4-23-600 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Otsuse tegemise aeg ja koht Harju Maakohus 24. märts 2023. a Tallinn Väärteoasja number 4-23-600 (2315,22,009472) Kohtunik Märt Toming Väärteoasi Angela

§ 278

lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 30 trahviühiku ulatuses, s.o 120 eurot. Kohtuvälise menetleja esindaja: Kristel Proos, Põhja prefektuuri Ida-Harju politseijaoskond Menetlusalune isik: Angela Avdejeva, ik: 48304240317, elukoht: xxx Kirjalik menetlus VTMS § 120 korras Menetlusest osa võtnud isikud RESOLUTSIOON 1. Jätta Angela Adejeva kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Ida-Harju politseijaoskonna menetlustalituse üldsüütegude menetlusgrupi eriasjade uurija Kristel Proos 30.01.2023 otsusele nr 2315,22,009472 Angela Adejeva karistamises

§ 278

lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 30 trahviühiku ulatuses, s.o 120 eurot, rahuldamata. 2. Jätta Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Ida-Harju politseijaoskonna menetlustalituse üldsüütegude menetlusgrupi eriasjade uurija Kristel Proos 30.01.2023 otsus nr 2315,22,009472 Angela Adejeva karistamises

§ 278

lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 30 trahviühiku ulatuses, s.o 120 eurot, muutmata ja tühistamata.

1. Kohtuvälise menetleja otsusega määratud rahatrahv summas 120 (sada kakskümmend) eurot tuleb kohtuotsuse peale edasikaebamise tähtaja, s.o 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemise päevast, s.o hiljemalt 24.04.2023 täies ulatuses tasuda vaidlustatud otsuses märgitud Rahandusministeeriumi arveldusarvele, märkides ära kohustusliku viitenumbri
2. 1
3. VTMS § 204 lg 3 kohaselt, kui süüdlane ei ole tasunud rahatrahvi täies ulatuses kohtuotsuse peale edasikaebamise tähtaja jooksul, saadab vastavalt VTMS §-le 202 lahendit täitmisele pöörav asutus kümne päeva jooksul kohtutäiturile lahendi koopia, millele on tehtud märge jõustumise kohta. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja esitada kassatsioonkaebuse. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kohtuotsus on Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kantseleis Lubja 4 tutvumiseks kättesaadav alates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o alates 24.03.
4. Kassatsiooni esitamise viimane tähtaeg on 24.04.
5. Kui kassatsioonkaebust eelmärgitud tähtaja jooksul ei esitata, jõustub kohtuotsus 25.04.
6. Väärteoasja kohtulikul arutamisel kohus tuvastas: Põhja Prefektuuri Ida-Harju politseijaoskonna menetlustalituse üldsüütegude menetlusgrupi eriasjade uurija Kristel Proos 30.01.2023 otsusega nr 2315,22,009472 karistati Angela Avdejevat

§ 278

lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 30 trahviühiku ulatuses, s.o 120 eurot, selles, et menetlusalune isik 13.12.2022 kell 17.40 xxx tegi teadvalt politseile vale väljakutse, mis seisnes selles, et A. Avdejeva helistas häirekeskuse numbrile 112 ning teatas, et tema hoovis on mitu inimest, kes tema kinnistul omavolitsevad ja ta kardab, et võivad ohustada tema tervist ning lõhkusid värava ja aia ära. Samuti menetlusalune isik 14.12.2022 kell 11.10 xxx tegi teadvalt politseile vale väljakutse, mis seisnes selles, et A. Avdejeva helistas häirekeskuse numbrile 112 ning teatas, et kolm tundmatut isikut ronisid üle tema aia, lõhkusid ja kahjustasid aia ning A. Avdejeva pole teadlik, miks võõrad isikud toimetavad tema kinnistul. Nimetatud käitumisega menetlusalune isik pani toime

§ 278lg 1 ettenähtud väärteo.

Otsusele esitas menetlusalune isik kaebuse Protsessuaalsed taotlused: palun:

