Obsah (8)

§ 16§ 20§ 641§ 642§ 620§ 127§ 128§ 115

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Aleksandr Kondrašov Määruse tegemise aeg ja koht 26.01.2023, Tallinn Tsiviilasja number 2-20-8911 Tsiviilasi E. I. (I.) hagi Tallinn, E. Vilde tee 112 korteri

§ 16

lg 1) sõlmida leping, mille järgi teostab korteriühistu veearvestite taatlemise ja vajadusel ka vahetuse ning korteriomanik tasub selle eest. Avaldaja saatis 06.06.2019 korteriühistule e-kirja, kus ta avaldas soovi taadelda veearvesteid (tl 4). Avaldaja kiri on hinnatav nõustumusena (

§ 20lg 1) sõlmida leping korteriühistu juhatuse teatises välja toodud tingimustel.

11. Hinnates eeltoodud asjaolusid kogumis, leiab kohus, et avaldaja ja puudutatud isik sõlmisid töövõtulepingu võlaõigusseaduse (

) § 635 lg 1 mõttes. Lepingu järgi kohustus korteriühistu teostama avaldaja korteris asuvate veearvestite taatlemist ja vajadusel uute arvestite paigaldamist ning avaldaja kohustus tasuma töö eest. 12. Kohtule esitatud asjaolude järgi ja töövõtulepingu olemusest tulenevalt ei pidanud korteriühistu töid ise tegema (

78 lg 1). Puudutatud isik võis tellida tööde teostamise kolmandalt isikult. Praegu sõlmiski puudutatud isik 07.08.2019 lepingu OÜ-ga PREM TEST, kes pidi veearvesteid taatlema ja vajadusel vahetama, paigaldades uue arvesti (tl 5–7). Kohtule esitatud 23.08.2019 akti järgi OÜ PREM TEST taatles avaldaja korteris asunud sooja vee arvesti ning paigaldas korterisse uue külma vee arvesti (tl 8). Arvestite taatlemise ja vahetamise käigus toimus nende mahavõtmine ja paigaldamine. Avaldaja on 13.08.2020 seisukohas selgitanud, et ta on tasunud tööde eest korterühistu 06.09.2019 arve alusel (tl 21-22). Korteriühistu ei ole avaldaja väidet vaidlustanud, mistõttu tuvastab kohus, et avaldaja on tasunud sooja vee arvesti taatlemise ja uue külma vee arvesti eest. Eeltoodust nähtub, et korterühistu on täitnud lepinguga võetud kohustuse taadelda või vahetada avaldaja korteris asuvaid veearvesteid ning et avaldaja on tasunud kokkulepitud töö eest. 13. Asja materjalide järgi ei ole pooled leppinud kokku selles, millistele tingimustele peab töö vastama. Kokkuleppe puudumise korral peab töö vastama vähemalt keskmisele kvaliteedile (

§ 641lg 2 p 2 ja § 77 lg 1).

Avaldaja on esitanud 21.02.2020 eksperdi arvamuse korteris toimunud veeavarii kohta. Ekspert tõi välja, et vastavalt esitatud fotodele on korteri veevarustuse süsteemi paigaldatud selleks eesmärgiks mitte ette nähtud lõdvikud (painduvvoolikud). Vigastatud vooliku selline tüüp ei sobi kuuma vee pealeandmiseks. Montaažil on voolikud jäetud võlvpaindesse. Kõik need tööreeglite rikkumised ongi lõdviku vigastuse ja selle tagajärjel ruumide üleujutamise põhjuseks (tl13). Eksperdi arvamus on asjakohane dokumentaalne tõend (TsMS § 230 lg 1, § 238 lg 1, § 272 lg 1), mida kohus kasutab asja lahendamisel. Eksperdi arvamus tõendab, et veeavarii põhjustas kaks asjaolu: sooja vee voolik oli montaaži käigus jäetud võlvasendisse ja sooja vee ärajuhtimiseks oli kasutatud selleks eesmärgiks ebasobivat voolikut. 14. Hindamaks töö vastavust keskmisele kvaliteedile tuleb praegu arvestada tööde sisu, milleks oli arvestite taatlemine või vahetamine, mis eeldab nende torust lahtiühendamist ja seejärel uuesti toruga ühendamist. Kohtu hinnangul vastab töö keskmisele kvaliteedile juhul, kui töö on eesmärgipäraselt kasutatav, mis nõuab ka seda, et arvestite demonteerimise ja monteerimise käigus ei kahjustata nende ühenduskohti või elemente, millega arvesti toru külge kinnitatakse. Kohtule esitatud 21.02.2020 eksperdi arvamus tõendab, et veeavarii põhjustanud sooja vee voolik oli monteerimise käigus jäetud võlvasendisse, mis põhjustas selle lõhkemise. Arvamuse järgi oli vooliku lõhkemine üks avarii põhjustest. Kuna voolik oli jäetud võlvasendisse, mis põhjustas selle lõhkumise, ei vastanud töö keskmisele kvaliteedile

§ 641lg 2 p 2 ja § 77 lg 1 mõttes.

