, § 179, § 180 alusel välja mõista Sergei Kalinin’ilt riigituludesse: - sundraha 2,5 palga alammääras – 1635 eurot; - määratud kaitsjale makstud tasud kogusummas 4231,80 eurot; - surnu kohtuarstliku ekspertiisikulud summas 627 eurot; - kohtupsühhiaatria-psühholoogia kompleksekspertiisi kulud summas 1203,90 eurot; - lukuabi arve summas 95 eurot; - DNA-ekspertiisikulud 1254 euro ulatuses.
lg 3 alusel määrata, et kriminaalmenetluse kulud tuleb tasuda 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates igakuiste maksetena võrdsetes osades. Tulenevalt
lg-st 3 edastatakse käesolevas asjas väljamõistetavate summade (kriminaalmenetluse kulude) tasumiseks vajalikud andmed (sh pangakontod ja viitenumber) eraldi dokumendina süüdistatavatele. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
lg 3 alusel jätta DNA-ekspertiiside kulud ülejäänud osas, s.o 1995 euro ulatuses, riigi kanda. Asitõendid ja salvestised: - kriminaalasja materjalide juurde lisatud erinevad andmekandjad (CD- ja DVD-plaadid) – jätta kriminaalasja materjalide juurde; - klaaspudel Laua Viin (pakend nr 1), mängukaardid (pakend nr 2), Yi püksid ja rahakott (pakendid nr 4, 5), Yi T-särk, kampsun, jope (pakendid nr 7-9), Yi seljakott (pakend nr 11), tühi kaartide pakend (pakend nr 12), mask (pakend nr 1), Yi jalatsid (pakendid nr 2-3, 5-6), Yi barett (pakend nr 4) (asuvad Põhja Prefektuuri asitõendite hoidlas aadressil Rahumäe tee 6, Tallinn) – hävitada kohtuotsuse jõustumisel
lg 3 p 4 alusel; - nuga (pakend nr 6) (asub Põhja prefektuuri asitõendite hoidlas Rahumäe tee 6, Tallinn) – konfiskeerida KarS § 83 lg 1 alusel ja hävitada kohtuotsuse jõustumisel; - S. Kalinini hallid püksid, tumesinine hommikumantel, sinine hommikumantel, hallid sokid, mustad jalatsid (pakendid nr 1, 4, 6, 9, 10), S. Kalinini sinine kampsun, värviline kampsun, ruuduline kampsun, must kampsun, must tuulejakk, müts (pakendid nr 2, 3, 5, 7, 8, 11) (asuvad Põhja prefektuuri asitõendite hoidlas Rahumäe tee 6, Tallinn) – tagastada kohtuotsuse jõustumisel Sergei Kalinin’ile. EDASIKAEBE KORD 2 Kohtuotsuse peale võivad süüdistatav, kaitsja, kannatanu ja prokurör esitada apellatsiooni. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb kohtule teatada kirjalikult Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale 7 (seitsme) päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest, s.o alates 25.10.2022.a. Apellatsioon esitatakse Tallinna ringkonnakohtule kirjalikult 15 (viieteistkümne) päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kantseleis tutvumiseks kättesaadav 15 päeva möödumisel apellatsiooniteate esitamisest. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates 15 (viieteistkümne) päeva jooksul. I SÜÜDISTUSE SISU Sergei Kalininit süüdistatakse selles, et tema ründas 12.02.2021 kella 21.19 ajal Tallinnas XXX asuva korterelamu trepikojas Y, lüües Y tahtlikult vähemalt kolmel korral noaga näo ja kaela piirkonda, mille tagajärjel hakkas Yl haavadest verd jooksma. Seejärel läks Sergei Kalinin enda XXX asuvasse korterisse ning kui Y tema järel korterisse sisenes, jätkas Sergei Kalinin teise inimese tapmise eesmärgil kannatanu löömist noaga. Mitme minuti kestel lõi Sergei Kalinin noaga järjepidevalt noalöökidest suurt valu tundnud, haavadest tugeva verejooksu all kannatanud, Sergei Kalininilt löömise lõpetamist palunud ja löökide eest ennast kätega kaitsnud Y, sihtides kõik noalöögid