1-16-6927/43

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. november 2016 Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-16-6927 Kohtukoosseis Mati Kartau, Aarne Sarjas, Tiit Lõhmus Kriminaalasi J.D süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 8 ja 9 järgi lühimenetluse korras Viru Maakohtu (Narva kohtumaja)
2. septembri 2016 otsus Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Süüdistatav J.D, apellatsioon RESOLUTSIOON Jätta süüdistatava J.D apellatsioon Viru Maakohtu
3. septembri 2016 otsuse peale kriminaalasjas nr 1-16-6927 läbi vaatamata. Edasikaebamise kord KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Maakohtu otsus
4. Viru Maakohtu 21.09.2016 otsusega tunnistati J.D süüdi KarS § 199 lg 2 p 8 ja 9 järgi ja mõisteti karistuseks 3 aastat vangistust. 1.
5. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ja karistati teda vangistusega 2 aastat. 1.
6. KarS § 68 lg 1 alusel arvati eelvangistuse 3 päeva karistusaja hulka ning ärakandmisele kuuluvaks karistuseks loeti 1 aasta 11 kuud 27 päeva vangistust. 1.
7. Karistusaega arvestati alates 12.05.
8. Apellatsioon
9. Viru Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni J.D, kes palub tühistada maakohtu otsus talle mõistetud karistuse osas ja teha uus otsus, millega mõista kergem karistus. Ta leiab, et kohus ei arvestanud küllaldaselt tema puhtsüdamlikku kahetsust, uurimisele kaasaaitamist, hagide tunnistamist ja osa varastatud asjade tagastamist. Samuti kohus ei arvestanud tema invaliidsust ja perekondlikku olukorda, kus tema ülalpidamisel oli mitu inimest. Selle kinnituseks esitas ta elukaaslase avalduse ja laste sünnitõendid ning elukaaslase invaliidsustunnistuse. Peale selle ta leiab, et kohus ei ole karistuste mõistmisel õiglane, tuues terve rea näiteid teiste süüdimõistetute karistuste kohta, kes said kergema karistuse kui tema. Ringkonnakohtu seisukoht
10. Ringkonnakohus, hinnates apellatsiooni põhjendatust, selle kohtuliku läbivaatamise perspektiivi, olemasolevat kohtupraktikat ja võimalikku tulemust, leiab, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu ja tuleb KrMS § 326 lg 3 alusel jätta läbi vaatamata.
11. Apellatsiooni läbi vaatamata jätmine on võimalik eeskätt siis, kui maakohtu otsus on kooskõlas kohtupraktikas selgelt ja üheselt kujunenud seisukohtadega (nt teo õigusliku kvalifikatsiooni või karistuse osas) ning ringkonnakohus ei pea vajalikuks kohtupraktikat muuta (RKKKm 3-1-1-49-10, p 5). Apellatsiooni läbi vaatamata jätmine on seega võimalik reeglina vaid juhul, kui juba eelmenetluses selgub, et apellatsioonil puudub ilmselgelt edulootus ehk tegemist on perspektiivitu apellatsiooniga. Ilmselt põhjendamatuks KrMS § 326 lg 3 mõttes tuleb lugeda sellist apellatsiooni, mida on põhjust pidada perspektiivituks ehk mille rahuldamist ei pea kolm ringkonnakohtu kohtunikku üksmeelselt võimalikuks. Tegemist on olukorraga, kus kaebus jääb prognoositavalt rahuldamata.
