1-16-6927/73

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. juuni 2017 Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-16-6927 Kohtukoosseis Mati Kartau, Tiit Lõhmus, Aarne Sarjas Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja)
2. mai 2017 määrus T.G (ik XXX) tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Süüdimõistetu T.G kaitsja vandeadvokaat Lembit Nirgi, määruskaebus RESOLUTSIOON Jätta Viru Maakohtu
3. mai 2017 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib käesoleva määruse peale esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
4. Viru Maakohtu 21.09.2016 otsusega mõisteti T.G süüdi KarS § 199 lg 2 p 8,9 järgi. KrMS § 238 lg 2 ja KarS § 68 lg 1 alusel mõisteti T.G-le karistuseks 1 aasta 11 kuud 27 päeva vangistust. Kinnipeetava karistusaeg algas 12.05.2016 ja lõpeb 09.05.
6. Viru Vangla esitas 10.05.2017 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava T.G vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks.
7. Viru Maakohtu 18.05.2017 määrusega jäeti süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kinnipeetava iseloomustustest nähtub, et tema varasem käitumine, toimepandud kuritegude korduvus ja iseloom viitavad tema ohtlikkusele. T.G on korduvalt kriminaalkorras karistatud (valdavalt varavastaste kuritegude eest). Vanglakaristust kannab seitsmendat korda. Käesoleval ajal kannab karistust süstemaatiliste varguste eest. Vabanes eelmise vangistuse kandmiselt 2015 lõpus ning juba 2016 veebruaris pani toime uued kuriteod. Jätkuv süütegude toimepanemine räägib sellest, et ta ei ole enda jaoks vastavaid järeldusi teinud ega suutnud tõendada, et ta on võimeline käituma seaduskuulekalt. Uute kuritegude toimepanemise riskid on väga kõrged, s.o 76% ja 40%.
8. Vabaduses puudub kinnipeetaval kindel töökoht, mis halvendab tema toimetulekut ja suurendab uute kuritegude toimepanemise riski, arvestades seda, et varasemad kuriteod olid varavastased. Peale seda kinnipeetaval oli probleeme narkootikumide tarvitamisega ning tal võib olla tagasilanguse perioode, mida võib pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks.
9. Ülaltoodust võib järeldada, et T.G puhul on olemas tõenäoline kõrge käitumiskontrollist kõrvalehoidmise risk, mistõttu ei ole kriminaalhoolduse ajal võimalik tema ohtlikkust ühiskonnas alandada. Maakohtul puudub veendumus, et kinnipeetav suudab katseaja läbida ning leiab, et piirangud, mis on seotud kriminaalhoolduse all järelevalve kohaldamisega, ei ole piisavad kinnipeetava õiguskuuleka käitumise tagamiseks. Maakohus leiab, arvestades kuritegude korduvust ja iseloomu, et T.G ennetähtaegne vangistusest vabastamine ei ole õigustatud. Määruskaebus
10. Maakohtu määruse peale esitas kaebuse süüdimõistetu A. T.G kaitsja vandeadvokaat L. Nirgi, kes taotleb maakohtu määruse tühistamist ja süüdimõistetu ennetähtaegselt vangistusest vabastamist.
11. Kaitsja leiab, et T.G vabastamata jätmine ei ole põhjendatud, kuna tal puuduvad distsiplinaarkaristused. Süüdimõistetu eluaseme osas ohtlikkus puudub, kuna isikul on võimalik elama asuda Narva linna Sotsiaalhoolekandekeskuse kodutute öömajja. Samuti on tal võimalik üürida munitsipaaleluruum ning ta soovib minna ka rehabilitatsioonikeskusse. Iseloomustuse järgi on T.G tulevikuplaanid realistlikud. Ametiisikutesse suhtub ta sallivalt. Seega on kriminaalhooldusnõuded temale kasulikud. Sotsiaalprogrammide kohta andmed puuduvad, mistõttu individuaalse täitmiskava järgi täitmata ülesandeid ei ole. Seega ei ole tema vabastamisele takistusi ka vastavalt Riigikohtu 28.04.2017 määruse nr 3-1-1-12-17 p-le
13. Kaitsja arvates ei ole võimalik maakohtu järeldustega nõustuda vastavalt kinnipeetava iseloomustusele ja perekondlikele asjaoludele. Isik on teinud vanglas kõik temast oleneva, et kuritegusid enam mitte kunagi toime panna - ta on vanglas töötanud. Sotsiaalprogrammidest T.G osa võtta ei saanud ning edaspidi neid määratud ei ole.
14. Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete keelu tõttu on ta katseajal kontrollitav ja rikkumise korral tagasi vanglasse paigutatav. Sealjuures on isik avaldanud soovi asuda rehabilitatsioonikeskusesse. Peale karistuse ära kandmist on väheusutav ja ebatõenäoline, et isik otsib võimalusi saada rehabilitatsioonikeskusesse. Vanglatingimustes ei ole võimalik vastavat ravi saada, kuid tegelikku ravi ei ole seetõttu põhjendatud edasi lükata.
