Obsah (5)

§ 265§ 82§ 110§ 62§ 203

MÄÄ RUS Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised Tartu Ringkonnakohus Ta

) § 210 lg-st 4 lahendatakse määruskaebus kirjalikus menetluses, kui kohus ei pea vajalikuks kohtuistungit korraldada.

§ 265

lg 5 lause 2 järgi ei ole haldustoiminguks loa andmise määruse peale esitatud määruskaebuse läbivaatamiseks vaja korraldada kohtuistungit isegi siis, kui see oli nõutav loa andmise otsustamisel. Määruskaebus on võimalik lahendada toimiku materjalide pinnalt, mistõttu puudub vajadus korraldada istung täiendavate asjaolude väljaselgitamiseks. Määruskaebuse esitajal oli võimalik osaleda kohtuistungil halduskohtus ja esitada seal tõlgi vahendusel oma seisukohti suuliselt. Eeltoodut 3 arvestades jätab ringkonnakohus rahuldamata määruskaebuse esitaja taotluse haldusasja läbivaatamiseks kohtuistungil tõlgi osavõtul. 9. Määruskaebuse esitaja palub ta vabastada menetlusabi jätkuvuse põhimõttest lähtuvalt tõlgiga seotud kuludest, jättes need riigi kanda.

§ 82lg 3 lause 2 kohaselt tõlkimise kulud kannab menetlusosaline.

Kui isikul ei ole raha tõlgikulude eest tasumiseks, tuleb tal

§ 110

lg 1 p 1 alusel taotleda menetlusabi tõlgikulude hüvitamiseks.

§ 110

lg 1 p-s 1 toodud loetelus kvalifitseerib tõlgikulu „muu kohtukulu“ alla (RKHKm 22.09.2015, 3-3-1-40-15, p 15). Eeltoodut arvestades käsitleb ringkonnakohus määruskaebuse esitaja eelmärgitud taotlust menetlusabi taotlusena tõlgikulude kandmiseks. Kuna ringkonnakohus ei korralda käesolevas haldusasjas kohtuistungit tõlgi osavõtul, siis jätab ringkonnakohus rahuldamata määruskaebuse esitaja taotluse anda menetlusabi tõlgikulude kandmiseks.

1. Määruskaebuse esitaja palub rahuldada tõendite – ametnike rinnakaamera jäädvustused – kogumise taotlus. PPA teatas 29.03.
2. a vastuses määruskaebusele, et PPA-l ei ole võimalik esitada vormikaamera salvestust, sest salvestised on kustunud. Eeltoodut arvestades ei ole ringkonnakohtul võimalik määruskaebuse esitaja taotluses nimetatud tõendeid koguda. Sellest tingituna jätab ringkonnakohus määruskaebuse esitaja taotluse täiendavate tõendite kogumiseks rahuldamata.
3. PPA esitas 29.03.
4. a vastuse lisana Kirsi Talo Kodumajutuse perenaise 14.02.
5. a seletuse.

§ 62

lg 2 kohaselt võtab kohus vastu ainult sellise tõendi ja korraldab selliste tõendite kogumise ning arvestab asja lahendamisel ainult sellist tõendit, millel on asjas tähtsust. Kuna eeltoodud seletus seondub määruskaebuse esitajaga, siis võtab ringkonnakohus selle haldusasja materjalide juurde.

1. Ringkonnakohus leiab, et Tartu Halduskohus on 14.02.
2. a määruses piisaval määral põhjendanud, miks PPA taotluses nimetatud isiku kinnipidamine on vajalik ja põhjendatud VRKS § 36¹ lg 2 p-s 4 sätestatud alusel, mille kohaselt on lubatud rahvusvahelise kaitse taotlejat vältimatu vajaduse korral kinni pidada taotluse menetlemisel tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseks, eelkõige juhul, kui on olemas põgenemise oht. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata (

§ 203lg 2 ja § 201 lg 4).

Ükski määruskaebuses esitatud väidetest ei anna alust määruskaebuse rahuldamiseks. Vastuseks määruskaebuses väidetule märgib ringkonnakohus järgmist.