12. Ringkonnakohus märgib, et maakohus on J.D-le karistust mõistes igakülgselt motiveerinud mõistetava karistuse liiki ja määra (otsuse lk 20). KarS § 199 lg 2 näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni 5 aastase vangistuse. Võttes arvesse süüdistatava varasemat korduvat karistatust varavastaste kuritegude eest, ei pidanud maakohus võimalikuks talle kohaldada mittevabadusekaotuslikku karistust ja mõistis vangistuse üle sanktsiooni keskmise määra, s.o 3 aastat vangistust. Nimetatud karistust vähendati KrMS § 238 lg 2 alusel 1/3 võrra ja mõisteti karistuseks 2 aastat vangistust. Seejuures loeti tema karistust kergendavateks asjaoludeks kuriteo puhtsüdamlikku kahetsust ja kaasaaitamist kuriteo avastamisele. Karistust raskendavaid asjaolusid ei tuvastatud. Samuti arvestati, et ta pani toime 9 vargust, mistõttu tema süü on suur. 30.12.2013 otsusega mõisteti talle varguste eest karistuseks 4 aastat 4 kuud vangistust, kuid sellest karistusest ta järeldusi ei teinud ja 2016 veebruar-märts jätkas varguste toimepanemist. Seega arvestati eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi ning õiguskorra kaitsmise huvisid. 5.
13. Ringkonnakohus märgib, et prokuröri ettepanek oli karistuseks mõista 3 aastat 6 kuud vangistust ja kaitsja ettepanek 2 aastat vangistust (IV kd lk 21-22). Seejuures kaitsja märkis, et süüdistatav on invaliid, tema ülalpidamisel on elukaaslane ja 3 last. Seega maakohtule oli süüdistatava olukord teada. 5.
14. Maakohus juhindus RKKKo nr 3-1-1-91-07 punktis 6.6 toodud seisukohast, et kohus ei ole karistuse küsimuse otsustamisel seotud ei prokuröri ega kaitsja vastavate taotlustega ja lahendab selle küsimuse seadusele ning enese siseveendumusele tuginevalt. Samas kohus on -2- kohtumenetluse poolte karistustaotlustega seotud üldise põhjendamiskohustuse kaudu. Antud asjas on vastavad põhjendused toodud otsuse lk
15. 5.
16. Ringkonnakohus märgib, et kuna tegemist on lühimenetlusega, siis ei saa uute tõenditena arvestada apellatsiooni lisas esitatud tõendeid (KrMS § 237 lg 4; RKKKo nr 3-1-1-91-07 p 7; 3-1-1-98-13; 3-1-1-1-14). Samuti ei ole asjassepuutuvad apellandi viited teiste isikute karistustele, sest käesoleval juhul on käsitluse all J.D-le mõistetud karistus.
17. Ringkonnakohus on seisukohal, et käesolevas kriminaalasjas on maakohus arvestanud karistuse mõistmise üldpõhimõtteid ja kehtivat kohtupraktikat ning seetõttu on apellatsioonis toodud taotlus mõista kergem karistus perspektiivitu. Kohtupraktika kohaselt ringkonnakohus võib jätta karistuse muutmist taotleva apellatsiooni KrMS § 326 lg 2 teisele lausele (käesoleval ajal KrMS § 326 lg 3) tuginevalt läbi vaatamata põhjendusega, et mõistetud karistus ei hälbi karistuspraktikast (RKKKm nr 3-1-1-120-09, p 8.5).
18. Maakohtu poolt mõistetud karistus on kooskõlas Riigikohtu seisukohaga, mille kohaselt tuleb karistuse mõistmisel arvestada ka süüdistatava isikuga, sest kellegi tegelik karistuslik mõjutamine saab toimuda konkreetse isiku omadusi arvestades, s.o karistuse mõistmisel tuleb mh lähtuda võimalusest mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest (vt nt RKKKo nr 3-1-1-40-04, p 7; RKKKo nr 3-1-1-58-13, p 7). Lisaks ei ole kehtiva kohtupraktika kohaselt võimalik jätkuvalt uute kuritegude, eriti samaliigiliste kuritegude, toimepanemise puhul kohaldada eelnevate karistusega võrreldes leebemaid karistusi (RKKKo 3-1-1-58-13, p 10; 3-1-1-13-11, p 9.1; 3-1-1-11-10 p-d 6.1-6.2; 3-1-1-12-05).
19. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes KrMS § 326 lg-st 3 leiab kohtukoosseis üksmeelselt, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu ja tuleb jätta läbi vaatamata. /allkiri/ Mati Kartau /allkiri/ Aarne Sarjas -3- /allkiri/ Tiit Lõhmus