1. võtta kaebus menetlusse;
2. rahuldada Angela Avdejeva kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 30.01.2023 otsuse peale väärteoasjas 2315,22,009472 ja tühistada otsus;
3. jätta menetluskulud vastaspoole kanda ja hüvitada kaebaja menetluskulud. Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 74 lg 1 p 18, § 114 lg 1 p 2 ning lg 4 alusel on menetlusosalisel õigus esitada 15 päeva jooksul maakohtule kaebus kohtuvälise menetleja üldmenetluses tehtud otsuse peale. Kaevatava otsuse kohaselt on kaebuse esitamise tähtaeg 14.02.
4. Seega on kaebus esitatud tähtaegselt. Arvestades antud väärteomenetluse käiku, kui ka väärteoasjas tehtud otsust ja tuginedes kehtivale õigusele ning kohtupraktikale, siis leiab kaebaja, et antud väärteoasjas on rikutud oluliselt nii menetlus- kui ka materiaalõiguse norme. Kaebaja seisukohast on antud väärteomenetluse aluseks olevate tehiolude alusel läbiviidud süüteomenetlus ebaseaduslikult vale subjekti (valdaja aga mitte valduserikkuja) suhtes ning lisaks ei ole talle inkrimineeritava süüteo koosseis täidetud ega tõendatud. Seega palub menetlusalune isik kaebuse alusel kohtul kontrollida ning tuvastada eelnimetatud õiguslikud minetused ja järgnevalt käsitletud menetlus-või materiaalõigusnormide rikkumised. I Asjaolude kirjeldus 1.
5. Politsei- ja Piirivalveameti 30.01.2023 otsusega väärteoasjas 2315,22,009472 karistati menetlusalust isikut rahatrahviga 30 trahviühiku ulatuses, so 120 EUR (lisa 1). 2 1.
6. Menetlusalusele isikule heideti ette karistusseadustiku § 278 lg 1 mõistes eritalituse vale väljakutset seoses politsei patrulli teadvalt valeväljasõidu põhjustamisega: 1.2.
7. 13.12.2022 kell 17:40 menetlusaluse isiku kinnistul ja tema valduse piirides aadressil xxx; 1.2.
8. 14.12.2022 kell 11:10 menetlusaluse isiku kinnistul ja tema valduse piirides aadressil xxx. 1.
9. Menetlusalune isik helistas
10. ja 14.12.2022 hädaabi nr-le ja teatas, et võõrad isikud on sisenenud üle aia ronides tema valduse piiridesse ning palus kutsuda politsei, kes fikseeriks nimetatud rikkumised ja rikkujad. Politsei patrull teostas kahel korral väljasõidud, fikseeris olustiku ja isikud ning teostas muud menetluslikud toimingud. Menetlusalune isik ei osanud oodata, et tema hoopis tema tunnistatakse menetlusaluseks isikuks ja et tema suhtes alustatakse süüteomenetlust, kuigi tema valdusesse tungiti ja teostati omavoliliselt kaevetöid. 1.
11. Kusjuures kaevatavas otsuses on sedastatud ja nenditud tõsiasja menetlusaluse isiku valduse rikkumist järgnevalt: Samas on tuvastatud, et töölised on tõepoolest roninud üle aia kinnistule, et viia läbi ehitustöid../. Seega, mitte ainult ei andnud menetlusalune isik politsei väljakutsel edasi tema poolt vahetult ja tõeseid objektiivseid asjaolusid, vaid need asjaolud on ka väärteotoimiku kohaselt tuvastatud. II Õiguslik seisukoht ja põhjendused Antud väärteomenetluse läbiviimisel esinevad väärteomenetlust välistavad ja lõpetamist nõudvad asjaolud. Samuti on menetlusaluse isiku suhtes oluliselt rikutud väärteomenetlusõigust. Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 29 lg 1 p-i 1 järgi alustatud menetlus tuleb lõpetada, kui teos puuduvad väärteo tunnused. VTMS § 150 lg 1 p-1 kohaselt väärteomenetlusõigust on oluliselt rikutud, kui väärteomenetlust ei ole lõpetatud käesoleva seadustiku §-s 29 sätestatud asjaoludel. Sama paragrahvi lg 1 sätestab, et võib kohus tunnistada oluliseks ka väärteomenetlusõiguse muu rikkumise, kui see on toonud kaasa ebaseadusliku või põhjendamatu kohtuotsuse. 2.
12. Menetlusalune isiku karistamiseks puudus õiguslik alus, kuna tema seaduslikku valdust rikuti 2.1.
13. Menetlusaluse isiku elukohaks olev kinnisasi aadressiga xxx on tema omand. Antud kinnisasi on tema valduses. Asjaõigusseadus (AÕS) § 32 kohaselt valdus on tegelik võim asja üle. AÕS § 33 lg 1 järgi valdaja on isik, kelle tegeliku võimu all asi on. AÕS § 34 lg 1 kohaselt valdus on seaduslik või ebaseaduslik sõltuvalt sellest, kas see põhineb õiguslikul alusel või mitte. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt valdus loetakse seaduslikuks, kuni ei ole tõendatud vastupidist. 2.1.
14. Kinnisasi aadressiga xxx on menetlusaluse isiku seaduslikus valduses ja puutumatu. See hõlmab kogu aiaga piiritletud ala, mis on kinnistu oluline osa - sõltumata sellest, mis arvab AS Milstrand, kohalik omavalitsus või kolmandad isikud. Tsiviilseadusliku üldosa seaduse (TsÜS) § 53 lg 1 kohaselt asja oluline osa on selle koostisosa, mida ei saa asjast eraldada, ilma et asi või sellest eraldatav osa häviks või oluliselt muutuks. TsÜS § 54 lg 1 kohaselt kinnisasja olulised osad on sellega püsivalt ühendatud asjad. Seega menetlusaluse isiku seadusliku ja seadusega kaitstava valduse moodustab kogu ala, mis on aiaga piiritletud. 2.
15. Menetlusaluse isiku poolt väljakutse tegemine oli põhjendatud ning patrulli väljasõit oli vajalik 2.2.
16. § 40 lg 1 järgi valdus on seadusega kaitstud omavoli vastu. Antud seaduslik garantii irdub otse põhiseaduse (PS) §-st 33, mille kohaselt kodu on puutumatu. Ei tohi tungida kellegi eluruumi, valdusse ega töökohta ega neid ka läbi otsida, välja arvatud seadusega sätestatud juhtudel ja korras avaliku korra, tervise või teiste inimeste õiguste ja vabaduste kaitseks, kuriteo tõkestamiseks, kurjategija tabamiseks või tõe välja selgitamiseks kriminaalmenetluses. 2.2.
17. AS-i Milstrand tellitud isikutel puudus õigus siseneda menetlusaluse isiku valdusesse sõltumata väitest, kas aed ulatub võõrale maale, miks ja mis ajast. Juriidiline fakt on see, et aiaga piirnev ala on menetlusaluse isiku valduses. Seega tuleb eeldada, et see on seaduslik ning puutumatu. Ainuüksi võõraste isikute sisenemine võõra valduse piiridesse valdaja tahte vastaselt 3 ilma seadusliku aluseta on omavoli, mille peale politsei väljakutse on põhjendatud ja politseipatrull peab reageerima ning olukorra fikseerima. 2.2.
18. Analoogiline olukord on ka üürileandjast korteriomanikuga, kes soovib lõppenud üürilepingu alusel üürnikku üüripinnalt välja tõsta asudes nt omavoliliselt ukselukke vahetama ja juurdepääsu sulustama. Korteriomanikul aga puudub õigus selliselt oma suva ja omavoliliselt talitada ilma kohtulahendita, mis tuvastaks korteriomaniku omandiõiguse või valduse rikkumise ja kohustaks üürnikku korteri valduse vabastama. Antud juhul on aga kohtuvälise menetleja ametnik justkui asunud teise isiku poolele ilma kohtulahendita - õigustades põhjendamatult AS-i Milstrand omavolilist tegevust. 2.2.
19. Väärteomenetleja on asunud sisuliselt lahendama tsiviilvaidlust ja andma õiguslikke hinnanguid kolmanda isiku võimalikele Õigustele, kui on maakatastri andmetele tuginedes hinnanud menetlusaluse isiku valduse ja piirde ebaseaduslikkust - selleks aga ametnikul pädevus ja õigus puudub. Vaidlusaluses otsus on elulisi asjaolusid hinnatud vääralt. Enne kolmanda isiku valduse suhtes õiguste deklareerimist ja teostamist, peaks AS Milstrand menetlusaluse isiku kinnistu piirid esmalt tsiviilvaidluses vaidlustama - esitama selleks hagi omaja xxx kinnistu tegeliku piiri kindlakstegemiseks ja asja valduse väljanõudmiseks. Selle käigus teostatakse kohtulik katastrite kontrollmõõdistamised, et võrrelda maastikul olemasolevat situatsiooni ja maastiku piirimärgistuse vastavust katastriüksuste algdokumentidele läbi piiripunktide mõõdistamise ja koordinaatide määramise täpsustamise geodeetilise põhivõrgu suhtes. Enne kui menetlusaluse isiku aia piiride paikapidavuse kohta pole jõustunud kohtulahendit, millisega oleks tuvastatud, et menetlusaluse isiku aia alale jääv valdus oleks ebaseaduslik või asuks osaliselt võõral kinnistul, tuleb eeldada, et see on seaduslik ja puutumatu. Just sellest oleks pidanud ka politsei lähtuma. Ning AS-i Milstrand kaevetööd mistahes xxx kinnisasja aia alal ei ole olnud seaduslik ja väärivad karistusõiguslikku hindamist. 2.2.
20. Seevastu üllatuslikult alustati süüteomenetlus hoopis menetlusaluse isiku suhtes. Menetlusaluse isiku seisukohast on tegemist olulise ülekohtuga tema suunal kuna väärteootsuse tegemisel on oluliselt rikutud materiaalõigust seeläbi, et politsei luges võõraste isikute tungimise menetlusaluse isiku valdustesse seaduslikuks ja tema hädaabi kõned ebaseaduslikuks. Kokkuvõtvalt leiab kaebaja, et rikutud on oluliselt väärteomenetlusõigust. VTMS § 107 lg 1 p 2 kohaselt maakohus teeb kohtuotsuse väärteomenetluse lõpetamise kohta käesoleva seadustiku § 29 lõike 1 punktis 1 sätestatud alustel. Sellest johtuvalt soovib kaebaja vaidlusaluse kiirmenetluse otsuse tühistamist ning antud väärteomenetluse lõpetamist. Kohtuvälise menetleja esindaja kirjalik seisukoht Seoses Angela Avdejeva kaebusega kohtuvälise menetleja üldmenetluse otsuse peale, teatame, et kohtuväline menetleja nõustub kaebuse läbivaatamisega kirjalikus menetluses. Palume toimiku, mis on varasemalt kohtule saadetud, vajaduse möödumisel tagastada. Angela Avdejeva on Harju Maakohtule esitanud kaebuse, milles selgitab juhtunu asjaolusid. Kokkuvõtvalt leiab kaebaja, et menetluses esinevad väärteomenetlust välistavad ja lõpetamist nõudvad asjaolud. Samuti on rikutud menetlusaluse isiku väärteomenetlusõigust. A.Avdejeva leiab, et tema karistamiseks puudub õiguslik alus, kuna tema seaduslikku valdust rikuti ning tema poolt väljakutse tegemine oli põhjendatud ning patrulli väljasõit vajalik. Sellest tulenevalt leiab kaebaja, et antud väärteootsus tuleb tühistada ja menetlus lõpetada VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et Angela Avdejeva süüline käitumine karistusseadustiku (

