S § 63 lg 1 alusel ja
Väärteoasi Menetlusest osa võtnud isikud Kohtuväline menetleja: Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna menetlustalituse kohtuesindusgrupp. Menetlusalune isik: Tauno Klütsnik, ik: 37905200015, elukoht: xxx, e-post: xxx, tel. xxxxxxx Kirjalik menetlus VTMS § 120 korras RESOLUTSIOON 1. Jätta Tauno Klütsniku kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri operatiivbüroo liiklusjärelevalvetalituse liiklusgrupi patrullpolitseiniku Hanno Viibus 10.02.2023 otsusele nr 2302,23,002148 Tauno Klütsniku karistamises
S § 63 lg 1 alusel ja
2. Jätta Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri operatiivbüroo liiklusjärelevalvetalituse liiklusgrupi patrullpolitseiniku Hanno Viibus 10.02.2023 otsus nr 2302,23,002148 Tauno Klütsniku karistamises
S § 63 lg 1 alusel ja
lg 1 järgi rahatrahviga 75 trahviühiku ulatuses, s.o 300 eurot, muutmata ja tühistamata.
S § 63 lg 1 alusel ja
lg 1 järgi rahatrahviga 75 trahviühiku ulatuses, s.o 300 eurot, selles, et Tauno Klütsnik juhtis 10.02.2023 kella 18.14 paiku Betooni tn 6, suunaga Silluse tn poole, Tallinnas, Harju maakonnas mootorsõidukit koos haagisega ning veduki ja haagise pikkus kokku oli 16,92 m (MKM 13.06.2022 määrus nr 42 lisa 1 kood 1102), ületades Majandus- ja Kommunikatsiooniministri 13.06.2011 määruse nr 42 lisa 1 sätestatud mõõdet, omamata selleks liiklusseaduse § 341 sätestatud nõutavat eriluba. Nimetatud käitumisega rikkus menetlusalune isik
lg 2 ja 3 nõudeid ning pani toime
261 2 lg 1 ja
Otsusele esitas menetlusalune isik kaebuse 10.02.2023, täitsin töökohustused ning juhtisin mootorsõidukit Volvo FH registreerimismärgiga XXXXXX koos haagisega ANDOVER SFCL 41, mille number on XXXXX, aadressil Betooni tn 6, Tallinnas kl 18:14 peatas mind politseipatrull ning kontrollis veduki ja haagise pikkuse, milleks oli 16,92 meetrit kuid lubatud suurim pikkus antud piirkonnas on 16,5 meetrit. Peale kontrolli oli minule Põhja prefektuuri liiklusjärelevalvetalituse liiklusgruppi patrullpolitseiniku Hanno Viibus’e poolt koostatud kiirmenetluse otsus nr 10220182942814 ning määratud rahatrahv summas 300 eurot. Lisan kaebusele kiirmenetluse otsuse koopia. Kiirmenetluseotsuses on märgitud, et vastavalt Liiklusseadusele §34’1 sätestatule puudus minul vastav eriluba. Kontrollides täpsemalt antud asjaolu selgus, et kehtiv eriluba oli mul olemas. Veoloa taotlus nr 1058 oli kooskõlastatud Tallinna Linnatranspordiameti poolt 04.03.2022 ning see kehtib kuni 01.03.