1. Asjas ei ole vaidlust selle üle, et puudutatud isik saabus Eestisse ebaseaduslikult, millele halduskohus määruses (põhjenduste p 12) selgelt viitas. Ka määruskaebuses märgib puudutatud isik, et ta ületas piiri ebaseaduslikult. Eeltoodut arvestades on sisutu määruskaebuses toodud etteheide, et kohus seda asjaolu ei analüüsinud. Ka PPA viitas halduskohtule esitatud 14.02.
2. a taotluses VSS § 68 p-le 8, mille kohaselt esineb välismaalase põgenemise oht, kui välismaalane on kinni peetud Eesti välispiiri ebaseadusliku ületamise tõttu ning ta ei ole saanud luba või õigust Eestis viibida.
3. Ühtlasi leidis halduskohus määruses (põhjenduste p-d 9-10) PPA-ga nõustudes, et rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemiseks on vajalik välja selgitada täiendavalt asjaolusid, s.h rahvusvahelise kaitse kohta. VRKS § 11 lg 2 p 2 kohaselt on rahvusvahelise kaitse taotleja kohustatud igakülgselt kaasa aitama rahvusvahelise kaitse taotlemise asjaolude selgitamisele, s.h andma toimingut sooritavatele valitsusasutustele suulisi ja kirjalikke andmeid ja seletusi. Kohtupraktikas on sedastatud, et asjaolude ebaselgus üksi ei ole üldjuhul piisavaks aluseks vabaduse võtmiseks. Küll võib see olla aluseks koostoimes põgenemisohuga, kui asjaolude väljaselgitamine isiku osaluseta ei ole võimalik (RKHKm 30.01.2018, 3-17-792, p-d 18.1 4 ja 18.2 ning seal viidatud kohtupraktika). Halduskohtu hinnangul jääb isiku selgitustest selgusetuks, millest võiks tuleneda tema tegelik vajadus saada rahvusvahelist kaitset, kui ta on välja toonud üksnes üldisemad probleemid riigis (seadusetus, töötus, madal palgatase), ning näiteid politseivägivallast ei ole millegagi tõendanud. Ka märkis halduskohus, et välja selgitamist vajavateks asjaoludeks võivad olla Eestisse saabumise tegelikud motiivid ja asjaolud. Eeltoodust nähtub selgelt, milles seisneb vajalike toimingute tegemine. Määruskaebuse esitaja vastupidine väide on põhjendamatu. Samas ei ole puudutatud isik ka määruskaebuses eelmainitud asjaolusid täpsustatud. Ringkonnakohtu hinnangul on PPA-l vajalik rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemiseks selgitada täiendavalt asjaolusid, s.h rahvusvahelise kaitse vajadust puudutavaid asjaolusid. Asjaolude täpsustamine eeldab isiku kättesaadavust. Ebaselgus isiku rahvusvahelise kaitse taotluse asjaoludega seoses viitab VRKS § 36¹ lg 2 p 4 kohaldamise põhjendatusele.
4. Määruskaebuse esitaja arvates ei ole kohus nõuetekohaselt tuvastanud, et väidetav põgenemisoht on piisavalt suur, et piirata tema vabadust. Kohtupraktikas on sedastatud, et esmakordse kinnipidamiskeskusesse paigutamise taotluse ja antud loa puhul kinnipidamise aluseks olevate asjaolude tõendatuse nõuded ei saa olla alati nii kõrged kui võimalike järgnevate taotluste ja lubade puhul, sest esmakordsel loa taotlemisel tuleb sageli tegutseda kasutades piiratud aega ning vallates piiratud, puudulikku ja kontrollimata informatsiooni. Tegemist on prognoosotsusega – seda nii kinnipidamise võimaliku kestuse kui ka isikust lähtuvate ohtude osas, kui viimasega põhjendatakse kinnipidamist (RKHKm 29.01.2015, 3-3-1-52-14, p 14). Seega põgenemisohu hindamisel on tegemist prognoosotsusega, mille aluseks on nii objektiivsed asjaolud kui ka menetleva asutuse subjektiivne hinnang. Halduskohus põhjendas määruses (põhjenduste p 10), miks ta nõustub PPA-ga, et puudutatud isikuga seotud asjaolud kogumis kinnitavad, et tema puhul esineb põgenemisoht. Määruskaebuse väited ei anna alust põgenemise ohtu ümber hinnata. Seega on isiku kinnipidamine õiguspärane.