) § 278 nõuete rikkumisel on aset leidnud, tema poolt toime pandud ja tõendatud 4 väärteoasjas kogutud materjalidega ning väärtegu on õigesti kvalifitseeritud

§ 278lg 1 järgi.

Menetlusaluse isiku poolt toime pandud väärtegu on õigusvastane ja karistusseadustiku (

) § 27 ja § 30 alusel õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad. Kohtuväline menetleja ei ole väärteomenetluse käigus asunud lahendama kinnistu piiridega seotud küsimusi vaid tuginenud Milstrand AS poolt edastatud dokumentidele, see tähendab, et asutus on edastanud dokumendid, millelt nähtub, et teostati kooskõlastatud maakaabliliinide ehitustöid YYY kinnistul. Menetluse käigus on edastanud Milstand AS omapoolse selgituse asjakohta, kus kirjeldab, et augustikuus 2022 a edastas maakaabelliinide ehitustöid korraldava Leonhard Weiss OÜ töötaja X AS-ile Milstrand taotluse maakaabelliinide ehitamisega alustamiseks raudtee kinnistutele eelnevalt kooskõlastatud trassil. Viimati märgitud kinnistul planeeriti tööd teostada kinnisel meetodil horisontaalse läbipuurimise teel. Tööde teostamise ajal selgus, et raudtee kinnistule on ebaseaduslikult oma piirdeaiad ehitanud ning seeläbi oma kinnistuid “suurendanud” xxx, xxx ja xxx valdajad. Kuna ehitatav trass oli planeeritud raudtee kinnistu piiri lähedusse, tekkis vajadus lühiajaliselt (kinnisel meetodil puurimisel jälgitakse spetsiaalse käsiseadmega/lokaatoriga puuri liikumist maa-all) viibida ka ebaseaduslikult hõivatud raudtee kinnistu osal. xxx ja xxx valdajad ei olnud peale töövõtja selgitusi ebaseaduslikult aiaga piiratud raudtee maa-alal tööde teostamise vastu. xxx kinnistu valdaja aga ei lubanud ka peale mitmeid selgitavaid vestlusi ehitajatega tööde teostamist tema poolt aiaga piiratud ja ebaseaduslikult hõivatud raudtee maa-alal. Ka

