KOHTUOTSUS TAGASELJAOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Viru Maakohus Kohtunik Anneli Alekand Kohtuasja number 2-23-1129 Otsuse tegemise aeg ja koht 31. märts 2023, Narva Kohtuasi BIA Kinnisvarabüroo OÜ

§ 142lg 2).

Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates. Menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale võib esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 280 eurot. ASJAOLUD

1. BIA Kinnisvarabüroo OÜ (hageja) esitas hagi S G (kostja I) ja A G (kostja II) vastu pärandvara ühisuse lõpetamiseks ja ühisomandi jagamiseks.
2. Vastavalt seadusjärgse pärimisõiguse tunnistusele, mille on
3. augustil 2020 tõestanud N notar T B asendaja J P , on R G (isikukood XXX, surnud XXX) pärijateks S G – 1/3 mõttelises osas, A G – 1/3 mõttelises osas ja R G – 1/3 mõttelises osas. Hageja on enampakkumisel, mille viis läbi N kohtutäitur T A
4. detsembrist kuni
5. detsembrini 2022, ostnud R G osa R G pärandvara ühisusest. Pärandvara hulka kuulub kinnisasi asukohaga XXX (registriosa nr XXX). Hageja ja kosjad on kantud kinnisasja ühisomanikena kinnistusraamatusse.
6. R G oli perekonnaseisult abielus kostjaga I alates
7. juunist 1980 kuni pärandaja surmani
8. oktoobril
9. Pärandaja ja tema abikaasa varasuhteks oli varaühisus, kinnisasi kuulus pärandaja ja tema abikaasa ühisvara hulka. Seega kuulus pärandvara hulka pool kinnisasjast, mistõttu on kinnisasja väärtusest hagejal õigus 1/6-le, kostjal I 2/3-le ja kostjal II 1/6-le. Hageja on püüdnud kostjatega ühisomandi lõpetamises kohtuväliselt kokkuleppele jõuda, kuid tulemusteta. Hageja soovib lõpetada ühisomandi sel viisil, et kinnisasi müüakse avalikul enampakkumisel ja saadud raha jagatakse ühisomanike vahel vastavalt igaühe pärandiosa suurusele, arvestades abikaasade ühisvara.
10. Hagiavalduses esitas hageja kohtule taotluse hagi rahuldamiseks tagaseljaotsusega vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 407 lg

2. Kohus saatis kostjatele hagimaterjalid ja nõudis kirjalikku vastust ning hoiatas, et vastamata jätmisel on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Hagimaterjalid toimetati kostjatele kätte postkasti panekuga
3. jaanuaril
4. Kostjad kohtule ei vastanud. Kohus määras kohtuistungi
5. märtsiks
6. Kohtukutse anti
7. veebruaril 2023 kostjale I kätte isiklikult ning jäeti kostjale II edasiandmiseks kostja I kätte. Kostjad istungile ei ilmunud. Mõlemad kostjad teatasid kohtule enne istungit, et ei saa kohale tulla, kostja II teatas, et on haige. Kohus lükkas asja arutamise edasi ja määras uue istungiaja
8. märtsiks
9. 2

§ 407

lg 1 ja lg 3 võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada kohtuistungit pidamata hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse, et kostja on hageja esitatud faktilised väited omaks võtnud. 8. Kuna kostjad hagile vastuväiteid ei esitanud, siis leiab kohus, et hagi üle vaidlust ei ole ning hagi kuulub rahuldamisele kogu haginõude ulatuses. 9.

§ 444

lg 3 ja 4 järgi võib tagaseljaotsusest kirjeldava ja põhjendava osa välja jätta või põhjendavas osas piirduda ka üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega. Hagi on tõendatud kostjate omaksvõtuga ning õiguslikult põhjendatud pärimisseaduse (PärS) § 3 lg 1 ja § 4 lg 1, § 152 lg 1 ja 3, asjaõigusseaduse § 641, 77 lg 2 ja perekonnaseaduse § 37 lg 3, § 39 alusel. Kohtule ei ole esitatud andmeid, et pärandvara jagamine oleks piiratud kaaspärijate kokkuleppega (PärS § 155 lg 2), ning kuna antud juhul on tegemist seadusjärgse pärimisega, ei saa jagamise piiranguid tuleneda ka testamendist ega pärimislepingust (PärS § 155 lg 3). 10. Vastavalt

§ 468

lg 1 p 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Eeltoodu alusel ja juhindudes

§ 407lg 1 ja 3 rahuldab kohus hagi täies ulatuses.

Menetluskulud 11. Vastavalt

§ 162lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Hageja kantud menetluskulud, sealhulgas vajalikud kohtuvälised kulud, kannavad kostjad. 12.

§ 174

lg 1 ja 2 järgi määrab kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. Hageja nimetatud menetluskuluks on riigilõiv 420 eurot ning seadusliku esindaja kulud hagi koostamisele ja esitamisele 240 eurot. 13.

§ 175

alusel peab menetlusosaline kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud. Seadusliku esindaja kulude kandmist ei näe seadus ette, mistõttu jätab kohus hageja taotluse esindaja kulude kostjatelt väljamõistmiseks rahuldamata. 14. Menetluskulude jaotusest lähtudes mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 420 eurot. (digitaalallkiri) Anneli Alekand Kohtunik 3