Seega rikkus tööde teostaja OÜ PREM TEST viidatud sätteid ja ta vastutab töö lepingutingimustele mittevastavuse eest

§ 642lg 1 esimese lause järgi.

15. Avaldaja heidab tööde teostajale ette ka seda, et viimane ei ole selgitanud, et sooja vee lõdvik ei ole sobiv ja millised ohtud sellest tulenevad. Kohus leiab, et töövõtulepingust tulenevate otseste kohustuste kõrval on pooltel ka lepingulised kõrvalkohustused. Sealjuures võivad lisaks sellistele 4 kohustustele, mis on kirjas lepingus endas või mõnes üldkohustuslikus õigusaktis, olla kõrvalkohustuseks ka kohustused, mis tulenevad tavast (sh lepingupoole kutsetavast) ja hea usu põhimõttest (vt Riigikohtu 05.04.2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-128-16, p 14). Kohus on seisukohal, et töövõtja üheks kõrvalkohustuseks on kohustus täita käsundit vajaliku hoolsusega. Töövõtja hoolsuskohustuse sisustamisel saab analoogia korras lähtuda

§-s 620 sätestatud käsundisaaja hoolsuse standardist. Töövõtja peab käsundi täimisel tegutsema tellijale lojaalselt ja vajaliku hoolsusega (

§ 620lg 1).

Töövõtja peab täitma käsundi vastavalt oma teadmisele ja võimetele tellija jaoks parima kasuga (

§ 620lg 2 esimene lause).

Kohtule esitatud asjaolude järgi on töid teostanud OÜ PREM TEST, kes on majandustegevuses tegutsev professionaalne ettevõte, mistõttu pidi ta toimima üldiselt tunnustatud kutseoskuste tasemel (

§ 620lg 2 teine lause).

Majandus- või kutsetegevuses tegutseva töövõtja kutseoskuse taseme ja hoolsuskohustuse sisustamisel saaks arvestada ka ehitusseadustiku (EhS) põhimõtteid. EhS § 10 lg 2 sätestab, et asjatundlikkuse põhimõtte kohaselt peab majandus- ja kutsetegevuse raames tegutsev isik täitma selgitamiskohustust. Selgitamiskohustus hõlmab nii info andmist oma tegevusega seonduvates küsimustes kui ka asjassepuutuvate isikute teavitamist asjaoludest, mis mõjutavad ehitise ohutust, selle vastavust nõuetele ja kasutamise otstarbele.

1. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et majandus- või kutsetegevuses tegutseva isiku hoolsuskohustuse osaks on teatada isikule ebasobivatest tehnosüsteemi elementidest, mis võivad kujutada endast ohtu, kui töövõtja sellised elemendid tööde käigus avastab. Avaldaja poolt kohtule esitatud eksperdi arvamus tõendab, et veeavarii üheks põhjuseks oli sooja vee ärajuhtimiseks ebasobiva vooliku kasutamine. Kohus leiab, et kuna OÜ PREM TEST on professionaalne ettevõte, siis ebasobiva vooliku avastamine oli tema jaoks kergesti märgatav. Korteriühistu ja OÜ PREM TEST vahel sõlmitud lepingu p 3.8 järgi annab tööde täitja paigaldustöödele (veearvesti ja toru vahetu liitekoht) kuuekuulise garantii (tl 5–7). Garantii andmine näitab, et OÜ PREM TEST on oma ala asjatundja, kes peaks olema teadlik, milliseid voolikuid saab sooja vee süsteemis kasutada ning tema pidi veenduma, et korteris asuvad voolikud on sobivad sooja vee ärajuhtimiseks. Praegu ei ole OÜ PREM TEST teavitanud avaldajat või korteriühistut sellest, et avaldaja korteris asuv sooja vee lõdvik on ebasobiv. Sellega on OÜ PREM TEST rikkunud temal lasunud hoolsuskohustust. Korteriühistu väide, et tööd teostanud santehnikud selgitasid avaldajale veemõõtjate vahetamisega seotud asjaolusid, on tõendamata.
2. Kohus nõustub korteriühistuga, et avaldajal kui korteriomanikul on KrtS § 31 lg 1 p 1 järgi kohustus hoida sooja vee voolikut kui eriomandi eset korras. Viidatud kohustus tähendab muu hulgas seda, et avaldaja pidi veenduma selles, et paigaldatud lõdvik on ohutu ja seda on võimalik sooja vee süsteemis kasutada. Avaldaja selgitus, et praegu ei ole võimalik tuvastada, kes paigaldas vaidlusaluse vooliku ja et see on kuni avariini oma funktsiooni täitnud, ei vabasta teda kohustust hoida eriomandi eset korras. Kohtule esitatud asjaoludest nähtub, et avaldaja ei ole täitnud kohustust hoida voolikut korras (KrtS § 31 lg 1 p 1), kuna ta ei ole veendunud, et paigaldatud lõdvik on sobiv sooja vee ärajuhtimiseks. Avaldaja esitatud eksperdi hinnanguga on tõendatud, et ebasobiv voolik oli üks veeavarii põhjustest.
3. Eeltoodust tulenevalt võiks väita, et kui avaldaja oleks täitnud eriomandi eseme korras hoidmise kohustust, ei oleks kahju tekkinud ehk avaldajal tekkinud kahju ja tema rikutud kohustuse vahel esineb põhjuslik seos (

§ 127lg 4).

