2-23-231/32

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Marian Miilaste Määruse tegemise aeg ja koht

1. aprill 2023, Tartu kohtumaja Tsiviilasi nr 2-23-231 Tsiviilasi I. S. hagi A. M. vastu auto tagastamiseks või võla väljamõistmiseks Menetlustoiming Hagi ja menetlusabi otsustamine Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: I. S. (isikukood XXX; elukoht XXX, e-post XXX) taotluse menetlusse võtmise Kostja: A. M. (isikukood XXX; elukoht XXX RESOLUTSIOON
2. Jätta I. S. hagi A. M. vastu auto tagastamiseks või võla väljamõistmiseks menetlusse võtmata.
3. Jätta I. S. menetlusabi taotlus menetlusse võtmata.
4. Jätta menetluskulud I. S. kanda.
5. Määrus toimetada kätte hagejale.
6. Määruse peale võib esitada määruskaebuse kirjalikult Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu. Määruskaebuse esitamise tähtaeg on 15 päeva määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates. ASJAOLUD
7. I. S. (hageja) esitas
8. detsembril 2022 Viru Maakohtu Rakvere kohtumajale hagi A. M. (kostja) vastu võla väljamõistmiseks. Viru Maakohus andis
9. jaanuari 2023 määrusega asja kohtualluvusel üle Tartu Maakohtu Võru kohtumajale.
10. Tartu Maakohus jättis
11. jaanuari 2023 määrusega hagi käiguta ja andis hagejale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks, s.o selge nõude esitamiseks, hagi aluseks olevate asjaolude täpsustamiseks ja hagi eest riigilõivu tasumiseks
12. Hageja esitas
13. veebruaril 2023 menetlusabi taotluse riigilõivu või kautsjoni maksmiseks, muude kohtukulude kandmiseks, menetlusdokumentide või kohtulahendi tõlkimise kulude kandmiseks, menetlusabi korras määratud advokaadi õigusabi tasu maksmiseks, sissenõudjana täitemenetlusega seotud kulude kandmiseks, kohtutäituri vahendusel menetlusdokumendi kättetoimetamise kulude kandmiseks, eestkoste teostamisega seotud kulude kandmiseks ja 1 eestkostjale tasu maksmiseks, kohustusliku kohtueelse menetlusega seotud kulude kandmiseks ja lepitusmenetluse kulude kandmiseks.
14. Hageja esitas täiendatud hagiavalduse
15. veebruaril 2023, milles selgitab, et soovib poolte vahel
16. augustil 2022 sõlmitud ostu-müügilepingu alusel üle antud sõiduki tagastamist. Kui kostja autot ei tagasta, soovib hageja lepingus kokkulepitud järelmaksu osamaksete tasumist kogusummas 4500 eurot.
17. Tartu Maakohus jättis
18. märtsi 2023 määrusega hagi ja menetlusabi taotluse käiguta ja andis hagejale 14 päeva määruse kättetoimetamisest alates puuduste kõrvaldamiseks, s.o nõude, hagi aluseks olevate asjaolude ja menetlusabi taotluses märgitud andmete täpsustamiseks ning hageja majanduslikku seisundit kinnitavate tõendite esitamiseks.
19. Hageja sai Tartu Maakohtu
20. märtsi 2023 määruse e-posti teel
21. märtsil 2023 kätte. Hageja selgitas, et edastas kogu informatsiooni juba eelmine kord.