1. novembril 2022 a. koos ehitajatega xxx kinnistu värava juures viibinud AS-i Milstrand töötaja Y selgitused (koos MaaAmeti kaardirakendusest piirkonna kinnistute ja nende piiride väljaprindi näitamisega) ei muutnud kinnistu valdaja suhtumist. Vestluse ajal filmis kinnistu valdaja aia taga viibijaid ning ähvardas kinnistule sisenemise korral kõik kohtusse kaevata, politsei kutsuda jne. Tekkinud olukorrast informeeriti piirkonnakonstaablit Maria Bulak’ut, Viimsi VV-st järelevalveosakonna juhatajat Karin Mägi ja järelevalveinspektorit Raido Kübarsepp’a. Viimane vestles xxx valdajaga ka telefonitsi, kuid ka see ei andnud tulemusi. Ehitajate liikumisel raudtee ääres kutsus xxx valdaja meie teada vähemalt kaks korda välja politseipatrulli. Ühel korral helistas politseipatrull kohal olles ka AS-i Milstrand töötajale Y’ale, kuna xxx valdaja väitis neile, et ei julge elektrilöögi kartuses õue minna, aeda lõhutakse ehitajate poolt jms.. Peale telefonikõnes saadud selgitusi kinnistuomaniku poolt esitatud ebatõese info kohta, politseipatrull lahkus. AS Milstrand saatis xxx, xxx ja xxx valdajatele tähitud kirjad YYY kinnistu maa-ala ebaseadusliku kasutamise kohta 14.12.2022 a.
2. jaanuaril 2023 a. informeeris Omniva Haabneeme postkontor, et ühtegi neid kirjadest ei ole senini kahjuks olnud võimalik saajateni toimetada. Lisaks edastati avaliku otsingu kaudu leitud xxx kinnistu omanike e-posti aadressidele ka samasisulise digitaalselt allkirjastatud dokumendi, millele üks omanikest ka reageeris. Kirjavahetus muutmata kujul ning millele vastas „angel“ kasutajanimega isik, et „minge persse minu maa pealt“. Tänaseks on maakaabelliinide ehituseks vajalikud puurimistööd YYY kinnistul lõpetatud. xxx kinnistule ehitajatelt laekunud info kohaselt siseneti kinnistule üle aia ronides, mis jäi raudtee kinnistu piiresse aia ning tegutseti puurtöid läbi viies vaid nimetatud kinnistupiirides. Samuti ei tuvastanud väärteomenetluse käigus kogutud tõenditele tuginedes, et Milstrand AS nimel töid teostanud töölised oleksid kahjustanud nii 13.12.2022 kui ka 14.12.2022 xxx asuva kinnistu aeda ning samuti ei tuvastatud kohapeal, et töid teostanud isikud oleksid olnud agressiivsed või kasutanud vägivalda A. Avdejeva suhtes. Tunnistaja C on menetluse käigus andnud ütlused ning selgitanud, et 13.12.2022 oli koos abipolitseinik Mga patrullis ning reageerisid väljakutsele aadressil xxx. Teataja sõnul tungis 3 5 meest tema territooriumile, lõhkusid aeda ja korraldusele lahkuda ei reageerinud. Kohapeale jõudes pöördus nende poole teataja Angela Avdejeva, kelle sõnul tundmatud mehed ronisid üle aia kahjustasid seda ja ei soovinud sealt lahkuda. Teataja A. Avdejeva näitas ka aeda, millelt tunnistaja kahjustusi ei tuvastanud. Aed oli lihtsalt korrodeerinud ja olid vanad värvikahjustused. Siis küsis, kus on need isikud praegu ja teataja viitas maja taga olevatele isikutele. Suundudes teatajaga koos maja taha aia juurde, mis oli kinni ja väidetavalt kahjustatud. Kahjustusi sealt ei tuvastatud. Küsides teisel pool aeda meesterahvalt, kes tegi seal tööd, kus on juhataja. Meesterahvas viitas valge rekka juures olevale isikule. Suundus sinna ja sai kontakti rekka juhilt, kelle sõnul on juba pikemat aega neil probleem selle naisterahvaga. Teatajaga olevat suhelnud ka Viimsi vald, AS Milstrand esindaja ja piirkonnapolitseinik. Selgus ka, et projektide ja maa-ameti andmete järgi ei kuulu see maa teatajale, kus ehitustööd käivad. Teataja ei soovinud aru saada ja nõudis kohtulahendit, mis lubab töid teostada tema maal. Teatajale selgitatud umbes tund aega, et politsei selle probleemiga ei tegele ja et tegemist tsiviilvaidlusega. Teataja aga ei saanud sellest aru ja ei soovinud politseinike kuulata. Tunnistaja G on menetluse käigus andnud ütlused ning selgitanud, et olles 14.02.2022 patrullis koos Rga said kell 11:35 väljakutse aadressile xxx. Kutse sisuks oli, et 3 meest ronisid üle teataja aia, aed lõhutud ja kahjustatud, ei tea, kes need isikud ja mis nad tahavad tema hoovist. Teataja helistas tagasi ja teatas, et isikud muutunud agressiivseks ja ähvardavad teda. Tunnistaja sõnul olid nad teadlikud, et samale aadressile oli ka päev varem väljakutse. Seega konsulteeriti eelmise päeva sündmuse osas eelmisel päeval reageerinud patrulliga, kelle sõnul on antud aadressil tegemist tsiviilvaidlusega ja seda ka teatajale selgitati. Samuti ütles eelmisel päeval kohal käinud patrull, et nemad ei tuvastanud aial kahjustusi. Samuti said teada, et Viimsi valla sõnul teostab vajalikke töid Milstrand AS. Tööde teostamise kohta olevat ka teatajale saadetud teavitus. Jõudes teataja aadressile, tuli teataja Angela Avdejeva nende juurde. Sel ajal kinnistul ühtegi teist isikut ei olnud. Teataja suhtles nendega teisel pool väravat, mille värav oli suletud ja lukustatud tabalukuga. Küsimusele, miks ta väljakutse politseile tegi, vastas tema, et tema maal tegutsevad ebaseaduslikult mehed, kes ronisid üle aia ja kahjustasid seda. Samuti väitis, et teda ähvardati füüsilise vägivallaga samade meeste poolt ning viitas maja taga asuvale maale, kus viibivad need mehed, kes aeda tungisid. Nähes teataja aia taga töötavaid mehi. Lisaks selgitas uuesti teatajale, et tegemist ei ole tema maaga, kus töid teostatakse ja et tegemist on tsiviilvaidlusega, mille lahendamisega politsei ei tegele. Siis teatas avaldaja, et tema aed on saanud kahjustada korduvatest üle ronimistest. Teataja näitas, kus täpselt kahjustused on. A.Avdejeva näitas kahjustusi aial ja et kuidas meie neid ei näe. Aial värskeid kahjustusi ei olnud vaid ajaga tekkinud korrosioon ja värvikahjustused. Lisaks olid aia juures vaid politsei ja teataja jalajäljed, seega ei olnud keegi sel päeval üle aia roninud, nagu teataja väitis. Menetluse käigus on tuvastatud, et tegelikult ei meeldinud kinnistu omanikule Angela Avdejevale, et töid teostatakse väidetavalt tema kinnistul ning on saatnud oma pahameele väljendamise osas ka Milstrand ASile kinnistuga seotud teatise kättesaamise kohta ebasündsa sisulise vastuse ( toimik lk 39). Kohtuvälises menetluses on menetlusalune isik selgitanud, et 13.12.2022 hommikul ärkas müra peale ja aknast nägi, et lõhutakse tema elukoha ehk xxx tänava poolset aeda. Läks välja selgitust küsima. Seal oli mitu isikut. Nende hulgas oli ka raudtee esindaja Y, kes ütles, et „lase aeda sisse“. Täpsemat selgitust ei saanud ja talle ei olnud ka mingit teavitust tulnud selleks ajaks. Teavitus tuli meili teel hiljem. Politseilt sain ka siis teada, kes töid teostab ( Milstrand AS). Politsei soovitas ka pöörduda tsiviilkohtusse aga kuna kohtuga läheb aega, siis küsis, et mida ma saan enne teha, kui nad uuesti tulevad ja kinnistut lõhuvad. Siis politseinikud ütlesid, et kutsuge politsei. Siis helistaski 14.12.2022 uuesti, kui töölised tema krundile töid teostama tulid. Kui politsei tuli, siis nad olid viisakad ja ei roninud tema kinnistule aga kui politsei lahkus, jätkasid töid tema krundil. Paar päeva enne jõule lõpetasid tööd ja pole käesoleva hetkeni tagasi tulnud. Krundi piiri 6 menetlusalune isik ise nihutanud ei ole, kinnistu soetasid omal ajal tema vanemad ja nii on alati krundipiir ning aed olnud. Puutuvalt

