Obsah (5)

§ 96§ 100§ 99§ 101§ 108

2-22-16841 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Reena Undrest Otsuse tegemise aeg ja koht 21.märts 2023, Kuressaare kohtumaja Tsiviilasja number 2-22-16841 Tsi

) § 97 p-le 1 on alaealine laps õigustatud saama ülalpidamist.

§ 96

kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. Ülalpidamiskohustust ei mõjuta muudatused hooldusõiguses.

§ 100

lg 2 järgi täidab alaealise lapse vanem lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Elatist peab kasutama lapse huvides.

§ 99

kohaselt määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes ja seejuures arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja 2 2-22-16841 kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. 1. jaanuaril 2022 jõustunud

§ 101

lg 1 järgi ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui

§ 101alusel arvutatud summa.

Seejuures on igakuise elatise arvutamise aluseks

§ 101

lg 3 järgi baassumma, mis on ühe lapse kohta 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta 1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega ja pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. Baassummale lisandub

§ 101

lg 4 järgi 3% eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast ning lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta 1. aprillil. Vanem ei pea

§ 101

lg 5 järgi andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel ning kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt 7–15 ööpäeva kuus, vähendatakse

§ 101

lg 6 järgi elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga. Kui isik on kohustatud elatist tasuma sama pere mitmele lapsele, vähendatakse üldjuhul

§ 101

lg 7 järgi järgnevate laste puhul elatise summat 15% esimese lapse elatise summaga võrreldes, kuid mitmike puhul ja laste puhul, kelle vanusevahe on suurem kui kolm aastat, elatist ei vähendata.

1. Hageja nõuab kostjalt elatist seadusega sätestatud miinimummääras ehk muutuvas suuruses. Kohtu hinnangul ei pea lapse kulusid ja elatise suurust selles ulatuses eraldi põhjendama ega tõendama.
2. Kohus leiab, et hagis esitatud asjaolud ja nõude õiguslik põhjendus on piisavad tagaseljaotsuse tegemiseks. Seetõttu rahuldab kohus hagi. Rahvastikuregistri andmetel on E.K E.H-i ja O.K-i ühine alaealine laps. Kuivõrd kostja ei ole hagile vastanud, loeb kohus TsMS § 407 lg 1 alusel kostja poolt õigeks võetuks hageja väite, et kostja ei ole hagejale alates 1.veebruarist 2019 a elatist maksnud ning ei esine mõjuvat põhjust, mis annab kostjalt väljamõistetavat elatist vähendada alla seadusega ettenähtud miinimumi. Hageja ei viibi kostja juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus ning käesolevalt ei ole tegemist mitme hagejaga ega mitmikega, siis ei kuulu

§ 101lg 6 ja 7 kohaldamisele.

Seega määrab kohus elatise kindlaks vastavalt

§ 101lg-tele 3-5.

7.

§ 108

kohaselt võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Kuna hagi on kohtule esitatud 9.11.2022, on hageja õigustatud nõudma tagasiulatuvalt elatist perioodi eest 9.11.2021 – 8.11.2022. Kohus selgitab, et: - elatist alates 9.11.2021 arvutades lähtub kohus, et

§ 101

lg 1 järgi ei võinud olla igakuine elatis ühele lapsele üldjuhul väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, mis oli 2021 aastal 292 eurot. Kokku on elatise summa 584 eurot (2x292). - elatist alates 1.01.2022 arvutades lähtub kohus, et perioodil 1.01.2022 – 31.03.2022 oli ühe kuu elatise suurus 213,44 eurot (elatise baassumma 200 eurot + 3% Eesti Vabariigi brutopalgast s.o 43,44 eurot – ½ lapsetoetust 30 eurot), kokku elatise summa 640,32 eurot; - elatist alates 1.04.2022-8.11.2022 arvutades lähtub kohus, et ühe kuu elatise suurus oli 225,64 eurot (elatise baassumma 209,20 eurot + 3% Eesti Vabariigi brutopalgast s.o 46,44 eurot – ½ lapsetoetust 30 eurot), kokku elatise summa 1579,48 eurot; - elatis perioodil 9.11.2022-31.12.2022 on 451,28 eurot (2x225,64); 3 2-22-16841 - seoses lapsetoetuse suurenemisega (tagasiulatuvalt) alates 01.01.2023 (vt perehüvitiste seaduse § 17 lg 3), muutus ühele lapsele määratav seadusjärgne miinimumelatis vastavalt

§ 101

lõikele 5 ning vastav elatis moodustab alates 01.01.2023 ühele lapsele kokku 215,64 eurot ((209,20 eurot (baassumma) + 46,44 eurot (3 protsenti Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) - 40 eurot (50% lapsetoetusest)).

1. Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja kokku 3255,08 eurot tagasiulatuva elatisena perioodi 9.11.2021 kuni 31.12.2022 eest. Alates 01.01.2023 kuni hageja täisealiseks saamiseni mõistab kohus kostjalt välja igakuise elatise summas 215,64 eurot, mis muutub iga aasta
2. aprillil (esimest korda
3. aprillil 2023), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lgtele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust.
4. TsMS § 444 lg 3 kohaselt võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata.
5. Kohus määrab TsMS § 445 lg 1 alusel vastavalt hagejate taotlusele kindlaks otsuse täitmise korra.

§ 100lg 4 näeb ette, et elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette.

Elatis tuleb kanda iga kuu

1. kuupäevaks hageja seadusliku esindaja kontole.
2. TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Menetluskulud
3. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hagi rahuldamise tõttu jäävad menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda. Kuna hageja on vabastatud riigilõivu tasumisest ning muid menetluskulusid tsiviilasja materjalide kohaselt hagejal tekkinud ei ole, määrab kohus, et hüvitatavad menetluskulud puuduvad. /allkirjastatud digitaalselt/ Reena Undrest kohtunik 4