kannatanule näkku ja kaela. Sergei Kalinin tekitas pussitamise kestel teadvusel püsinud Yle vähemalt 23 noahaava, seejuures tapmise toimepanemisel ta vähemalt möönis kannatanule ka piinavalt suure valu tekitamist. Noalöökidega põhjustas Sergei Kalinin tahtlikult Yle järgmised tervisekahjustused: - 13 torke-lõikehaava mõlemapoolselt näol (1 haav paremal näopoolel, 12 haava vasakul näopoolel) ja 3 torke-lõikehaava kaelal (keskel ning vasakul), millest kaks kaelal asuvat haava olid eluohtlikud, kuivõrd üks haavadest põhjustas vasakpoolse välimise unearteri vigastuse ning teine haav ulatus neelu ja kõrisse; - 1 torke-lõikehaava vasaku õlavarre sirutuspinnal ning 9 torke-lõikehaava vasakul labakäel (4 neist labakäel selgmiselt, 4 peopesas ja 1 pöidla ning 2. sõrme vahel); - nahakriimustused paremal näopoolel, vasakul rangluu piirkonnas ja vasaku küünarvarre sirutuspinnal ning nahaaluse verevalumi paremal põsesarnal. Hulgihaavadest tingitud äge verekaotus koos hüpovoleemilise šokiga, mis on eluohtlik tervisekahjustus, põhjustas Y surma 12.02.2021 kell 22.56. Oma tegevusega pani Sergei Kalinin toime teise inimese tahtliku tapmise, mis on toime pandud piinaval viisil, s.o KarS § 114 lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. II MENETLUSE KÄIK Süüdistatava Sergei Kalinin’i seisukohad on kajastatud kohtuotsuse alajaotuses III. Kohtuliku uurimise käigus uuriti järgmisi tõendeid:
p 1 alusel avaldati süüdistatava poolt kohtueelsel antud ütlused, ristküsitluse vormis kuulati üle kannatanu X, tunnistajad A, B, Q, C, D, E. Tulenevalt kohtuistungi protokolli pidamise kohustuslikkusest ei nõua
p-d 1-3 ka ülekuulatud isikute ütluste taasesitamist kohtuotsuses (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsus kohtuasjas nr 3-1-1-22-10, 26.05.2010.a.). 3 Kohtuliku uurimise käigus esitas prokurör kirjalikud tõendid, millised avaldati ja lisati kriminaalasja materjalidele: - häirekeskusesse tehtud kõnede salvestised ja nende kohta koostatud asitõendi vaatlusprotokoll, CD-plaat /t kd 1 lk 87-93, 94/; - häirekeskusesse tehtud kõnede salvestised ja nende kohta koostatud asitõendi vaatlusprotokoll, CD-plaat /t kd 1 lk 95-102, 103/; - sündmuskoha vaatlusprotokoll fototabeliga /t kd 1 lk 104-141/; - SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla patsiendi EMO kaart /t kd 1 lk 142/; - täiendav sündmuskoha vaatlusprotokoll fototabeliga /t kd 1 lk 143-177/; - Digiloo haigusjuhtum nr 2102121172 /t kd 1 lk 178-181/; - surnu kohtuarstlik ekspertiisiakt nr 21E-AOS0008/92, surnu radioloogiline uuring nr 21UKT0009 õiend /t kd 1 lk 182-190, 191-194, 195-196/; - asitõendi vaatlusprotokoll (riideesemed ja seljakott) /t kd 2 lk 1-19/; - asitõendi vaatlusprotokoll (nuga) /t kd 2 lk 20-31/; - asitõendite üleandmise vastuvõtmise aktid /t kd 2 lk 32-33/; - asitõendi vaatlusprotokoll (XXX, Tallinn turvakaamera videosalvestised), 3 DVD-plaati /t kd 2 lk 34-89, 90/; - isiku kahtlustatavana kinnipidamise protokoll /t kd 2 lk 91-97/; - isiku (Sergei Kalinin) läbivaatuse protokoll /t kd 2 lk 98-108/; - asitõendi vaatlusprotokoll (riideesemed ja jalanõud) / t kd 2 lk 109-130/; - DNA-ekspertiisiakt, õiend /t kd 2 lk 131-136, 137-138/; - indikaatorvahendi kasutamise protokoll /t kd 2 lk 139/; - kohtupsühhiaatria-psühholoogia kompleksekspertiisi akt, arve /t kd 2 lk 140-155, 156-160/; - Karistusregistri väljatrükk /t kd 2 lk 161-163/; - Harju Maakohtu 12.12.2008.a