§ 278

järgi kvalifitseeritud rikkumisse,

§-s 278 sisaldub kaks alternatiivset süüteokoosseisu - teadvalt vale väljakutse tegemine ja teadvalt vale väljasõidu põhjustamine. Väljakutse on igasugune optiline või akustiline teadaanne, millega taotletakse eritalituse kohaletulekut seoses häda- või ohuolukorraga, näiteks õigusrikkumise toimepanemisega. Seega on vale väljakutse tegemine spetsiifilise teokirjeldusega formaalne delikt, kuna süüteokoosseisu realiseerituse aspektist on tähtsusetu, kas sellele järgneb ka faktiliselt mõne eritalituse väljasõit. Seevastu väljasõidu põhjustamine on tagajärjedelikt, mis eeldab erinevalt väljakutse tegemisest suvalist tegu (näiteks õnnetusjuhtumi või õigusrikkumise lavastamist), mille tulemina toimub eritalituse väljasõit. Sellisel juhul tuleb tuvastada ka põhjuslik seos teo ja väljasõidu vahel. Politseile teadvalt vale väljakutsega on muuhulgas tegemist siis, kui isik teatas kahel päeval hädaabinumbril 112, et võõrad isikud on roninud üle tema aia tema kinnistule ja kahjustanud aeda ning ähvardanud füüsilise vägivallaga. Juhul, kui isik ei ole teatamise hetkel kindel, kas erakorraline abi on vajalik, kuid esitab faktid õigesti, ei ole

§ 278süüteokoosseis vale väljakutse tegemise osas täidetud.

Käesolevas väärteoasjas tuvastas kohtuväline menetleja, et menetlusalune isik helistas kahel päeval järjest hädaabinumbrile 112 ja teatas, et võõrad isikud ronisid üle aia, kahjustasid seda ja ähvardavad teda vägivallaga. Mõlemal korral kohal käinud politseiametnikud ei tuvastanud aial viidatud lõhkumistele ning teataja ei osanud ka täpselt kirjeldada, kuidas või mil viisil teda on ähvardatud füüsilise vägivallaga. Samas on tuvastatud, et töölised on tõepoolest roninud üle aia kinnistule, et viia läbi ehitustöid, kuid maa, millel ehitustöid teostati kuulub maa-ameti ja katastrinumbri järgselt Milstrand ASile ning xxx omanikud on kinnistu tegeliku omaniku loata maa osa enda kasuks pööranud. Seega ei ole töid teostanud isikud sisenenud võõrale kinnistule ebaseaduslikult, vaid eelnevalt teavitanud tööde teostamisest ning seda on ka selgitanud menetlusalusele isikule politseiametnikud. Sellest tulenevalt on kohtuväline menetleja seisukohal, et isiku tegu vastab

§ 278süüteokoosseisule, kuna A.

Andrejev tegutses otsese tahtlusega vale väljakutse tegemiseks.

§ 278

lg 1 ette nähtud rikkumise eest karistatakse rahatrahviga 300 trahviühikut (s.o 1200 eurot)

§ 56lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü.

Riigikohus on lahendis nr 3-1-1-6-17 viidanud kohtupraktikas välja kujunenud seisukohale, et karistuse mõistmisel tuleb lähtepunktiks võtta karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ja karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Karistuse määramisel on ametnik arvestanud süü suurust ning asjaolu, et isikul puuduvad varasemad süüteo karistused.

§ 57

ja 58 tulenevaid karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid menetluse käigus ei tuvastatud. Eeltoodut arvestades karistati menetlusalust isikut rahatrahviga 30 trahviühikut ehk 120 eurot, mis on tunduvalt alla sanktsiooni keskmise määra. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et kohaldatud karistus on kooskõlas isiku süü suurusega ja arvestab süüdlase isikut. Väärteoasja menetlemisel ei ole rikutud materiaalõigust ning väärteomenetluse seadustikust tulenevaid õigusnorme. Eeltoodule tuginedes palun jätta menetlusaluse isiku kaebus rahuldamata ning kohtuvälise menetleja otsus muutmata. 7 Maakohtu seisukoht Menetlusalune isik on taotlenud asja läbivaatamist kirjalikus menetluses. Taolisest seisukohast saab järeldada, et kaebuse esitaja ei soovi kohtuistungist osa võtta. Samuti nõustus kirjaliku menetlusega ka kohtuväline menetleja oma kohtule esitatud kirjalikus seisukohas. Seetõttu leiab kohus, et kuivõrd menetluse pooled ei ole soovinud kohtuistungist osa võtta, lahendatakse kaebus kirjalikus menetluses. Siinkohal juhib kohus tähelepanu ka asjaolule, et kirjalikus menetluses tugineb kohus vaid kohtule esitatud ja väärteotoimikus olevatele tõenditele ning täiendavaid tõendeid ei kogu. Kohus, tutvunud kohtule esitatud kaebusega, samuti kohtule edastatud väärteotoimikuga ja kohtuvälise menetleja esindaja kirjaliku seisukohaga, asub alljärgnevale seisukohale. VTMS § 133 kohaselt peab kohus kaebuse lahendamiseks välja selgitama, kas ei esine väärteoasjas VTMS § 29 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid (p 1), kas leidis aset tegu, milles menetlusalust isikut süüdistatakse (p 2), kas teo on toime pannud menetlusalune isik (p 3), kas tegu on väärtegu ning kas see on õigesti kvalifitseeritud (p 4), kas karistus väärteo eest määrati selleks pädeva kohtuvälise menetleja poolt (p 5), kas väärteo menetlemisel kohtuvälise menetleja poolt on järgitud väärteomenetlusõigust (p 6), kas menetlusalusele isikule karistuse määramine on toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega (p 7), kas väärteomenetlus ei kuulu lõpetamisele VTMS § 30 sätestatud alustel (p 8) ning kas lõpetada väärteomenetlus ja kohaldada karistusseadustiku §-s 87 sätestatud alaealisele kohaldatavaid mõjutusvahendeid või anda väärteoasja materjalid üle alaealiste komisjonile (p 9), kuidas lahendada taotlus hüvitada süüteomenetluses tekitatud kahju süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduse kohaselt (p 10). Tutvudes väärteoprotokolli ja vaidlustatava kohtuvälise menetleja otsusega, nähtub, et Angela Avdejevale heidetakse ette