Sõiduki autorongi ja masinrongi suurimad lubatud mõõtmed veosega ja veoseta, sõiduki, autorongi ja masinrongi suurimad lubatud massid ning teljekoormused on kehtestatud Majandus- ja kommunikatsiooniministri 13.06.2011 määrusega nr 42 „mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuded ning nõuded varustusele" (
Nimetatud määruse lisa 1 „nõuded alates
Üldiselt jagunevad veoseveol nõutavad dokumendil sellisteks, millised on vaja esitada kontrollijale koha peal ning sellisteks, milliseid ei pea esitama, kui need on kättesaadavad elektrooniliselt. Viidatud paragrahvi lg 3 sätestab, et eriloa annab tee omanik. Eriluba peab olema juhil kaasas või elektrooniliselt kättesaadav ja see tuleb esitada liiklusjärelevalve teostajale tema nõudmisel. Eriloa andja peab enne eriloa välja andmist veenduma, et käesoleva seaduse § 342 lõike 1 punktides 1-4 toodud nõuded on täidetud. Väärteomaterjalidest nähtub, et eriluba juhil kaasas ei olnud, samuti ei olnud see temale elektrooniliselt kättesaadav ning selle tulemusel jäi eriluba ka liiklusjärelevalve teostajale tema nõudmisel esitamata. Kohtuväline menetleja teostas omapoolse päringu Transpordiameti (vana nimetusega Maanteeamet, vana lühendiga MNT) veolubade infosüsteemi VELUB sõiduki registreerimisnumbri järgi kehtivate veolubade kontrollimiseks. Kohtule esitatud toimiku leheküljelt 6 on nähtavad mootorsõidukiga, millise registreerimisnumber on XXXXXX seotud veoload. Päring on tehtud 10.02.2023 kell 18:59 (Ameerika kuupäeva ja kellaaja vormingus 02/10/2023 6:59 PM). Päringu tulemusena on kajastatud kõik Transpordiameti poolt välja antud eriveoload, millistest ükski ei ole kooskõlastatud ega kehtiv. Kaebusega on Tauno Klütsnik esitanud fotokoopia dokumendist „veoloa taotlus", millisele on muuhulgas märgitud veo ettevõtja nimi Multifix OÜ, kavatsetav veoaeg alates 01.03.2022 kuni 01.03.2023, kastikesega märge „Luba e-maili teel". Lahtrisse „Sõiduki(
Kui üldjuhul lasub rikkumise tõendamise kohustus liiklusjärelevalve teostajal, on praegusel juhul tegemist pöördunud tõendamiskoormusega ja vajalikud tõendid peab esitama juht. Kaebuse esitaja on eiranud temale seadusega pandud kohustust, suurendades sellega halduskoormust. Kooskõlastuse saamine ei pruugi tähendada eriloa olemasolu. Vastavalt
lg 1 sättele on võimalik eriloa välja andmisest ka keelduda või see ennetähtaegselt lõpetada (lg 2). Nagu võib märgata infosüsteemi VELUB väljatrükilt, on kehtiva eriloa olemasolu aluseks nii kooskõlastus kui ka eriloa kehtivus. Lisaks on varasemalt viidatud määruse nr 114 § 16 lg 3 alusel eriloa andjal õigus nõuda arve tasumist enne eriloa andmist. Kaebusega ei ole esitatud ka maksekorraldust, mis võimaldaks jõuda järeldusele, et tasutud on vajalikud menetlustasud eriveo tasumäärad (§ 14 lg 1 - 2,4, 6 - 7) ning tasutud on õige määr. Lisaks juhib kohtuväline menetleja tähelepanu, et Tallinna Linna poolt välja antud veoload on leitavad ja kontrollitavad internetileheküljelt opinfo.tallinn.ee/kaart. Valida tuleb sobilik töö liik, antud juhul veoluba ning otsida objekti aadressi või töö teostaja järgi. Multifix OÜ kui veo teostaja nimi ei anna ühtegi veoluba. Samuti on kõikide Tallinna linna poolt välja antavate veolubade puhul väljastajaks Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet. Samuti allkirjastataks sellised veoload digitaalselt ning kannavad pealkirja „ERIVEOLUBA NR ...". On üleüldse äärmiselt küsitav, miks on kooskõlastajaks Tallinna Linnatranspordi AS, kelle näol on tegemist linnale kuuluva ühistranspordiettevõttega ja kelle põhitegevusalaks on bussi-, trolli- ja trammiliiklusteenuste osutamine, mitte eraettevõtetele erilubade väljastamine. Erilubade välja andmine Tallinna linna piires on sätestatud Tallinna õigusaktides. Kohalike omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lg 1 punkti 34 ja Tallinna põhimääruse § 52 lg 2 ja 7 alusel on kehtestatud Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalameti põhimäärus, millise § 6 