määrus nr. 1-08-2996 /t kd 2 lk 164-170/; - Tartu Maakohtu 17.03.2021.a määrus nr. 1-08-2996 /t kd 2 lk 171-174/; - õiend isiku maksustatava tulu kohta /t kd 2 lk 175/; - Harju Maakohtu 14.02.2021.a määrus nr. 1-21-1183 /t kd 2 lk 176-179/; - Harju Maakohtu 08.04.2021.a määrus nr. 1-21-1183 /t kd 2 lk 180-183/; - Harju Maakohtu 11.06.2021.a määrus nr 1-21-1183 /t kd 2 lk 184-187/; - asitõendi üleandmise-vastuvõtmise aktid /t kd 2 lk 188-192, 193-199/; - lukuabi arve /t kd 2 lk 200/; - riigi õigusabi puudutav dokumentatsioon /t kd 3 lk 1-15/; Kohtuistungil kuulati vahetult Häirekeskusele tehtud kõnede salvestisi, samuti vaadeldi XXX turvakaamera salvestisi. Antud tõendite avaldamisele pooled vastu ei vaielnud. Poolte seisukohad: Prokurör oli seisukohal, et Sergei Kalinin’i süü KarS § 114 lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud kohtueelses menetluses kogutud ning kohtuistungitel uuritud tõenditega. Prokurör leidis, et Sergei Kalinin pani teo toime kavatsetult, tahtlus ulatus ka piinaval viisil tapmise toimepanemiseni. Prokuröri hinnangul puuduvad õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud. Prokurör taotles Sergei Kalinin’i süüdi tunnistamist 4 ja karistamist KarS § 114 lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises vangistusega 17 aastat, KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg ning karistusaja algust arvestada alates 12.02.2021.a Kaitsja palus kvalifitseerida Sergei Kalinin’i tegu ümber KarS § 113 lg 1 järgi, mõista talle õiglane karistus. Samuti märkis, et juhul, kui kohus eelnevaga ei nõustu, siis taotleb KarS § 114 lg 1 p 1 järgi sanktsioonimäära raames leebemat karistust, kui seda taotles riiklik süüdistaja. Süüdistatav avaistungil tunnistas end süüdi ja märkis ,,muidugi, ma tapsin ta ära“. Kohtuvaidlustes 31.08.2022.a segas süüdistatav menetlusosaliste kõnedele vahele ning kohus eemaldas ta kohtusaalist. Tagamaks süüdistatavale võimaluse kasutada viimast sõna, määras kohus uue kohtuistungi 07.10.2022.a. ning andis süüdistatavale sõna, kuid süüdistatav väitis, et ta ei vaja seda ja märkis: ,,milleks mulle seda teie viimast sõna vaja on“, t kd 3 lk 195. Kannatanu kohtuvaidluste raames märkis, et süüdistatav on ühiskonnaohtlik ning kannatanu pidas ilmselt silmas vajadust eluaegse vangistuse kohaldamiseks. III KOHTU JÄRELDUSED Kohus, viinud läbi kohtuliku uurimise, ristküsitlused, uurinud kirjalikke tõendeid ja hinnanud kõiki tõendeid oma siseveendumuse kohaselt, leiab järgmist: Süüdistatav Sergei Kalinin, kui temalt küsiti selle kohta, kas ta tunnistab end süüdi temale inkrimineeritavas kuriteos, väljendus järgnevalt: ,,muidugi, ma tapsin ta ära“ (t kd 1 lk 54), seega tunnistas ta oma süüd. Kohus üritas korduvalt viia läbi süüdistatava ristküsitlust, kuid see korduvalt ebaõnnestus, süüdistatav rikkus istungisaalis korda, ei allunud korraldustele, segas menetlusosalistele vahele, ta tuli istungilt korduvalt ajutiselt eemaldada, järgneval katsel ta üldse vaikis ja keeldus prokuröri küsimustele vastamast (t kd 3 lk 138-139), mistõttu tuli
