Obsah (6)

§ 184§ 65§ 68§ 832§ 83§ 191

1-23-2035 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 10. aprillil 2023 Tallinnas, Tallinna kohtumajas Kriminaalasja number 1-23-2035 (23230100062) Kohtunik Liina

§ 184

lg 2 p 2 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör Irina Tsugart Süüdistatav Sergei Sauškin – isikukood 35912116517, elukoht xxx (viibib Tallinna vanglas), kodakondsus xxx, xxx, emakeel xxx keel, töökoht X OÜ, xxx, tõkend vahistamine, varem kriminaalkorras karistatud. RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada Sergei Sauškin

§ 184

lg 2 p 2 järgi ja mõista karistuseks vangistus 3 aastat 10 kuud.

§ 65

lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust Harju Maakohtu 05.11.2019 kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-19-8263 mõistetud karistuse ära kandmata osa, s.o 4 aastat 5 kuud 28 päeva vangistust, võrra ning mõista liitkaristuseks vangistus 8 aastat 3 kuud 28 päeva.

§ 68

lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg ning lugeda karistusaja alguseks 18.01.

1. Sergei Sauškini suhtes kohaldatud tõkend, vahistamine, tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Välja mõista Sergei Sauškinilt KrMS § 179 lg 1 p 1 kohaselt sundraha esimese astme kuriteos süüdimõistmise korral 2,5 palga alammäära, s.o 1812,50 eurot ning KrMS § 180 lg 1 ja 175 lg 1 p 3, 4 alusel ekspertiisikulu summas 252 eurot ning kaitsjatasu summas 579,60 eurot riigituludesse. Kohustada Sergei Sauškinit tasuma väljamõistetud sundraha, ekspertiisikulu ja kaitsjatasu 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest igakuiselt vähemalt 220,34 eurot. Menetluskulud, kogusummas 2644,10 eurot, tasuda igakuiselt Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank AS-is, EE522200221013264447 Swedbank AS-is, EE401700017002872300 Luminor Bank AS-is või EE957700771001523585 AS-is LHV Pank. Maksekorraldusel on kohustuslik märkida viitenumber
2. Selgitusse võib märkida: „Sergei Sauškin, kriminaalasi 1-232035, menetluskulud“. Samuti on makseinfo koos kohtuotsusega kättesaadav e-toimiku süsteemi kaudu. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. KrMS § 180 lg 3 alusel kaitsja sõidukulu, summas 21,60 eurot jätta riigi kanda.

§ 832

lg 1 alusel konfiskeerida riigi tuludesse Sergei Sauškinilt sularaha summas 2800 eurot (Rahandusministeeriumi tagatiskontol nr EE932200221023778606) ja mobiiltelefon iPhone 13 Pro (IMEI:XXX). Asitõendid: - narkootiline aine (EKEI keemiaosakonnas) – konfiskeerida ja hävitada; - soonkinnisega kilekotid (PPA Põhja prefektuur asitõendite hoidlas) – hävitada; - mobiiltelefoni koopiafailid, raportfail, töödeldud andmestik ja fotod (PPA keskkriminaalpolitsei andmehoidlas) – hävitada. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib KrMS § 318 lg 3 p 4 ja lg 4 alusel kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni järgmistel juhtudel: kui on tegemist KrMS

1. peatüki
2. jao sätete või § 339 lg 1 rikkumisega või kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kuriteo asjaolud Sergei Sauškinit (Sauškin) süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes on Harju Maakohtu 05.11.2019 kohtuotsusega 1-19-8263 süüdi mõistetud