§ 278

lg 1 sätestatud väärteo toimepanemist selles, et tema 13.12.2022 kell 17.40 Harjumaal xxx tegi teadvalt politseile vale väljakutse, mis seisnes selles, et A. Avdejeva helistas häirekeskuse numbrile 112 ning teatas, et tema hoovis on mitu inimest, kes tema kinnistul omavolitsevad ja ta kardab, et võivad ohustada tema tervist ning lõhkusid värava ja aia ära. Samuti menetlusalune isik 14.12.2022 kell 11.10 Harjumaal xxx tegi teadvalt politseile vale väljakutse, mis seisnes selles, et A. Avdejeva helistas häirekeskuse numbrile 112 ning teatas, et kolm tundmatut isikut ronisid üle tema aia, lõhkusid ja kahjustasid aia ning A. Avdejeva pole teadlik, miks võõrad isikud toimetavad tema kinnistul.

§ 278lg 1 kohaselt on karistatav eritalituse vale väljakutsumine.

Isiku süüditunnistamine

§ 278

lg 1 järgi eeldab seda, et põhjustati teadvalt päästeameti, politsei, kiirabi või muude eritalituste vale väljakutse või väljasõit. Vaidlust ei ole selles, et menetlusalune isik Angela Avdejeva helistas 13.12.2022 kell 17.40 ja 14.02.2022 kell 11.10 viibides Harjumaal xxx hädaabinumbrile 112 ja kutsus eelnimetatud aadressile välja politsei. Samuti ei ole vaidlust selles, et mõlemal korral politsei ka sündmuskohale sõitis. Käesolevas väärteoasjas on vaidlus selles, kas tegemist oli menetlusaluse isiku poolt vale väljakutsega. Vastavalt VTMS § 87 arutatakse kohtus väärteoasja ainult menetlusaluse isiku suhtes ja väärteoprotokollis sätestatud ulatuses. Seega antud väärteoasja puhul kohus ei tuvasta ega lahenda väiteid omandi ja valduse osas, mida menetlusalune isik esitatud kaebuses on välja 8 toonud, ja kohtuotsuse tegemisel piirdutakse menetluslause isikule väärteootsuses etteheidetud väärteoga. Tunnistaja Li ütluste kohaselt 13.12.2022 reageeris ta xxx väljakutsele ning teataja kohaselt kolm meest tungisid tema territooriumile, lõhkusid tema aeda ja korraldustele lahkuda ei reageerinud. Kohapeal tunnistaja aia kahjustamist ei tuvastanud ning maja taga teisel pool aega nägi ehitusriietes meest, kes ütles, et teeb seal tööd, juhataja oli rekkas, mis oli pargitud värava taha. Tunnistaja Ji ütluste kohaselt reageerisid koos teise patrullpolitseinikuga 14.12.2022 kell 11.35 väljakutsele, mille sisuks oli, et kuni kolm isikut ronisid üle tema aia, aed lõhutud ja kahjustatud, ei tea, kes need isikud on ja mida nad tahavad teha hoovi pea. Teataja helistas uuesti Häirekeskusesse ja soovis teada, kas ja millal tuleb politsei ning kolmandas kõnes teatas, et isikud on muutunud agressiivseks ja ähvardavad teatajat. Menetlusalune isik kinnitas patrulli kohale jõudes, et tema maal tegutsevad ebaseaduslikult mehed, kes ronisid üle aia ja kahjustasid seda, on korduvalt üle aia roninud, samuti mehed ähvardasid teda füüsilise vägivallaga. Värskeid kahjustusi aial ei tuvastatud, aial oli korrosiooni ja ajaga tekkinud värvikahjustused. Samuti nähtus, et aia taga ja nende pool aeda jalajäljed olid vaid patrulliteenistuse ja menetlusaluse isiku enda tekitatud, seega ei saanud sealt keegi üle roninud olla. Menetlusalune isik kinnitas, et teda on füüsilise vägivallaga ähvardatud, kuid ei täpsustanud, kuidas seda tehti, samuti olevat tal videosalvestis ja pildid, kuidas võõrad isikud üle aia ronivad, kuid ütles, et telefoni aku on tühi ja ei saa neid näidata. Politseiametnike küsimuste peale teataja ütles, et eile ronisid inimesed üle ja sel päeval ei ole tegelikult keegi üle aia tulnud ja järgnevate täpsustavate küsimuste peale vastas, et tema tundmatute inimeste tema territooriumile tungimine ja agressiivne käitumine ja ähvardamine oli kõik olnud päev varem. 14.12.2022 on koostatud ka sündmuskoha vaatlusprotokoll, millele lisatud fotodest ei nähtu teataja väidetud aiale tehtud kahjustusi. Väärteotoimikust nähtuvalt Milstrand AS poolt teostatavate tööde käigus selgus, et raudtee kinnistule on ebaseaduslikult piirdeaiad ehitanud kinnistud xxx, xxx ja xxx valdajad ning ehituse käigus tekkis vajadus ka lühiajaliselt viibida ebaseaduslikult hõivatud raudtee kinnistu osal. xxx kinnistu valdaja ei lubanud pärast mitmeid selgitavaid vestlusi ehitajatega tööde teostamist tema poolt aiaga piiratud ja ebaseaduslikult hõivatud raudtee kinnistu osal töid teha. 02.11.2022 oli koos ehitajatega xxx värava taga käinud selgitusi andmas ja piirkonna piiride väljatrükke näitamas AS Milstrand töötaja Y, mis aga ei muutnud kinnistu valdaja suhtumist ning ähvardas kinnistule sisenemise korral kõik kohtusse kaevata ja politsei kutsuda. Olukorrast informeeriti mh Viimsi VV järelevalveinspektorit Raido Kübarseppa, kes vestles xxx valdajaga telefoni teel, kuid ka see ei andnud tulemusi. AS Milstrand saatis mh xxx valdajatele tähitud kirja YYY kinnistu maa-ala ebaseadusliku kasutamise kohta 14.12.2022, mille osas 09.01.2023 informeeris Omniva Haabneeme postkontor, et kirja ei olnud võimalik saajani toimetada. Samasisuline kiri saadeti xxx kinnistu omanikele 14.12.2022 e-kirja teel, millele vastas üks omanikest kasutajanime „angel“ algselt paludes saata kiri pdf-failina ning saades dokumendid kätte, vastas 16.12.2022 „Minge persse minu maa pealt.“. AS Milstrand on oma vastuskirjas ka lisanud, et ehitajatelt laekunud informatsiooni kohaselt xxx kinnistule ei sisenetud, roniti raudtee kinnistu piires üle aia ning tegutseti puurtöid läbi viies vaid nimetatud kinnistu piirides. Seega leiab kohus, et Angela Avdejeva poolt 13.12.2022 ja 14.02.2022 Häirekeskusele tehtud kõnede puhul oli tegemist vale väljakutsega. Väärteotoimikus olevatest tõenditest nähtub, et xxx kinnistu omanikega oli suheldud ja selgitatud, et ehitustööde käigus on tarvilik lühiajaliselt viibida raudtee kinnistu alal, mis oli ebaseaduslikult hõivatud. Viidi läbi mitmeid selgitavaid vestlusi, 02.11.2022 käidi kinnistu omanikuga aia taga vestlemas ning samuti suhtles kinnistu omanikuga telefoni teel Viimsi Vallavalituse järelevalveinspektor Raido Kübasepp, kuid kinnistu omanikuga ei olnud võimalik kokkuleppele saada ja ta ei lubanud ehitajatel viibida aiaga piiratud 9 ebaseaduslikult hõivatud osal. Angela Avdejeva oli Häirekeskusesse kõnede tegemise ajal teadlik, kes on need tema jaoks tundmatud mehed ning millisel põhjusel seal viibivad, mida kinnitab ka see, et tunnistaja ütluste kohaselt kandis aia juures tegutsenud meesterahvas ehitusriideid, lisaks sellele olid läheduses töö tegemiseks kasutatud sõidukid. Seejuures saab kogutud tõenditest järeldada, et vaidlusalused isikud tegelesid oma tööde tegemisega, millest oli kaebuse esitaja teadlik ning mingit huvi töid tegevad isikud kinnistu enda, seal viibivate isikute ega ka vara vastu ei ilmutanud. Samamoodi ei ole tuvastatud, et kaebuse esitajal oleks olnud mingist alust asuda seisukohale, et ta peab oma valdust või kinnisasja kaitsma omavoli eest seetõttu, et tehnorajatist ehitatakse kinnistu piirdele väga lähedale maa alla ja puurimistööde õige suuna säilitamiseks tuleb puurimistööde suunda regulaarselt kontrollida lokaatoriga, mille kasutamiseks tuleb minna ka piiratud territooriumile. Seega ei saanud need isikud kaebuse esitajale ega varale mingit ohtu kujutada ega kinnistut kahjustada. Samuti ei tuvastanud mõlemal päeval välja sõitnud politseipatrullid aial mingeid kahjustusi, s.t kaebaja väidetud vara korduvat rikkumist ei tuvastatud. 14.12.2022 oli ka aia ääres olevate jälgede põhjal võimalik järeldada, et sel päeval tööde tegemiseks keegi üle aia ei roninud. Menetlusalune isik 14.12.2022 ka tunnistas kohale tulnud politseiametnikule, et ronimist, aia lõhkumist ja agressiivset käitumist, ähvardamist sel päeval ei olnud, kuid väidetavalt toimusid kõik eelmisel päeval, kuigi eelmise päeva väljakutses agressiivset käitumist ei mainitud ja aia rikkumist ei tuvastatud. Kohus leiab, et on üheselt tuvastatud, et Anglea Avdejeva Häirekeskussesse tehtud kõnede puhul oli tegemist mõlemal juhul eritalituse vale väljakutsetega, kuivõrd Häirekeskusele edastati väiteid vara rikkumise ja vägivallaga ähvardamise kohta, mis ei vastanud tõele ning need väljakutsed põhjustasid korduva politsei vale väljasõidu, kuivõrd politsei pidi reageerima väljakutses teatatud õigusrikkumistele, mida aset ei leidnud. Küll saab nendest väljakutsetest järeldada seda, et kaebuse esitaja on püüdnud igal võimalikul viisil takistada oluliste tööde teostamist ning selline käitumine näitab kaebuse esitajale omast konfliktsust ja kompromissitust, mida ta on väljendanud ka oma e-kirjas ASle Milstrand. Seega on tegemist teadliku ja tahtliku käitumisega, millisega näidatakse enesekeskset suhtumist teistesse. Kohtu hinnangul saab väärteoasjas kogutud ja kaebuse lahendamisel kontrollitud tõenditest tulla järeldusele, et Angela Avdejeva käitumises on tuvastatud temale inkrimineeritud väärteo tunnused ning väärtegu on õigesti kvalifitseeritud