p 1 alusel avaldada tema kohtueelsel uurimisel antud ütlused, mis lisaks tema poolt süü isiklikule omaksvõtule ka kinnitavad tema süüd. Nii kinnitas süüdistatav 13.02.2021.a kahtlustatavana ülekuulamisel, et esmalt tarbis ta Yga (Y) alkoholi Q korteris, mängiti kaarte. Hiljem viibisid nad koridoris ja ta tahtis algselt Y trepipiiretest alla visata, soovis, et Y nõjatuks piirde peale, aga Y seda ei teinud. Siis Y kükitas ja tahtis hakata kaarte jagama, kuid tema lõi Y noaga. Muuhulgas on ta öelnud, et koridoris lõi ta Y kõrisse ja väljendus järgnevalt: ,,…sest ma tean, kuidas seda teha“. Süüdistatav väitis, et kõrist purskas verd igale poole ja hiljem Y helistas oma vennale. Süüdistatav suundus oma tuppa, aga Y tuli tuppa talle järgi ja siis lõi teda veel umbes 15 korda näo ja kõri piirkonda. Pärast Y kukkus, aga rääkis edasi ja süüdistatav jätkas noaga löömist, üks löök läks ka silma. Ta väitis, et „… ma sain aru, et tal on juba nii palju verd välja tulnud ja ta varsti sureb“ (t kd 3 lk 156), siis helistas süüdistatav 112 (t kd 3 lk 156). Samuti on kinnitanud süüdistatav teisel ülekuulamisel (27.05.2021.a), et lõi noaga Y, kuna soovis minna tagasi vangi (t kd 3 lk 160), ka märkis, et „…mina olin nagu Hitler, kes vaatab pealt teise piinamist“, ka märkis ta, et sai aru, et Y jookseb verest tühjaks (t kd 3 lk 160). Kohtul puudub alus süüdistatava ütlustes kahelda, kuna tema ütlused oma sisult riimusid teiste kohtus uuritud tõenditega. Ainus vastuolu on koridoris tehtud noalöökide arvus ja ka noalöökide koguarvus. Kohus vaatles istungil vahetult koridoris toimunud sündmust fikseerinud videosalvestist, milline saadi süüdistuses nimetatud aadressilt (üleandmis vastuvõtu akt t kd 2 lk 33). Sama nähtub ka asitõendi vaatlusprotokollist ja kohus veendus, et esmaseid 5 lööke koridoris oli 3, mitte 1 (t kd 2 lk 34-89) nagu väitis süüdistatav ise. Noalöökide koguarv on tuvastatud kohtuarstlikus ekspertiisiaktis sisalduva ekspertarvamusega ja selles puudub igasugune alus kahelda, kuna eelnevalt oli Y täie tervise juures, tema liikumine on kaameratest näha ja ei ole tuvastatud, et keegi teine oleks veel teda noaga löönud. Muus osas süüdistatava väited riimuvad kohtu poolt vaadeldud koridorist pärineva videosalvestise sisuga, millisest nähtus ka mängukaartide jagamine ja maas kükitava ja kaarte jagava Y ründamine süüdistatava poolt noa taolise esemega ning edasine isikute suundumine süüdistatava korterisse. Seega, koridoris teostatud löökide arvu ja löökide koguarvu osas ei pea kohus süüdistatava varem antud ütlusi usutavaks ja neid tõendina ei arvesta, küll aga on muus osas süüdistatava ütlused usaldusväärsed ja riimuvad teiste kogutud ja kohtus uuritud tõenditega ja on tõendina arvestatavad. Seega on süüdistatava süü tõendatud lisaks tema poolt süü isiklikule omaksvõtule ja avaldatud ütlustele ning eelkäsitletud asitõendi vaatlusprotokollile ka teiste kohtus uuritud tõenditega, millised samuti eelnevaga riimuvad: - häirekeskusesse tehtud kõnede salvestised ja nende kohta koostatud asitõendi vaatlusprotokolliga, millest nähtuvalt helistas Sergei Kalinin 12.02.2021.a kell 21:24:17 ja kell 21:31:15 Häirekeskusesse ja kinnitas, et tappis inimese (t kd 1 lk 91-92); - häirekeskusesse tehtud kõnede salvestised ja nende kohta koostatud asitõendi vaatlusprotokolliga, millest nähtuvalt tapetu isa teatas 12.04.2021.a Häirekeskusesse, et ta poeg (Y) helistas oma vennale (A) ja teatas, et ta tapeti (t kd 1 lk 96-102); - sündmuskoha vaatlusprotokolliga, millest nähtuvalt süüdistuses nimetatud aadressil XXX toimunud esialgse konflikti asukohas trepimademel ja ka koridoris esines verekahtlast määrdumist ja need viisid seitsmenda korteri ukseni, millise number oli 35 (S. Kalinini korter) ning korteri esikus ja