

§ 667

lg 3 esimesest lausest tulenevalt lahendatakse määruskaebus üldjuhul kirjalikus menetluses. Ringkonnakohus ei pea istungi korraldamist vajalikuks, kuna avaldaja on saanud oma seisukohad esitada kaebuses ja asi on võimalik lahendada olemasolevate materjalide põhjal. Avaldaja ei ole välja toonud asjaolusid, mis tingiks kohtuistungi korraldamise vajaduse. 23. Ringkonnakohus nõustub avaldajaga, et maakohus on vaidlustatud määruses oluliselt rikkunud põhjendamiskohustust.

§ 436

lg 1 kohaselt peab kohtuotsus olema seaduslik ja põhjendatud.

§ 463

lg 2 alusel kohaldatakse määrusele vastavalt otsuse kohta sätestatut, kui seadusest või määruse olemusest ei tulene teisiti.

§ 465

lg 2 p 8 näeb ette, et kirjalikus määruses, mille peale saab esitada määruskaebuse, märgitakse põhjendused, mille alusel kohus järeldusteni jõudis, samuti õigusaktid, millest kohus juhindus. Vaidlustatud määrus ei vasta neile nõuetele. Põhjendamiskohustuse rikkumine on oluline menetlusõiguse normi rikkumine, mis toob kaasa lahendi tühistamise. Kuna maakohtu seisukohtade kujunemine ei ole jälgitav, ei ole ringkonnakohtul võimalik vastavalt

§ 651

lg-le 1 koosmõjus §-ga 659 maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust kontrollida.