§ 278lg 1 ettenähtud väärteona.

Seega puuduvad väärteoasjas VTMS § 29 sätestatud väärteomenetlust välistavad asjaolud VTMS § 133 p 1 mõttes. Samuti on tuvastatud, et menetlusalusele isikule süüks arvatud tegu on aset leidnud (§ 133 p 2) ning selle teo on toime pannud menetlusalune isik (§ 133 p 3). Kuna kohtuliku menetlusega on tuvastatud menetlusaluse isiku süü temale inkrimineeritud väärteo toimepanemises ja menetlusaluse isiku käitumises sisalduvad temale inkrimineeritud väärteo koosseisutunnused, on see väärtegu õigesti kvalifitseeritud (§ 133 p 4). Vaidlustatud otsusest nähtuvalt määras menetlusalusele isikule karistuse Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Ida-Harju politseijaoskonna menetlustalituse üldsüütegude menetlusgrupi eriasjade uurija Kristel Proos, kes on täidesaatva riigivõimu volitustega asutuse ametnik VTMS § 9 p 1 ja § 10 lg 1 mõttes ning vaidlustatud otsuse koostaja on pädev otsust koostama (§ 133 p 5). Väärteoasja materjalidest ei ilmnenud, et kohtuväline menetleja oleks kohtuvälises menetluses väärteoasja menetledes või otsust koostades jätnud järgimata väärteomenetlusõiguse nõudeid (§ 133 p 6).