vaibal oli verekahtlane määrdumus, samuti toa põrandal, samuti tumbal ja diivanil. Toast leiti ka verekahtlase määrdumisega nuga (t kd 1 lk 104-141); - SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla patsiendi EMO kaardiga, millisest nähtuvalt toimetati Y 12.02.2021.a kell 22:42 haiglasse, tal esinesid kaela lahtised hulgihaavad, huule ja suuõõne lahtine haav, randme ja käe lahtised hulgihaavad, põse haav, kõrisse tungiv kaela lahtine haav jne, samuti südameseiskus (t kd 1 lk 142); -täiendava sündmuskoha vaatlusprotokolliga, millisest tulenevalt XXX asuvas korteris fikseeriti verekahtlase määrdumuse asukohad, samuti pakendati erinevad esemed (t kd 1 lk 143177); - Digiloo haigusjuhtumiga nr 210212117 Y osas, millest nähtuvalt elustati isikut sündmuskohal, ta süda oli seiskunud, see saadi küll tööle, kuid isik suri (t kd 1 lk 178-181); - surnu kohtuarstliku ekspertiisiaktiga nr 21E-AOS0008/92, millest tulenevalt esinesid Yi surnukehal torke-lõikehaavad mõlemal pool näol (13 haava) ja kaelal kokku 3 haava, haavad õlavarrel ja vasakul labakäel 9 haava. Eluohtlikud olid 2 torke-lõikehaava kaelal, üks neist põhjustas unearteri vigastuse ja teine ulatus neelu ja kõrisse. Surma saabumise vahetuks otseseks põhjuseks oli hulgihaavadest tingitud äge verekaotus koos hüpovoleemilise šokiga, mis on samuti eluohtlik tervisekahjustus. Surma põhjus on hulgalistest torke-lõikehaavadest tingitud äge verekaotus koos hüpovoleemilise šokiga. Surm saabus 12.02.2021.a kell 22:56 ja tervisekahjustused võisid olla tekitatud samal kuupäeval ajavahemikul 21:19-21:
lg 1 p-dest 5-8 ja 10 lähtudes, tuleb kohtul karistuse küsimuse otsustamisel arvestada oluliselt suurema hulga faktoritega, kui seda on kuriteo faktiliste asjaolude tõendamise tulem. Kohus viitab, et Riigikohus on väljendanud seisukohta, et kohus peab karistuse mõistmisel juhinduma eeskätt asjakohastest materiaalõiguslikest ja menetlusõiguslikest nõuetest, kuid 9 sellistest õiguslikest piiridest lähtuv konkreetse karistusmäära valik on lõppkokkuvõttes pigem siiski kohtuniku siseveendumusest lähtuva otsustamise küsimus. Riigikohtu kriminaalkolleegium on järeldanud ka, et kohus ei ole karistuse mõistmisel seotud ei prokuröri ega kaitsja taotlustega ja lahendab selle küsimuse seadusele ning enese siseveendumusele tuginevalt. Samas on kohus kohtumenetluse poolte karistustaotlustega seotud üldise põhjendamiskohustuse kaudu (vt RKKKo 3-1-1-91-07 p 6.5, 6.6). Kohus selgitab, et seadusandja on kuriteo eest, millises süüdistatavat süüdistatakse, näinud ainsa karistusena ette vangistuse, 8 kuni 20 aastat või eluaegse vangistuse, millisega seadusandja on esitanud nägemuse kuriteo raskusest. Kohus peab karistuse mõistmisel esmalt andma hinnangu KarS § 56 lähtudes süü suurusest lähtuvalt karistuse liigi ja määra osas (RKKKo 3-1-1-99-06 p 14). Karistusseadustiku mõtte kohaselt tuleb karistuse liigi ja määra valikul keskenduda põhiliselt teole, mitte aga isikule, kuid süü suurusele lisaks arvestatakse ka teisi asjaolusid (RKKKo 3-1-1-99-06 p 14). Süüdistatav tappis kavatsetult teise isiku piinaval viisil. Tehioludest on oluline, et rünnak oli ootamatu, ka oli rünnatav isik kaitsetu (kummargil). Süüdistatava enda põhjendused, miks ta seda tegi ja väljendused (,,ta sai selle eest!