1. Maakohus jättis avalduse läbi vaatamata VÕVS § 28 lg 3 koostoimes VÕVS § 17 lg 2 p-ga 3 alusel. VÕVS § 28 lg 3 annab kohtule võimaluse jätta avaldus läbi vaatamata ka juhul, kui ilmneb mõni alus, mille esinemisel ei pidanuks avaldust menetlusse võtma. Praegusel juhul leidis maakohus, et võlgnik on tahtlikult või raske hooletusega esitanud oluliselt ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma vara ja sissetulekute, võlausaldajate või oma kohustuste kohta (VÕVS § 17 lg 2 p 3).
2. Vaidlustatud määrusest nähtuvalt heidab maakohus avaldajale ette ebaõigete või ebatäielike andmete esitamist oma sissetulekute kohta. Maakohtu hinnangul ei tõenda iseendaga sõlmitud leping töötasuga 700 eurot avaldaja tegelikke sissetulekuid, sest tema konto väljavõttest võib järeldada, et tema kasutuses on oluliselt rohkem raha.
3. Ringkonnakohus selgitab, et VÕVS § 17 lg 2 p 3 kohaldamine on kohtu diskretsiooniotsus ning kõrgema astme kohus kontrollib üksnes seda, kas maakohus on ületanud diskretsiooni piire. Diskretsiooni kontrollimiseks peavad maakohtu järeldused olema esitatud jälgitavalt. 4 2-21-20253 Kolleegium leiab, et põhjendamata on väited, millest tulenevalt leiab maakohus, et avaldaja on esitanud oluliselt ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma sissetulekute kohta. Maakohus ei ole esile toonud, millised kanded kontodel annavad aluse öelda, et avaldaja käsutuses on rohkem raha kui tema töötasu. Samuti ei nähtu põhjendustest, kui palju üle 700 euro kohtu arusaama järgi avaldaja käsutuses igakuiselt on. Vaidlustatud määrusest ei nähtu ka, et maakohus oleks tuvastanud asjaolusid, millest järeldub avaldaja süüline käitumine võlausaldajate nõuete kohta andmete esitamisel. Sellest, et avaldaja on kaotanud kontrolli võlausaldajate paljususe korral võlgade põhi- ja kõrvalnõuete täpsete suuruste üle, ei saa iseenesest järeldada pahatahtliku käitumist andmete esitamisel.
4. VÕVS § 17 lg 2 p 3 kohaldamiseks tuleb tuvastada võlgniku süüline (kas tahtlik või raskelt hooletu) käitumine ebaõigete või ebatäielike andmete esitamisel, arvestades võlaõigusseaduse (VÕS) §-s 104 sätestatud süü vormide regulatsiooni. Sätte kohaldamiseks ei piisa võlgniku hooletusest, st käibes vajaliku hoole järgimata jätmisest (VÕS § 104 lg 3), vaid vajalik on tuvastada konkreetsete eluliste asjaolude alusel võlgniku raske hooletus (sama sätte lg 4 kohaselt on selleks käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmine) või tahtlus, milleks tuleb sama sätte lg-st 5 tulenevalt tuvastada võlgniku poolt õigusvastase tagajärje soovimine. Maakohtu järeldustest ei nähtu, kas ta tuvastas võlgniku poolt ebaõigete või ebatäielike andmete esitamise tahtlikult või raske hooletuse tõttu ning milliste eluliste asjaolude alusel ta vastava järelduseni jõudis. Isegi kui üldise järelduse tegemisel maakohus kontrollis avaldaja pangakontode väljavõtetel nähtuvaid kandeid, peab see analüüs arvestatavas mahus nähtuma ka määrusest. Antud juhul selline analüüs puudub täielikult.
5. Samuti märgib kolleegium, et juhul kui nõuete suuruste üle on vaidlus, näeb VÕVS § 23 lg 4 ette kohtule kohustuse määrata kindlaks võlausaldaja põhi- ja kõrvalnõude suurused. Seega ei saa kohustuste suuruse erinevusele maakohus tugineda enne, kui ei ole vaidluse korral määranud VÕVS § 23 kohaselt nõudeid kindlaks. Toimiku materjalidest nähtub, et võlausaldaja GelvoraSergel OÜ ei ole nõustunud avaldaja uues ümberkujundamiskavas esitatud andmetega oma nõude kogusumma kohta (t lk 114). Arvestades, et maakohus on 15.02.2022 istungil kohustanud avaldajat esitama uue kava lähtuvalt võlausaldajate põhinõuetest, jättes kõrvale kõrvalnõuded, tundub ringkonnakohtule võlausaldaja vastuväide alusetu. Asja edasisel menetlemisel tuleb maakohtul teha kindlaks, kas nõuete suuruste üle on vaidlus, vaidluse korral määrata suurused kindlaks ja alles seejärel määrata vajadusel täiendav tähtaeg ümberkujundamiskava muutmiseks või uue kava esitamiseks (VÕVS § 25 lg 2).
6. Seoses määruskaebuse väitega, et maakohus ei ole hinnanud, kui palju saaksid võlausaldajad oma nõuete katteks avaldaja pankrotimenetluse korral selgitab kolleegium järgmist. Kuivõrd maakohus jättis avaldaja võlgade ümberkujundamise avalduse läbi vaatamata, siis puudus kohtul vajadus ümberkujundamiskava sisuliseks analüüsimiseks või hindamiseks. Samuti puudus kohtul vajadus hinnata võlgade ümberkujundamise võrdlusandmeid pankrotimenetlusega. Pankrotimenetluse kohta tuleb võrdlusandmed esitada juhul, kui kohus, tuginedes VÕVS § 24 lg-le 3 kinnitab ümberkujundamiskava, millega võlausaldajad ei nõustunud.
7. Kolleegium märgib ka, et maakohtu põhjendused, mis seonduvad kava täitmise pikkuse ebamõistlikkusega ning võlausaldajate kavaga mitte nõustumisega, saaksid olla aluseks kava kinnitamata jätmisel, aga mitte avalduse läbi vaatamata jätmisel.
8. Tuginedes eeltoodule leiab kolleegium, et maakohtu seisukohtade kujunemine VÕVS § 17 lg 2 p 3 kohaldamisel ei ole jälgitav, mistõttu on lahend põhjendamata ja kolleegiumil ei ole võimalik kontrollida maakohtu kaalutlusi, mis selliste järeldusteni viisid. Kuivõrd ringkonnakohus ei saa otsustuse õigsust kontrollida, peab kolleegium põhjendatuks saata asi tagasi maakohtule uueks lahendamiseks. Asja uuel läbivaatamisel tuleb maakohtul kõrvaldada 5 2-21-20253 määruses esinenud puudused arvestusega, et otsustuse kujunemine oleks kohtulahendi peale kaebuse esitamisel kõrgema kohtuastme poolt kontrollitav.
9. Kuna ringkonnakohus saadab tsiviilasja menetluse jätkamiseks tagasi maakohtule, ei ole tegemist menetlust lõpetava määrusega ja selle peale ei saa

§ 696

lg-st 3 tulenevalt määruskaebust esitada (RKTKm 28.05.2014, 3-2-1-46-14, p-d 11, 12). 33. Menetluskulude jaotus otsustatakse asjas tehtavas lõpplahendis (allkirjastatud digitaalselt) 6