§ 278

lg 1 näeb põhikaristusena ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut või aresti kuni 30 päeva. Vaidlustatud otsusest nähtuvalt karistati menetlusalust isikut

§ 278

lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest põhikaristusena rahatrahviga 30 trahviühiku ulatuses, s.o 120 eurot. Seega on

§ 278

lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest menetlusalust isikut karistatud kohtuvälise menetleja poolt oluliselt alla ettenähtud sanktsioonimäära keskmist määra. Samas menetlusaluse isiku süü suurust arvestades puudub alus ka väärteomenetluse lõpetamiseks VTMS § 30 alusel (§ 133 p 7 ja p 8). Väärteoasja materjalidest ja menetlusaluse isiku isikuandmetest 10 nähtuvalt on menetlusaluse isiku puhul tegemist täisealise isikuga, mistõttu puuduvad ka alused väärteoasja lõpetamiseks ja alaealisele kohaldatavate mõjutusvahendite kohaldamiseks VTMS § 133 p 9 mõttes. Kuivõrd menetlusalune isik ei ole esitanud taotlust süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamiseks, siis puudub ka alus seda asjaolu analüüsida (§ 133 p 10). Puutuvalt subjektiivsesse külge peab kohus vajalikuks märkida, et arvestades asjaolu, et menetlusalusele isikule oli üheselt teada, et teostatakse ehitustöid, mille käigus on seatud kahtluse alla tema kinnistu piirid ja seetõttu oli selle osas negatiivselt meelestatud, otsustas ta helistada kahel järjestikusel päeval Häirekeskusesse ja teada anda tema aeda sissetundimisest, vara lõhkumisest ja ähvardamisest, mis hiljem kinnitust ei saanud, on kohtu arvates tegemist vähemalt otsese tahtlusega toime pandud süüteoga, kuivõrd menetlusalune isik teadis, et ta teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu ja vähemalt möönis seda. Süüd ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Seega on tõendamist leidnud, et menetlusalune isik pani toime

§ 278lg 1 ettenähtud väärteo, s.o eritalituse vale väljakutsumise.

Karistuse määramine Vastavalt

§ 56lg 1 sätetele on karistamise aluseks isiku süü.

Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt tuvastatakse kõigepealt menetlusaluse isiku süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Sellele järgnevalt arvestatakse eri- ja üldpreventiivseid eesmärke.

§ 278

lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga kuni 30 päeva. Hinnates Angela Avdejeva süü suurust talle

§ 278

lg 1 järgi inkrimineeritava süüteo toimepanemisel, leiab kohus, et kuivõrd tegemist ei ole mõõdetava suurusega, mis mõõtetulemuse puhul mõjutaks süü suurust, tuleb süüd lugeda keskmiseks. Samuti arvestab kohus siinjuures, et Angela Avdejeva pani eritalituse vale väljakutsumise toime otsese tahtlusega, tehes seda korduvalt. Süü kõrval arvestatakse ka karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu. Väärteootsusest nähtuvalt kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid tuvastatud ei ole. Kohtueelses menetluses menetlusalune isik kahetsust avaldanud ei ole, seega ei saanud kohtuväline menetleja sellega ka arvestada. Menetlusalune isik ei ole kahetsust avaldanud ka kohtule esitatud kaebuses ning seetõttu ei ole ka kohtul ühtegi kergendavat ega raskendavat asjaolu, millega arvestada. Lisaks eelmärgitule tuleb aga karistuse määramisel lähtuda ka õiguskorra kaitsmise huvidest ning antud juhul on kaitstavaks õigushüveks avalik võim, täpsemini selle tegus funktsioneerimine, aga ka avalik julgeolek, kuna vale väljakutse tõttu käivituda võiv päästeoperatsioon võib ohtu panna päästetegevuse tegelikus ohukoldes. Lisaks eelmärgitule arvestab kohus ka eripreventiivseid kaalutlusi ehk lähtub sellest, kuidas on võimalik menetlusalust isikut mõjutada edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. 11 Väärteotoimikust nähtuvalt menetlusalust isikut karistusregsitrisse kantud ei ole. Kohus leiab, et sellise asjaoluga on kohtuväline menetleja ka arvestanud, kuivõrd kehtivate karistuste olemasolul olnuks ilmselgelt ka karistus rangem. Kõike eelnevat arvesse võttes nõustub kohus kohtuvälise menetleja määratud karistusega ning leiab, et karistust võib pidada proportsionaalseks nii isiku süü suurusest kui üld- ja eripreventiivsetest kaalutlustest lähtuvalt ning arvestab võimalusega, et isegi oluliselt alla sanktsiooni keskmist määra karistus sunnib isikut edaspidi hoiduma uute süütegude toimepanemisest. Lisaks loodab kohus, et määratud karistus muudab kaebuse esitaja arusaama sellest, et kui tema poole tema teavitamiseks tehtavatest töödest ametlikult pöördutakse, siis ta vastab ka viisil, mis adressaati ei solva ja edaspidiselt käitub inimestevahelistes suhetes kehtivate moraalinormide kohaselt ning hoidub edaspidisel suhtlemisel emotsioonidest, mis lõppkokkuvõttes teda ennast kahjustada võivad. Lisaks eeltoodule peab karistuse määramisel/mõistmisel lähtuma ka õiguskorra kaitsmise huvidest ja käesoleval juhul on tegemist avaliku võimu teostamise vastu suunatud süüteoga, mis seab ohtu avaliku võimu teostamise võimalikkuse seal, kus see on vajalik. Kohtu arvates annab eritalistuse vale väljakutsumise eest karistamine ka teistele ühiskonnaliikmetele signaali, et avaliku võimu teostamise häirimine ja takistamine ning avalikku võimu teostavate eritalituste vale väljakutsumine võib tingida selle, et abi tegelikul vajamisel võib isik ise kellegi teise vale väljakutse tõttu jääda abita. Kuna tegemist on kaebemenetlusega, mis oma olemuselt välistab võimaluse, et isegi juhul, kui kohus tuvastaks kaebust läbi vaadates vajaduse mõista rangem karistus, ei saa kohus kaebuse esitaja olukorda raskendada, s.o karistust suurendada. Seega on kohtul võimalik vaid kas nõustuda kohtuvälise menetleja otsustusega karistuse määra osas või siis määratud karistust kergendada. Kuivõrd karistus on määratud juba niigi oluliselt alla ettenähtud sanktsiooni keskmise määra ja kaebemenetluses ei ole tuvastatud asjaolusid, mis annaks alust niigi leebe karistuse kergendamiseks, siis jätab kohus määratud karistuse muutmata. Kokkuvõtvalt asub kohus seisukohale, et kaebuse lahendamisel ei ilmnenud menetlus- või materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist ning ka kaebuse argumentides ei osutatud sellistele minetustele, millega kaasneks või võiks kaasneda kohtuvälise menetleja otsuse tühistamine. Sellest tulenevalt puudub õiguslik alus kaebuse rahuldamiseks ja kohtuvälise menetleja seadusliku ning põhjendatud otsuse tühistamiseks või muutmiseks. Märt Toming kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 12