“, t kd 3 lk 156 jne) on ilmselgelt lugupidamatust väljendavad. Arvesse tuleb võtta ka tekitatud vigastuste laadi, ulatust, asukohta, seda, et kõik löögid olid elupuhused. Isiku tuvastatud süü on suur. Karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud, küll aga arvestab kohus eelrefereeritud isiku vaimset tervist ja ka kannatanu käitumist karistuse mõistmisel. Kannatanu, vaatamata juba juhtunule- saadud noalöögid koridoris- ei helistanud mitte 112, vaid vennale ja suundus süüdistatavale tema korterisse järgi, milline tegu oli ilmselgelt enese täiendavasse ohtu seadmine. Kohus arvestab ka karistuse üldpreventiivseid eesmärke, antud isik on ühiskonnaohtlik, kuna ei järgi üldtunnustatud käitumisnorme, on agressiivse ja normieirava käitumislaadiga (seda ka istungitel). Samuti arvestab kohus eripreventiivseid eesmärke, isik ei ole aru saanud enda ühiskonnaohtlikkusest ega kahetse toimepandut, on üleolev ja arrogantne oma hoiakutes. Prokurör leidis, et Sergei Kalinin’ile tuleks mõista karistusena 17 aastat vangistust. Kaitsja taotles leebemat karistusmäära, konkreetset karistusmäära nimetamata. Õigusteooria ja senise kohtupraktika kohaselt orienteeruvad kohtud keskmistele karistustele ja kõrvalekaldumised keskmistest karistusmääradest on põhjendatud üksnes siis, kui isiku süü ei ole kooskõlas vastava sanktsiooni raamest tuleneva keskmise karistusega või karistust vähendavate või raskendavate asjaoludega (RK 3-1-1-77-11). Eluaegse vangistuse mõistmiseks peab toimepandud kuritegu olema kaitstavat õigushüve ja õiguskorda kahjustanud sedavõrd, et tähtajalise vangistuse mõistmine selle eest ei taga õiguskorra piisavat kaitset. Kohus leiab, et antud juhul on võimalik õiguskorra piisav kaitse tagada tähtajalise vangistusega. Kohus arvestab asjaolu, et tegemist oli kavatsetult piinaval viisil toimepandud teise isiku tapmisega. Samas kohus juba ka märkis, et on põhjendatud arvestada ka süüdistatava vaimset tervist ja ka kannatanu enda käitumist. Arvestades kõiki KarS § 56 lg-s 1nimetatud asjaolusid, leiab kohus, et kõik karistuse eesmärgid on saavutatavad 15-aastase vangistuse kohaldamisega. KarS § 68 lg 1 alusel tuleb arvata eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ning karistusaja algust tuleb arvestada Sergei Kalinin’i kinnipidamisest, s.o alates 12.02.2021.a. 10 Kohus arvestab karistuse mõistmisel ka hiljutist kohtupraktikat, nii näiteks jõustunud kohtulahendit kohtuasjas 1-20-9192 (süüdistuses KarS § 114 lg 1 p-de 1, 4 järgi), kus kaks isikut tapnud süüdistatavale mõisteti karistuseks 20 aastat vangistust. Kohus peab vajalikuks peatuda ka tõkendi küsimusel. Tõkendi üle otsustamisel tuleb silmas pidada loomulikult kõiki
§-s 127 sätestatud aspekte: kriminaalmenetlusest või kohtuotsuse täitmisest kõrvalehoidumise, kuritegude toimepanemise jätkamise või tõendite hävitamise, muutmise ja võltsimise võimalikkust, karistuse raskust, kahtlustatava, süüdistatava või süüdimõistetu isikut, tema tervist, perekonnaseisu ja muid tõkendi kohaldamise seisukohalt tähtsaid asjaolusid. Süüdistatav on hetkel vahistatud, käesoleval juhul süüdistatakse teda teise inimese tahtlikus tapmises piinaval viisil, seega on alust karta uue kuriteo toimepanemise riski. Arvestada tuleb ka isiku psüühilist seisundit, käitumist kohtus ja seetõttu peab kohus tema ühiskonnaohtlikkust erakordselt suureks, mistõttu on põhistatud isiku suhtes antud tõkendi muutmata jätmine kohtuotsuse jõustumiseni. V MENETLUSKULUD Vastavalt KarS § 180 lg-le 1 kuuluvad menetluskulud hüvitamisele süüdimõistetu poolt.