lg 1 p-st 21 tulenevalt täidab amet kaevetöölubade, puude raielubade, linnatänavatel erakorraliseks veoks ja sõiduks tasuliste erilubade ja muude ameti tegevusvaldkonnaga seotud lubade taotluste menetlemist, lubade andmist, peatamist ja tühistamist. Kohtuvälisel menetlejal puudub teadmine, et Tallinna Linnatranspordi AS põhimääruses või teistes Tallinna õigusaktides oleks volitus, milline annaks TLT AS-ile õiguse väljastada erilubasid eraettevõtetele erivedude teostamiseks. Tallinna Linnavolikogu 07.02.2012 määrusega nr 9 „Tallinna Transpordiameti põhimäärus" § 6 lg l p 18 sätestab, et Tallinna Transpordiameti ülesannete hulka kuulub menetleda sõitjateveo liinilubasid ja muid ameti põhitegevusest tulenevate erilubade taotlusi, lubasid väljastada, peatada ja kehtetuks tunnistada. Sama paragrahvi ja lõike punkti 20 alusel on õigus teostada järelevalvet liinilubade ja muude ameti tegevusest tulenevate erilubade nõuete ning avaliku teenindamise lepingute üle. Lisaks ei sätesta Tallinna Transpordiameti põhimäärus erilubade menetluskorda. Tallinna Keskkonnaja Kommunaalameti juhataja 27.09.2016 käskkirjaga nr 1.1-15/96 on kinnitatud veoloa taotluse 4 menetlemise protseduur, millises on kirjeldatud definitsioonid, märgitud ära seaduslikud alused, taotluste vastuvõtmine, taotluste menetlemise, veoloa vormistamise nõuded, samuti veoloa väljaandmisest keeldumine või veoloa kehtetuks tunnistamise kord. Lähtudes eelpool toodust asub kohtuväline menetleja seisukohale, et TLT AS-il puudub pädevus Multifix OÜ veoloa taotluse kooskõlastamiseks. Samuti ei tõenda esitatud taotlus eriloa tegelikku olemasolu ning eriloa oleks pidanud juht esitama kontrollimise hetkel paberkandjal või elektroonselt. Kaevatav kohtuvälise menetleja otsus on seaduslik ja Tauno Klütsnik'ile määratud karistus on kooskõlas KarS § 56 lg-s 1 sätestatud karistuse mõistmise üldalustega ning arvestab menetlusaluse isiku eripreventiivset prognoosi ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Seega puudub kaebuses esitatud põhjendustel alus kohtuvälise menetleja 10.02.2023.a kiirmenetluse otsuse tühistamiseks. Maakohtu seisukoht Menetlusalune isik on taotlenud asja läbivaatamist kirjalikus menetluses. Taolisest seisukohast saab järeldada, et kaebuse esitaja ei soovi kohtuistungist osa võtta. Samuti nõustus kirjaliku menetlusega ka kohtuväline menetleja oma kohtule esitatud kirjalikus seisukohas. Seetõttu leiab kohus, et kuivõrd menetluse pooled ei ole soovinud kohtuistungist osa võtta, lahendatakse kaebus kirjalikus menetluses. Siinkohal juhib kohus tähelepanu ka asjaolule, et kirjalikus menetluses tugineb kohus vaid kohtule esitatud ja väärteotoimikus olevatele tõenditele ning täiendavaid tõendeid ei kogu. Kohus, tutvunud kohtule esitatud kaebusega, samuti kohtule edastatud väärteotoimikuga ja kohtuvälise menetleja esindaja kirjaliku seisukohaga, asub alljärgnevale seisukohale. VTMS § 133 kohaselt peab kohus kaebuse lahendamiseks välja selgitama, kas ei esine väärteoasjas VTMS § 29 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid (p 1), kas leidis aset tegu, milles menetlusalust isikut süüdistatakse (p 2), kas teo on toime pannud menetlusalune isik (p 3), kas tegu on väärtegu ning kas see on õigesti kvalifitseeritud (p 4), kas karistus väärteo eest määrati selleks pädeva kohtuvälise menetleja poolt (p 5), kas väärteo menetlemisel kohtuvälise menetleja poolt on järgitud väärteomenetlusõigust (p 6), kas menetlusalusele isikule karistuse määramine on toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega (p 7), kas väärteomenetlus ei kuulu lõpetamisele VTMS § 30 sätestatud alustel (p 8) ning kas lõpetada väärteomenetlus ja kohaldada karistusseadustiku §-s 87 sätestatud alaealisele kohaldatavaid mõjutusvahendeid või anda väärteoasja materjalid üle alaealiste komisjonile (p 9), kuidas lahendada taotlus hüvitada süüteomenetluses tekitatud kahju süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduse kohaselt (p 10).