Praegu on aga põhjusliku seose avaldaja kohustuse rikkumise ja kahju tekkimise vahel kõrvaldanud OÜ PREM TEST hoolsuskohustuse rikkumine (vt otsus p-i 16). Asja materjalidest nähtub, et kui avaldaja oleks olnud teadlik sooja vee vooliku ebasobivusest (näiteks tänu OÜ-lt PREM TEST saadud teabele), oleks ta vooliku välja vahetanud. Seega kui OÜ PREM TEST oleks täitnud hoolsuskohustust ja oleks teatanud avaldajale või korteriühistule kõlbmatust lõdvikust, oleks avaldaja selle uuega asendanud ja veeavarii ei oleks juhtunud. Järelikult on tööde teostaja kohustuse rikkumine elimineerinud põhjusliku seose avaldaja 5 kohustuse rikkumise ja kahju vahel ning veeavarii on põhjuslikus seoses OÜ PREM TEST hoolsuskohustuse rikkumisega (

§ 127lg 4).

19. OÜ PREM TEST kohustuste rikkumise (st keskmisele kvaliteedile mittevastav töö ja hoolsuskohustuse mittetäimine) tõttu on avaldaja korteris juhtunud veeavarii – sooja vee voolik lõhkes; tekkis veeuputus, mille käigus said kahjustada avaldaja naaberkorterid. Avaldaja kohustus hüvitama kannatada saanud korteriomanikule remondikulusid 4300 eurot. Märgitud kulud on hinnatavad avaldaja otsese varalise kahjuna

§ 128lg-te 1, 2 ja 3 tähenduses.

20. Täidetud on üldised kahju hüvitamise eeldused

§ 115lg-te 1 ja 3 alusel.

OÜ PREM TEST kohustuste rikkumise tõttu on avaldajale tekkinud otsene varaline kahju (

§ 127lg 1 ja § 128 lg-d 1–3).

Avaldajal tekkinud kahju on hõlmatud tööde teostaja poolt rikutud kohustuse kaitse-eesmärgiga (

§ 127lg 2).

Kahju oli rikkumise tagajärjena ettenähtav (

§ 127lg 3).

Avaldajal tekkinud kahju ja OÜ PREM TEST rikkumise vahel esineb põhjuslik seos (

§ 127lg 4).

1. Korteriühistu on kasutanud töövõtulepingust tulenevate oma kohustuste täitmisel OÜ-d PREM TEST. Tööde teostaja eelviidatud rikkumised on seotud töövõtulepingust tulenevate korteriühistu kohustuste täitmisega. Seetõttu vastutab korteriühistu OÜ PREM TEST käitumise eest tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 132 lg 2 alusel. Avaldajal on õigus nõuda kahju hüvitamist korteriühistult. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hagi ja mõistab korteriühistult avaldaja kasuks välja 4300 eurot.
2. Kohus jätab menetluskulud puudutatud isiku kanda TsMS § 172 lg 1 teise lause alusel, mis sätestab, et kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi.
3. Asja materjalidest nähtuvalt on avaldaja menetluskuluks avalduse esitamisel tasutud riigilõiv 50 eurot. Riigilõiv on vajalik ja põhjendatud menetluskulu (TsMS § 138 lg 1, § 139 lg 1), mis tuleb puudutatud isikult avaldaja kasuks välja mõista.
4. Avaldaja taotles menetluses riigi õigusabi. Kohus rahuldas 04.01.2022 määrusega avaldaja taotluse ja andis talle riigi õigusabi isiku esindamiseks tsiviilasja menetluses kohtus. Sama määrusega kohustas kohus avaldajat hüvitama osamaksetena riigi õigusabi tasu ja kulud. Avaldaja loobus 18.01.2022 talle võimaldatud riigi õigusabist. Kohus lõpetas 01.02.2022 määrusega avaldajale riigi õigusabi andmise ja mõistis avaldajalt riigituludesse välja riigi õigusabi tasu ja kulude katteks 108 eurot. Avaldaja on temalt väljamõistetud 108 eurot juba tasunud. Kohus leiab, et 108 eurot on avaldaja menetluskulu. Avaldaja on viidatud kulu juba kandnud, mistõttu tuleb see puudutatud isikult välja mõista mitte riigituludesse (TsMS § 190 lg 3), vaid avaldaja kasuks.
5. TsMS § 178 lg 1 järgi saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. (digitaalselt allkirjastatud) Aleksandr Kondrašov kohtunik 6