lg 1 p 1 kohaselt on I astme kuriteos süüdimõistmisega kaasneva sundraha suurus 2,5kordne palga alammäär, s.o 1635 eurot, mis kuulub Sergei Kalinin’ilt väljamõistmisele. Käesolevas kriminaalasjas on menetluskuludeks määratud kaitsjale Leelo Viil makstud tasu summas 4231,80 eurot, surnu kohtuarstliku ekspertiisikulud summas 627 eurot, kohtupsühhiaatria-psühholoogia kompleksekspertiisi kulud summas 1203,90 eurot, lukuabi arve summas 95 eurot ja DNA-ekspertiisikulud kogusummas 3249 eurot. Kohus märgib, et eelnimetatud kulud on tingitud süüdistatava Sergei Kalinin’i süülisest tegevusest, s.o tema poolt teise isiku tahtlikus tapmises, mis on toime pandud piinaval viisil ning sellele järgnenud kriminaalmenetlusest. Seonduvalt DNA-ekspertiisikuludega märgib kohus järgmist: lähtuvalt kohtupraktikas väljendatud seisukohast, peab kohus vajalikuks vähendada DNA-ekspertiiside eest väljamõistetavat summat, sõltuvalt ekspertiisiobjektide, mitte reaktsioonide arvust (RKKKo 31-1-120-12, p 6.2). Seega kuulub süüdistatavalt väljamõistmisele DNA-ekspertiisikulud 1254 ulatuses (21E-GE0233 – 22 objekti), ülejäänud osas (s.o 1995 euro osas) tuleb ekspertiisiasutusele tekkinud kulud jätta
Surnu kohtuarstliku ekspertiisikulud summas 627 eurot, määratud kaitsjale Leelo Viil’ile makstud tasu kogusummas 4231,80 eurot, kohtupsühhiaatria-psühholoogia kompleksekspertiisi kulud summas 1203,90 eurot ja lukuabi arve summas 95 eurot kuuluvad süüdistatavalt väljamõistmisele. Kohtu hinnangul ei esine süüdistatava puhul erandlikke asjaolusid, mille puhul oleks põhjendatud menetluskulude osaline riigi kanda jätmine. Sergei Kalinin on täisealine ja töövõimeline isik, kes saab vangistuses tööle asuda. Arvestades menetluskulude suurt suurust, peab kohus võimalikuks ajatada väljamõistetavate menetluskulude hüvitamine ning kohus määrab kulude hüvitamise tähtajaks 12 kuud kohtuotsuse jõustumisest. VI ASITÕENDID Kriminaalasja materjalide lisatud erinevad andmekandjad (CD- ja DVD-plaadid) on dokumentaalsed asitõendid
Klaaspudel Laua Viin (pakend nr 1), mängukaardid (pakend nr 2), Yi püksid ja rahakott (pakendid nr 4, 5), Yi T-särk, kampsun, jope (pakendid nr 7-9), Yi seljakott (pakend nr 11), tühi kaartide pakend (pakend nr 12), mask (pakend nr 1), Yi jalatsid (pakendid nr 2-3, 11 5-6), Yi barett (pakend nr 4) tuleb hävitada kohtuotsuse jõustumisel
S § 83 lg 1 alusel kui kuriteo toimepanemise vahend ja hävitada kohtuotsuse jõustumisel, kuivõrd kriminaalasjas leidis tuvastamist, et antud nuga kasutati kuriteo toimepanemiseks. S. Kalinini hallid püksid, tumesinine hommikumantel, sinine hommikumantel, hallid sokid, mustad jalatsid (pakendid nr 1, 4, 6, 9, 10), S. Kalinini sinine kampsun, värviline kampsun, ruuduline kampsun, must kampsun, must tuulejakk, müts (pakendid nr 2, 3, 5, 7, 8, 11) tuleb tagastada kohtuotsuse jõustumisel Sergei Kalinin’ile. Kohus juhindub
, § 127, § 130; § 175, § 179, § 180 lg 1, lg 3; § 306, § 311-313, § 315, § 318-319. Merle Parts kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ Heli Viitak rahvakohtunik Kaia Vask rahvakohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ 12
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.