lg 2 kohaselt kui veosega või veoseta sõiduki mis tahes mõõde, mass või teljekoormus ületab kehtestatud suuruse, võib sõidukit liikluses kasutada käesoleva seaduse §-s 341 kehtestatud korras. Sõiduki autorongi ja masinrongi suurimad lubatud mõõtmed veosega ja veoseta, sõiduki, autorongi ja masinrongi suurimad lubatud massid ning teljekoormused on kehtestatud Majandus- ja kommunikatsiooniministri 13.06.2011 määrusega nr 42 „Mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuded ning nõuded varustusele" (
Nimetatud määruse lisa 1 „Nõuded alates
lg 3 kohaselt peab eriluba olema juhil kaasas või elektrooniliselt kättesaadav ja see tuleb esitada liiklusjärelevalve teostajale tema nõudmisel. Menetlusalusel isikul eriluba tema kinnipidamisel esitada ei olnud ning enda ülekuulamise protokollis kirjutas, et tal eriluba puudus. Samuti on kohtuväline menetleja kontrollinud sõiduki registreerimisnumbri järgi eriloa olemasolu 10.02.2023 kell 18.59 Transpordiameti veolubade infosüsteemi VELUB lehelt, millise väljatrüki kohaselt antud sõidukil ühtegi kehtivat veoluba päringu tegemise hetkel ei olnud. Samamoodi ei ole Tallinna Linn Multifix OÜle väljastanud ühtegi kehtivat veoluba. Menetlusalune isik on kaebusele lisanud fotokoopia Multifix OÜ esitatud veoloa taotlusest paberkandjal, mille kohaselt on kavatsetav veoaeg 01.03.2022 kuni 01.03.2023 ning millel on märge „kooskõlastatud“ templiga Tallinna Linnatranspordi AS poolt.
Kohtuväline menetleja on õigesti välja toonud, et Tallinna linnas annab veoluba välja Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet (kogu info saadaval https://www.tallinn.ee/et/teenused/veoluba) ja mitte Tallinna Linnatranspordi AS, mis on linnale kuuluv ühistranspordi ettevõte ja kes ei saa olla avalikult kasutatava tee omanikuks, kes saaks eriluba välja anda. Kooskõlastamise templi kohaselt on veoloa taotluse kooskõlastanud Tallinna Linnatranspordi AS ETTO osakond ja enne veo algust tuleb informeerida TLS AS elektridispetšerit. Tallinna Linnatranspordi AS kodulehelt on tuvastatav, et ETTO on Tallinna Linnatranspordi AS Elektritranspordi teenuste osakond, s.t tegeleb elektrilise ühistranspordiga, milleks on trammid ja trollid. Kaebuse esitaja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et tema kasutatud veduk või haagis kuuluks elektritranspordi kategooriasse, mille liikumiseks on vaja elektritranspordi teenuste osakonna kooskõlastamist ja elektridispetšeri teavitamist. Kohus peab võimalikuks, et kooskõlastamine võib osutuda vajalikuks seoses teatud marsruudil liikumisega teatud kõrgusega koorma vedamisel juhul, kui marsruudile jäävad ka trammi ja trolli kontaktliinid, kuid veoloa taotlusel olev kooskõlastus ei ole veoluba. Tegemist on veoloa taotlusega, mis ei asenda veoluba ennast, millisele on kehtestatud kindel vorm ja mida saab välja anda vaid selleks pädev füüsiline või juriidiline isik, kes on tee omanik. Seega menetlusaluse isiku kaebusele lisatud dokumendi puhul on tegemist veoloa taotlusega, mille on kirje kohaselt teatud tingimistel kooskõlastanud linnatranspordiga tegelev aktisaselts ja antud dokumenti ei saa kohus arvestada kui veose eriluba. Veose eriloa saamine eeldab veoloa taotluse esitamist veoluba väljastavale isikule, millele järgneb veoloa menetlus ja alles pärast menetlust võidakse vastav luba väljastada. Kuivõrd tegemist on vaid veoloa taotlusega, millele on kantud kooskõlastuse tempel, saab järeldada, et veoloa taotlust eriloa väljastamise pädevusega