22. Kohus selgitas hagejale
23. märtsi 2023 e-kirjas, et hagis ja menetlusabi taotluses esineb jätkuvalt puudusi, mis tuleks kõrvaldada vastavalt kohtu
24. märtsi 2023 määruses antud juhistele. Kohus selgitas ka hagejale, et kui hagejal on jätkuvalt küsimusi, on tal võimalik helistada kohtute infotelefonile. KOHTU SEISUKOHT
25. Hagiavalduses märgitakse tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 363 lg 1 p 1 järgi lisaks muudele andmetele hageja selgelt väljendatud nõue (hagi ese). Sooritusnõue peab olema esitatud selliselt, et hagi rahuldamise korral oleks otsust võimalik täita, st haginõudele esitatakse samad kriteeriumid, mis kohtuotsuse resolutsioonile. Kohtuotsuse resolutsioon peab TsMS § 442 lg 5 teise lause järgi olema selgelt arusaadav ja täidetav ka muu otsuse tekstita ning selliselt peab olema sõnastatud ka haginõue (vt Riigikohtu
26. mai 2017 lahend tsiviilasjas nr 3‑2‑1‑36‑17, p 16). Hageja ei esitanud hagiavalduses selget nõuet, st hageja ei märkinud, kas ta soovib esitada kostja vastu nõuet auto tagastamiseks, ja alternatiivselt, juhuks kui kohus auto tagastamise nõuet ei rahulda, nõuet lepingu alusel võlgnetavate järelmaksu osamaksete väljamõistmiseks (juhuks kui kohus leiab, et hageja ei ole lepingust kehtivalt taganenud) või auto väärtuse hüvitamiseks (juhuks kui sõiduki tagastamine ei ole võimalik)). Hagist ei ole ka selgelt aru saada, kas hageja soovib, et kohus mõistaks alternatiivselt sõiduki tagastamisele kostjalt hageja kasuks välja kokkulepitud müügihinna 4500 eurot või mõne muu summa. Samas on hageja hagiavalduse täpsustuses selgitanud, et kostja on tasunud esimesest osamaksest 800 eurot. Seega esineb arusaamatus ka hageja taotletavates summades. Selge nõude esitamata jätmine on hagiavalduse vorminõude oluline rikkumine. Hagi tuleb jätta TsMS § 371 lg 1 p 9 alusel menetlusse võtmata.
27. Samuti pole hageja toonud kohtu ette piisavalt hagi aluseks olevaid asjaolusid. Kuivõrd hageja on eelduslikult esitanud auto tagastamise nõude, palus kohus hagejal märkida, kas ja millal ta on lepingust taganenud ja kas ta on enne lepingust taganemist andnud kostjale täitmiseks täiendava tähtaja. Hageja lepingust taganemisega seotud asjaolusid ei selgitanud. Kohus leiab, et hagi aluseks olevad asjaolud on niivõrd puudulikult välja toodud, et sellist hagi ei ole võimalik ega ka menetlusökonoomikast lähtudes mõistlik menetlusse võtta. TsMS § 2 kohaselt on tsiviilkohtumenetluse ülesanne tagada, et kohus lahendaks tsiviilasja õigesti, mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega. Menetlusökonoomia mõttega ei ole kooskõlas, et kohus võtab menetlusse ebaselge hagi ning hakkab siis menetluse kestel hagi aluseks olevaid asjaolusid täpsustama ning iga uue täpsustuse esitamisel küsima kostja 2 seisukohta. Kohus on seisukohal, et hagi aluse olulised puudused on samuti vorminõude oluline rikkumine. Hagi tuleb ka eeltoodud põhjusel jätta TsMS § 371 lg 1 p 9 alusel menetlusse võtmata.
28. Ka hageja esitatud menetlusabi taotlus sisaldas puudusi, mille kohus palus hagejal kõrvaldada. Kohus tõi esile, et hageja on menetlusabi taotluses märgistanud kõik menetluskulud, mille kandmiseks on võimalik menetlusabi taotleda. Kohus palus hagejal täpsustada, kas ta taotleb hetkel menetlusabi üksnes riigilõivu tasumiseks või veel millekski muuks. Hageja täpsustust ei esitanud. Samuti juhtis kohus hageja tähelepanu asjaolule, et hageja on menetlusabi taotluse täitnud puudulikult, s.o hageja pole märkinud, kas hagejaga samal elamispinnal elab veel teisi isikuid (rahvastikuregistri andmetel elavad hagejaga samal aadressil tema ema ja tädi) ning kas taotluses märgitud kulutused on üksnes hageja kulutused või kõigi temaga samal elamispinnal elavate isikute kulutused. Ka polnud hageja esile toonud enda kohustusi võlausaldajate ees ning esitanud dokumente enda väidetava töövõimetuse kohta. Menetlusabi taotlusest nähtuvalt on hagejal arvelduskonto Soome pangas, mille väljavõtted palus kohus hagejal esitada. Hageja pole viidatud puudusi tähtaegselt kõrvaldanud, mistõttu tuleb menetlusabi taotlus jätta TsMS § 3401 lg 2 alusel menetlusse võtmata.
29. Kohus selgitab, et TsMS § 372 lg 4 kohaselt, kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast, ei toimeta kohus avaldust kostjale kätte, vaid tagastab selle koos lisadega ja asja menetlusse võtmisest keeldumise määrusega hagejale. TsMS § 372 lg 6 kohaselt kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu menetluses.
30. Menetluskulud tuleb jätta TsMS § 168 lg 1 alusel hageja kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Marian Miilaste kohtunik 3