Obsah (11)

§ 433§ 178§ 430§ 187§ 428§ 432§ 173§ 168§ 174§ 150§ 661

KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Anu Talu Kohtujurist Egert Übner Tsiviilasja number 2-22-17915 Määruse tegemise aeg ja koht 20. aprill 2023, Pärnu kohtumaja Tsiviilasi Aktiva Finance Group O

§ 433lg 1, § 661 lg 1 ja 4).

Kohtumääruse peale määruskaebuse esitamisel tasutakse riigilõivu 70 eurot (RLS § 59 lg 14). Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (

§ 178lg 1 esimene lause).

Kompromissi saab tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses 3 Tsiviilasi nr 2-22-17915 nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub (

§ 430lg 8).

Pankrotimenetluses või täitemenetluses tagasivõitmise korras saab kompromissi kehtetuks tunnistada (

§ 430lg 9).

Kohus selgitab, et seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (

§ 187lg 6).

ASJAOLUD JA KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

1. Pärnu Maakohtu menetluses on Osaühingu Aktiva Finants (hageja I) ja AS Aktiva Portfolio (hageja II) esitasid 29.11.2022 hagi X (kostja I) ja Y (kostja II) vastu kinnistu kinkelepingu, isikliku kasutusõigusega koormamise lepingu ja asjaõiguslepingu kehtetuks tunnistamiseks. Kohus 16.12.2022 rahuldas hagejate hagi tagamise avalduse ning seadis käsutamise keelumärge kinnistusraamatus kostja Y omandis olevale kinnistule (Tartu Maakohtu kinnistusosakond, registriosa nr xxxxxxx) hagejate kasuks.
2. Pooled esitas 05.04.2023 kohtule kinnitamiseks kompromissilepingu.
3. Kohus, tutvunud digitoimiku dokumentidega ja esitatud kompromissilepinguga, on seisukohal, et esitatud kompromiss on seaduslik, ei ole vastuolus heade kommetega ning ei riku olulist avalikku huvi ja on täidetav.

§ 428

lg 1 p 4 kohaselt kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle.

§ 430

lg 1 sätestab poolte õiguse lõpetada menetlus kompromissiga kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. 4. Menetluse lõpetamisel kompromissi kinnitamisega on samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti (

§ 432

). Pooled on kokkuleppe kinnitamise taotluses avaldanud, et on nendest tagajärgedest teadlikud. 5. Pooled on kompromissiga kokku leppinud, et hagi tagamise abinõuna jääb kehtima käsutamise keelumärge kinnistusraamatus kostja II Y omandis olevale kinnistule asukohaga, (Tartu Maakohtu kinnistusosakond, registriosa nr xxxxxxx) Osaühingu Aktiva Finants ja AS-i Aktiva Portfolio kasuks. Samuti leppisid pooled kokku, et kinnistusraamatusse seatakse kinnisasjale asukohaga xxx registriosa nr xxxxxxx) kohtulik hüpoteek esimesele vabale järjekohale Julianus Inkasso OÜ kasuks summas 21 300 eurot, igakordse omaniku kohustusega alluda kohesele sundtäitmisele hüpoteegiga tagatud nõuete (summas 16 320,03 eurot) rahuldamiseks. Kohus selgitab, et kinnitab kompromissi, kuid Tartu Maakohtu kinnistus- ja registriosakonna nõudmisel tuleb neil esitada täiendavaid dokumente ja/või tasuda riigilõivu. 6.

§ 173

lg 1 alusel kohus märgib menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel.

§ 168

lg 3 järgi kannavad pooled kompromissi sõlmimise korral oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled on kokku leppinud, et hagejate menetluskulud 770 eurot (so pool hagiavalduse esitamisel ja hagi tagamise taotluse esitamisel tasutud riigilõivu) kannavad kostjad. Kohus jätab poolte endi kanda kompromissilepinguga 4 Tsiviilasi nr 2-22-17915 hõlmamata menetluskulud.

§ 174

lg 1 teise lause kohaselt kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Kuna kohus jätab kompromissiga hõlmamata menetluskulud poolte endi kanda, puudub asjas vajadus menetluskulude suuruse kindlaksmääramiseks. 7. Hagejad taotlevad poole tasutud riigilõivust, so 700,00 euro tagastamist seoses kompromissi sõlmimisega.

§ 150

lg 2 p 1 ja lg 4 kohaselt kohus tagastab riigilõivu tasumiseks kohustatud isiku taotluse alusel poole menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. Kohtutoimiku andmetel hagejad tasusid hagiavalduse esitamisel riigilõivu 1400,00 eurot. Kuna pooled sõlmisid kompromissi ja kohus kinnitab selle, tuleb hagejatele tagastada hagiavalduselt tasutud riigilõivust pool, see on 700,00 eurot ja kanda hagejate poolt näidatud pangakontole. 8.

§ 661

lg 4 lubab poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega lühendada või kaebuse esitamise õiguse välistada. Vastavalt kompromissile saab kohtumääruse peale, millega kohus kompromissi kinnitas esitada määruskaebuse 3 päeva jooksul arvates kohtumääruse poolte poolt kättesaamisest. (allkirjastatud digitaalselt) Anu Talu Kohtunik 5