isikule esitatud ei ole ja seda taotlust menetletud ei ole. Sellest tulenevalt ei olnud menetlusalusel isikul pädeva isiku poolt väljastatud ja ettenähtud korras vormistatud eriluba. Seega ei olnud kaebuse esitajal tema kinnipidamise hetkel kaasas vajalikku eriluba ja vajalikku eriluba ei olnud kantud ka veolubade infosüsteemi. Sellest saab üheselt järeldada, et kaebuse esitajal süüteo toimepanemise ajal vajalik eriluba nii paberkandjal esitamiseks kui ka elektrooniliselt kättesaadavana puudus. Seega on tõendamist leidnud, et menetlusalune isik rikkus
lg 2 ja lg 3 sätestatud kohustusi ning pani sellega toime
Kohus leiab, et väärteomenetluses kogutud tõenditega on väärteokoosseisude olemasolud menetlusaluse isiku käitumises tuvastatud ning menetlusaluse isiku käitumine õigesti kvalifitseeritud
lg 1 ja
Seega puuduvad väärteoasjas VTMS § 29 sätestatud väärteomenetlust välistavad asjaolud VTMS § 133 p 1 mõttes. Samuti on tuvastatud, et menetlusalusele isikule süüks arvatud tegu on aset leidnud (§ 6 133 p 2) ning selle on toime pannud menetlusalune isik (§ 133 p 3), mida on ta ka ise esialgselt ülekuulamisel tunnistanud. Hiljem kaebust esitades on kaebuse esitaja asunud süüd eitama ja esitanud süüteokooseisu tunnuste puudumise tõendamiseks kõlbmatu tõendi. Kuna menetlusalune isik juhtis mootorsõidukit, vedukit ja haagist, mille kogupikkus oli suurem lubatud MKM 13.06.2011 määruse nr 42 lisa 1 koos 1102 mõõtmest, omamata selleks
sätestatud nõutavat eriluba, siis rikkus menetlusalune isik
lg 2 ja 3 nõudeid ja tegemist on väärtegudega
Vaidlustatud otsusest nähtuvalt määras menetlusalusele isikule karistuse Põhja prefektuuri operatiivbüroo liiklusjärelevalvetalituse liiklusgrupi patrullpolitseinik Hanno Viibus, kes on täidesaatva riigivõimu volitustega asutuse ametnik VTMS § 9 p 1 mõttes ning kuivõrd tegemist on politseiametnikuga, siis VTMS § 10 lg 31 mõttes on vaidlustatud otsuse koostaja pädev otsust koostama (§ 133 p 5). Väärteoasja materjalidest ei ilmnenud, et kohtuväline menetleja oleks kohtuvälises menetluses väärteoasja menetledes või otsust koostades jätnud järgimata väärteomenetlusõiguse nõudeid (§ 133 p 6). Vaidlustatud otsusest nähtuvalt karistati menetlusalust isikut
S § 63 lg 1 ja
Vastavalt
lg 1 sätetele karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut või arestiga 30 päeva. Seega järeldub, et kohtuvälise menetleja määratud põhikaristus on määratud alla ettenähtud sanktsioonimäära keskmist määra. Sellest tulenevalt kohus leiab, et karistuse määramine on toimunud kooskõlas karistamise kohaldamise alustega (p 7) ja süü suurust arvestades puudub ka alus väärteomenetluse lõpetamiseks VTMS § 30 alustel (§ 133 p 8). Väärteoasja materjalidest ja menetlusaluse isiku isikuandmetest nähtuvalt on menetlusaluse isiku puhul tegemist täisealise isikuga, mistõttu puuduvad ka alused väärteomenetluse lõpetamiseks ja alaealisele kohaldatavate mõjutusvahendite kohaldamiseks VTMS § 133 p 9 mõttes. Ja kuna puudub taotlus hüvitada süüteomenetluses tekitatud kahju, siis puudub ka vajadus lahendada küsimust süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamiseks (§ 133 p 10). Karistuse määramine Kohus nõustub kohtuvälise menetleja määratud karistuse liigi ja karistuse määraga ning põhjendab seda järgnevalt. Vastavalt KarS § 56 lg 1 sätetele on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.
ettenähtud väärteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud rahatrahv kuni 100 trahviühikut.
lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud rahatrahv kuni 200 trahviühikut või arest kuni 30 päeva. Antud juhul on menetlusalune isik ühe teoga toime pannud kaks erinevat väärtegu ning kuivõrd väärteod on toime pandud ühe teoga, siis on kohtuväline menetleja kohaldanud KarS § 63 lg 1 sätteid, määrates karistuse süüteo eest, milline näeb ette raskeima karistuse. Kohus leiab, et KarS § 63 lg 1 sätete kohaldamine on karistuspraktikast ja seaduse mõttest tulenevalt olnud õige ja põhjendatud nagu ka karistuse määramine
lg 1 ettenähtud sanktsiooni kui raskeimat karistust ette nägeva seadusesätte alusel. Kehtiva kohtupraktika kohaselt tuleb karistuse määramisel/mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejuures ei ole tegemist 7 väärteoga, milles sisalduva süü suurust saaks mõõta, s.t ei ole tegemist ei lubatud suurima sõidukiiruse ületamise ega ka lubatud alkoholipiirmäära ületamisega, milliste mõõtetulemusest lähtudes saaks hinnata süü suurust. Käesolevas väärteoasjas arvatakse menetlusalusele isikule süüks kahe väärteo toimepanemist, mistõttu on tema süü väärtegude kogumis keskmisest suurem. Seega võib asuda seisukohale, et menetlusaluse isiku süü on
Taoline asjaolu tingiks karistuse mõistmise sanktsiooni keskmist määra ületavas määras Kohtuvälises menetluses ei ole tuvastatud ei kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid. Kohus ei ole vastavaid asjaolud tuvastanud ka kohtumenetluses. Karistuse valikul tuleb lähtuda ka võimalusest, et karistus sunnib isikut edaspidi loobuma uute süütegude toimepanemisest. Menetlusaluse isiku karistusandmete kohaselt on menetlusalusel isikul kaks kehtivat väärteokaristust ja 17.02.2022 otsuse puhul on isikut karistatud mh
Mõlemad karistused on menetlusalusel isikul täidetud, rahatrahvid tasutud, kuid karistused on seniajani kehtivad. Sellised karistusandmed annavad kohtule aluse asuda seisukohale, et kaebuse esitaja olles varasemalt samasuguse rikkumise eest vaid aasta aega varem karistatud, pidi olema teadlik, millised on eriveosele kohaldatavad nõuded ja vajalikud load. Samuti nähtub, et varasemalt määratud rahatrahvid ei ole menetlusalusele isikule mõju avaldanud. Kohtu hinnangul tuleb kohtuvälise menetleja määratud karistusi siiski lugeda proportsionaalseks toimepandud süütegudega ja süüdlase isikuga, samuti eri- ja üldpreventiivsete eesmärkidega, kuivõrd kaebemenetluses ei saa kohus ka liialt leebe karistuse korral kaebuse esitaja olukorda raskendada ja rangemat karistust mõista. Seetõttu jätab kohus määratud karistuse muutmata. Puutuvalt üldpreventiivse eesmärgi saavutamisse leiab kohus, et karistuse määramisel tuleb lähtuda ka õiguskorra kaitsmise huvidest ning kohtu arvates kuulub õiguskorra alla ka liikluskord. Liikluses on aga suurima ohu allikaks teistele liiklejatele mootorsõiduki juhid, kes ei täida korrektselt liiklusnõudeid. Seejuures on käesoleval juhul tegemist väärteoga, millega ohustatakse liiklust üldisemalt, kuivõrd sellise veose vedamiseks on vajalik eriluba. Seega juhul, kui juhid suhtuvad juhile kehtestatud nõuetesse ja veose vedamisel liiklusohutuse tagamisse ükskõikselt, ohustades selliselt liiklust, on teistel liiklejatel õigustatud ootus, et selliselt liiklusnõuetesse suhtuvaid juhte karistatakse ning selline karistusmäär suurendab ka teiste, õiguskuulekate liiklejate turvatunnet, andes kindluse sellest, et liiklusnõudeid eiravad isikud ei jää karistuseta ning riik ei jäta sellistele rikkumistele reageerimata. Kokkuvõtvalt asub kohus seisukohale, et kaebuse lahendamisel ei ilmnenud menetlus- või materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist ning ka kaebuse argumentides ei osutatud sellistele minetustele, millega kaasneks või võiks kaasneda kohtuvälise menetleja otsuse tühistamine. Sellest tulenevalt puudub õiguslik alus kohtuvälise menetleja seadusliku ja põhjendatud otsuse tühistamiseks ning esitatud kaebus tuleb jätta rahuldamata. Märt Toming Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 8
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.