5. Määruskaebuse esitaja väitel on PPA taotlusele lisatud seletuskiri asjakohatu, sest isik sai tõlgi vahendusel suhelda 13.02.2023 ca kl 14.45, kuid dokumendi on koostanud ja ilmselt tõlkinud K.-R. Ülejõe, kes suhtles isikuga keeles, mida ta ei valda. PPA 14.02.
6. a taotluse lisana nr 7 esitatud seletuskiri (dtl 41) on PPA kinnitusel (vastus määruskaebusele, lk 3 viimane lõik) koostatud ja isikule tõlgitud tõlki kasutades. Isiku kinnipidamise protokollist (dtl 36-38) nähtuvalt oli kaasatud türgi keele tõlk H. Reidak. PPA taotluse lisana nr 11 (dtl 11-20) esitatud digiallkirja kinnituslehtede hulgas on olemas eelnimetatud seletuskirja allkirjastamise kohta tõlgi H. Reidaki digiallkirja kinnitusleht (dtl 14). Seletuskirja lõpus on ka märge „Seletus on kirja pandud minu sõnade kohaselt, mulle tõlgitud ja arusaadav“. Puudutatud isik on seletuskirja allkirjastanud. Eeltoodust järeldub, et seletuskirjas kirjapandu on puudutatud isikule türgi keele tõlgi H. Reidaki poolt tõlgitud.
7. Kohtupraktikas on sedastatud, et põgenemise ohu tuvastamisel ei suuda põgenemist eelduslikult tõhusalt ära hoida majutamiskeskusesse paigutamine ning VRKS § 29 lg-s 1 sätestatud järelevalvemeetmete kohaldamine. Põgenemise ohu tuvastamisel on kinnipidamiskeskusesse paigutamine proportsionaalne VRKS § 36¹ mõttes (RKHKm 29.01.2015, 3-3-1-52-14, p 18). Ringkonnakohtu hinnangul on määruskaebuse esitaja kinnipidamine ja tema paigutamine kinnipidamiskeskusesse käesolevas asjas nii kohane kui ka proportsionaalne meede.
8. Ringkonnakohus selgitab, et määruskaebuse esitaja mainitud rahasumma hoiule andmist ei näe VRKS järelevalvemeetmena ette. Ühtlasi on määruskaebuse esitaja üksnes üldsõnaliselt märkinud, et tema isal on Eestis tuttavaid, kelle juures ta saab viibida. Seega ei ole 5 määruskaebuse esitaja täpsustanud, kus ta saaks Eestis elada, et käia näiteks regulaarselt PPA-s registreerimisel. Lisaks on paljasõnaliseks jäänud määruskaebuse väide, et puudutatud isik on profisportlane (maadleja) või et kinnipidamine omab tema jaoks eriti kahjulikke tagajärgi. Samas võimalus, et määruskaebuse esitaja on profisportlane, ei tähenda, et tema kinnipidamiskeskusesse paigutamine on sellest tingituna välistatud.
9. Kuigi isiku paigutamine kinnipidamiskeskusesse võib isiku õigusi piirata, ei ole käesoleval juhul VRKS § 29 lg-s 1 nimetatud järelevalvemeetmete (elamine kindlaksmääratud kohas; ilmumine määratud ajavahemike järel PPA-sse registreerimisele; PPA teavitamine elukohast eemal viibimisest kauem kui 3 päeva; isikut tõendada dokumendi PPA-le hoiule andmine) kohaldamine ilmselt piisav, nagu ka halduskohus määruses põhjendatult leidis. Kinnipidamiskeskusesse paigutamine aitab tagada, et isik ei lahkuks Eestist rahvusvahelise kaitse taotluse menetluse kestel. Käesolevas asjas esitatud asjaolusid arvestades on isiku kinnipidamiskeskusesse paigutamine proportsionaalne abinõu VRKS § 36¹ mõttes.
10. Kõike eelnevat arvestades jätab ringkonnakohus määruskaebuse rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 14.02.
11. a määruse muutmata.
12. Lähtudes VRKS § 13 lg-st 1, mis sätestab, et rahvusvahelise kaitse menetlus ja ajutise kaitse menetlus ei ole avalikud, asendab ringkonnakohus käesolevas määruses selle avaldamisel määruskaebuse esitaja nime tähemärgiga. (allkirjastatud digitaalselt) 6