§ 184

lg 2 p 1, 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest, käitles taas suures koguses (so vähemalt 10-le inimesele narkootilise joobe tekitamiseks mõeldud koguses) narkootilist ainet kokaiini. Nimelt omandas tema kohtueelse menetlusega tuvastamata ajal, kohas ning isikult suures koguses narkootilist ainet kokaiini, mida hoidis enda juures, kuni 18.01.2023.a kella 15:14-ni mil tema isiku ja asjade läbivaatusega leiti ja võeti ära: - teksapükste parempoolsest taskust 1tk soonkinnisega kilekott, milles valget värvi tükiline aine massiga 0,98 grammi ja see sisaldab 74% kokaiini, seega sisaldub pulbris 0,73 grammi kokaiini; - riidest koti seest 2tk soonkinnisega kilekotti valget värvi tükilise ainega kogumassiga 1,96 grammi ja see sisaldab 74% kokaiini, seega sisaldub pulbris 1,45 grammi kokaiini. 2 Osa ebaseaduslikult omandatud narkootilisest ainest hoidis ta kuni 18.01.2023.a kella 16:03-ni XXX asuvas korteris, mil nimetatud aadressil teostati läbiotsimine, mille käigus andis Sergei Sauškin vabatahtlikult välja: - rõdu räästa alt kilepakendi, milles kaks soonkinnisega kilekotti valget värvi tükilise ainega, mille kogumass 1,95 grammi ja see sisaldab 74% kokaiini, seega sisaldub pulbris 1,44 grammi kokaiini. Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse (edaspidi NPALS) § 2 p 3 kohaselt on käitlemine narkootiliste või psühhotroopsete ainete või lähteainete omamine, valdamine, vahendamine, tarbimine, kasvatamine, korjamine, valmistamine, tootmine, töötlemine, pakkimine, säilitamine, hoidmine, laadimine, vedu, sisse- ja väljavedu, tolliprotseduuri transiit rakendamine (edaspidi transiit), tasu eest või tasuta tarnimine kolmandale isikule. NPALS § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ja psühhotroopsete ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil ning narkootiliste ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või nimetatud seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Kokaiin kuulub narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 31 lõike 1 ja § 4 lõike 15 alusel kehtestatud ja sotsiaalministri 18.05.2005 määrusega nr 73 vastu võetud „Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad“ lisa 1 narkootiliste ja psühhotroopsete ainete II nimekirja. Vastavalt NPALS § 3¹ lg 3 loetakse narkootilise aine suureks koguseks aine kogus, millest piisab joobe tekitamiseks kümnele inimesele. Kümnele inimesele piisab narkojoobe tekitamiseks EKEI kohtutoksikoloogiaeksperdi M. T. vastusest järelepärimisele nähtuvalt narkootilise aine kokaiini puhul 0,65grammist. Seega oma tahtliku tegevusega pani Sergei Sauškin toime korduva suures koguses narkootilise aine ebaseadusliku käitlemise, s.o

§ 184lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Menetluskäik ja kohtuotsuse põhjendused Süüdistatava Sergei Sauškini, süüdistatava kaitsja ja prokuröri vahel 28.03.2023 sõlmitud kokkuleppe kohaselt taotleb prokurör Sergei Sauškini süüdi tunnistamist

§ 184

lg 2 p 2 järgi ja tema karistamist vangistusega 3 aastat 10 kuud.

§ 65

lg 2 ja § 74 lg 5 alusel moodustada liitkaristus ja suurendada mõistetavat karistust Harju Maakohtu 05.11.2019 kohtuotsusega 1-19-8263 mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 4 aasta 5 kuu ja 28 päeva võrra, mõistes liitkaristuseks 8 aastat 3 kuud 28 päeva vangistust.

§ 68

lg 1 alusel lugeda karistuse kandmise alguseks Sergei Sauškini kahtlustatavana kinnipidamise päev 18.01.2023, mil isik on kinni peetud ja vahistatud. Sergei Sauškini nõusolekul ning juhindudes

§ 184

lg 5 p-st 2 ja 832 lg-st 1 konfiskeerida Harju Maakohtu 30.01.2023 kohtumäärusega 1-23-442 arestitud Sergei Sauškinile kuuluv sularaha summas 2800 eurot ja mobiiltelefon iPhone 13 Pro (A2638), IMEI: XXX. Raha summas 2800 on kantud Rahandusministeeriumi tagatiskontole nr EE932200221023778606. Asitõendid 3

§ 83

lg 4 alusel konfiskeeritakse aine (sh narkootiline aine), vahend või ese, kui selle omamiseks vajalik luba puudub.

§ 191

alusel kohus konfiskeerib narkootikumidega seotud süüteo toimepanemise vahetuks objektiks olnud aine või eseme või süüteo ettevalmistamiseks kasutatud eseme. KrMS § 126 lg 3 p 4 sätestab, et väärtusetu asi, piraatkaup ja võltsitud kaup hävitatakse või seaduses sätestatud juhul töötatakse ümber. Juhindudes

§ 83lg 4, § 191 ja Kr

MS § 126 lg 3 p 4 otsustab kohus kriminaalasjas olevad asitõendid: - narkootiline aine (EKEI keemiaosakonnas) – konfiskeerida ja hävitada; - soonkinnisega kilekotid (PPA Põhja prefektuuri asitõendite hoidlas) – hävitada; - mobiiltelefoni koopiafailid, raportfail, töödeldud andmestik ja fotod (PPA keskkriminaalpolitsei andmehoidlas) – hävitada. Menetluskulud KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kohus mõistab menetluskulud süüdistatavalt välja järgmiselt: KrMS § 179 lg 1 p 1 kohaselt sundraha 2,5 palga alammäära, s.o 1812,50 eurot ning KrMS § 180 lg 1 ja 175 lg 1 p 3, 4 alusel ekspertiisikulu summas 252 eurot ning kaitsjatasu summas 579,60 eurot riigituludesse. Ekspertiisi kulu on KrMS § 175 lg 1 p 3 järgi vaieldamatult üks menetluskulu liik, mis tuleb süüdimõistetul üldjuhul hüvitada. Samas tuleb silmas pidada, et KrMS § 105 lg 1 kohaselt korraldatakse ekspertiis menetleja määruse alusel vaid siis, kui seda tingib tõendamisvajadus. See tähendab, et ekspertiis määratakse üksnes juhul, kui konkreetse isiku süüdistuse tõendamiseseme asjaolude kindlakstegemise eelduseks on ka eriteadmistele tuginevad uuringud. Prokuratuuril ja uurimisasutusel on kuriteo asjaolude väljaselgitamisel muu hulgas õigus otsustada, kas nad korraldavad tõendite kogumiseks ekspertiise või mitte. Kui ekspertiis on määratud ja tehtud, on selle tegemisega tekkinud kulu KrMS § 175 lg 1 p 3 kohaselt menetluskulu, ent süüdistatavale saab panna selle hüvitamise kohustuse vaid juhul, kui ekspertiisi tingis tõendamisvajadus ja ekspertiisiaktis kirjeldatud uuringu tulemus aitab tõendina kaasa süüdistatava kriminaalasja lahendamisele (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

1. detsembri
2. a kohtumäärus kriminaalasjas nr 3-1-1-120-12). Ekspertiisitulemused, millega määratakse, kas tegemist on narkootilise ainega, millise ainega ja millise protsentuaalse sisaldusega on aine ning kui suur kogus tekitab joobe kümnele isikule, on oluliseks tõendiks narkootiliste ainete käitlemist puudutavas kriminaalasjas, mistõttu nimetatud ekspertiisitasu kuulub süüdistatavalt väljamõistmisele. Kaitsja sõidukulu, summas 21,60 eurot jätta KrMS § 180 lg 3 alusel riigi kanda. Riigikohtu kriminaalkolleegium on lahendis nr 3-1-1-7-16 p 5.2 asunud seisukohale, et: „
3. märtsil 2015 jõustunud KrMS § 245 lg 1 p 12 kohaselt kuuluvad kokkuleppe esemesse ka süüdistatava poolt hüvitatavad kriminaalmenetluse kulud. Seetõttu peavad prokurör, süüdistatav ja kaitsja jõudma läbirääkimiste käigus kokkuleppele nii kohtueelses menetluses tekkinud kui ka kohtumenetluses tekkida võivate menetluskulude hüvitamises, samuti võimalikus menetluskulude vähendamises ja menetluskulude ositi hüvitamises KrMS § 180 lg 3 alusel, s.o menetluskulude kandmise võimalikus individualiseerimises. Süüdistatava poolt hüvitatavad menetluskulud tuleb märkida kokkuleppesse võimaluse korral absoluutsummana, see tähendab, et kokkuleppes tuleb kokkuvõtvalt kajastada kokkuleppe sõlmimise ajaks tekkinud ja süüdistatavalt väljamõistetavate menetluskulude koosseis ja suurus. Kuna eesseisvas kohtumenetluses tekkida võivate kulude täpne suurus pole kokkuleppe sõlmimise ajal teada, võib selle kulu hüvitamise kokkulepet 4 kajastada konkreetset summat välja toomata, piirdudes näiteks üldpõhimõtte sedastamisega, et ka kohtumenetluses tekkivad kriminaalmenetluse kulud jäävad süüdistatava kanda või mõistetakse süüdistatavalt välja, või vastupidi, et need jäävad riigi kanda. Võimaldamaks kohtul kontrollida kokkulepitud summa väljamõistmise seaduslikkust, peab KrMS § 180 lg 3 kohaldamise korral nähtuma kokkuleppest ka riigi kanda jäetavate menetluskulude suurus.“ Prokurör, kaitsja ja süüdistatav on sõlmitud kokkuleppes leppinud kokku süüdistatavalt väljamõistetavate menetluskulude suuruses. Kohus nõustub sellega ja ei pea vajalikuks kokkulepet menetluskuludega mittenõustumise tõttu tagastada. Seoses kohtukulude ajatamisega süüdistatavalt KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõistetavate menetluskulude osas peab kohus juhindudes Riigikohtu määruses 3-1-1-2-12 väljendatud seisukohast ja KrMS § 313 lg 1 p 7 sätteid kohaldades põhjendatuks pikendada süüdistatavale kohtuotsusega menetluskulude vabatahtlikuks hüvitamiseks antud tähtaega 12 kuuni alates kohtuotsuse jõustumisest. Lõppkokkuvõttes on oluline, et menetluskulud saaksid mõistliku aja jooksul tasutud. Kuna süüdistataval ei ole reaalselt võimalik menetluskulusid ühe kuu jooksul tasuda, kaasneksid summa tasumata jätmisega täitemenetluse kulud. Nimetatu ei kiirendaks riigile menetluskulude hüvitamist, küll aga halvendaks see süüdistatava majanduslikku olukorda. Juhindudes Riigikohtu lahendi 3-1-1-110-13 p 7 määrab kohus kindlaks ka igakuised tasumisele kuuluvad maksesummad. Liina Pohlak Kohtunik 5