15. Kaitsja taotleb maakohtu määruses toodud seisukohtade ümberhindamist, kuna need ei ole kooskõlas KarS §-s 76 lg-s 4 sätestatud asjaoludega ja seega on ebaõigesti kohaldatud materiaalõigust (KarS §-d 76 lg 4 ja 56 lg 1). Kaitsja hinnangul ei saa isikule ette heita karistatust kui sellist, kuna tema käitumine vangistuses on näidanud, et ta on teinud positiivsed järeldused jätkamaks edasist elu seaduskuulekalt. Kaitsja hinnangul võiks talle anda võimaluse näidata, et ta suudab vabaduses olla seaduskuulekas. Kaitsja leiab, et süüdimõistetut on võimalik vabastada vangistusest tingimisi enne tähtaega kohaldades sealjuures tema suhtes 2 käitumiskontrolli nõudeid. Kaitsja usub, et isik on motiveeritud läbima katseaega positiivselt. Tema suhtes saab kohaldada käitumiskontrolli nõudeid ning kriminaalhooldaja saab katseajal suunata tema edaspidist seaduskuulekat käitumist.
16. Ringkonnakohtu 09.06.2017 määrusega anti menetlusosalistele võimalus esitada oma seisukohti määruskaebuse osas. T.G esitas oma 18.06.2017 kirjaga täiendavalt määruskaebusele lisamiseks 16.06.2017 tunnistuse sotsiaalabiprogrammi „Eluviisitreening“ läbimise kohta. Ringkonnakohtu järeldused
17. Ringkonnakohus, tutvunud toimiku materjalidega ja T.G poolt täiendavalt esitatud tunnistusega, ei vabasta T.G vangistusest tingimisi enne tähtaega ning nõustub täielikult maakohtu põhjendustega. Kuna maakohus on kõiki asjas tähtsust omavaid asjaolusid hinnanud, märgib kolleegium vastusena määruskaebusele vaid järgmist.
18. Esmalt märgib ringkonnakohus, et T.G kaitsja on küll teinud õige viite Riigikohtu lahendile nr 3-1-1-12-17, kuid viidatud Riigikohtu lahendist tulenevalt ei saa teha järeldust, et maakohus oleks antud juhul ebaõigesti kohaldanud materiaalõigust.
19. KarS § 76 lg 4 annab süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise eelduste hindamisel ulatusliku otsustusruumi. Kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma, kui KarS § 76 lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal- või menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata (RKKKm 3-1-1-12-17, p 16). Ringkonnakohtu hinnangul on maakohtu lahendi põhjendused veenvad, ammendavad ja asjakohased ning määruskaebuses märgitu ei anna alust väita, et maakohus tegi ennetähtaegse vabastamise üle otsustamisel kaalutlusvea.
20. Vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine. Kõnealuse eelduse olemasolu saab KarS § 76 lg 4 kohaselt hinnata esmajoones selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid. Süüdlase resotsialiseerumise võimalusi tuleb seejärel hinnata veel isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu (RKKKm 3-1-1-12-17, p 20).
21. Ka ringkonnakohus loeb positiivseks, et kinnipeetaval puuduvad kinnipidamiskohas kehtivad distsiplinaarkaristused ja et ta töötab kinnipidamiskohas majandustöödel.
22. Samas, hinnates süüdlase resotsialiseerumise võimalusi isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu, leiab ringkonnakohus, et A. T.G puhul eksisteerib oht, et ta võib vabaduses jätkata uute kuritegude toimepanemist. Taoliseks arvamuseks annab aluse eelkõige asjaolu, et T.G puudub vabaduses kindel töökoht, mis on varasemalt olnud varavastaste kuritegude toimepanemise soodusteguriks (käesolevat karistust kannab KarS § 199 lg 2 p 8,9 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest). Lisaks puudub T.G töökogemus, mistõttu võib vabaduses töökoha omandamine olla sellevõrra keerulisem. T.G on täitmata rahalisi nõudeid summas 6744,34 eurot ning kõrvutades seda puuduva töökoha ning puuduliku töökogemusega, on ringkonnakohtu hinnangul olemas risk, et vabaduses võib T.G jätkata varavastaste kuritegude toimepanemist.
23. Viru Vangla meditsiiniosakonna poolt on T.G diagnoositud sõltuvus narkootilistest ainetest, mistõttu puudub kriminaalkolleegiumil sellekohane veendumus, et juhul, kui kohus peaks T.G ennetähtaegselt vabastama, oleks T.G suuteline vabaduses narkootilisi aineid mitte tarvitama, mis omakorda suurendab uute kuritegude toimepanemise 3 tõenäosust. Isik on küll avaldanud soovi asuda vabaduses rehabilitatsioonikeskusesse, kuid kohtutoimiku materjalidest nähtub, et varasemalt on T.G käinud metadooniasendusravil, kuid sellest hoolimata jätkanud narkootilise aine tarvitamist, mistõttu puudub ringkonnakohtul veendumus, et rehabilitatsioonikeskusesse asumine vähendaks sedavõrd olulises ulatuses T.G sõltuvust, et ta oleks suuteline narkootilisi aineid enam mitte tarvitama. Seda eriti olukorras, kus T.G kinnipidamiskohas tegelikkuses sõltuvusrehabilitatsiooni ei soovi.
24. Kokkuvõtvalt märgib ringkonnakohus, et isikut ja tema elukäiku iseloomustavad andmed toovad käesoleval juhul kaasa T.G ennetähtaegselt vangistusest vabastamata jätmise. T.G on süstemaatiline õigusrikkuja, kes paneb kuritegusid toime ajendatuna materiaalse kasu saamise eesmärgist, mida soodustab vabaduses kindla töökoha puudumine ning sõltuvus narkootilisest ainest. Just nendel põhjustel tuleb isiku ennetähtaegsesse vabastamisse suhtuda ettevaatusega ning käesoleval hetkel puudub ringkonnakohtul veendumus, et T.G suudaks vabaduses olles kriminaalhooldusreeglitele alluda ning uute kuritegude toimepanemist vältida.
25. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 tuleb jätta Viru Maakohtu 18.05.2017 määrus muutmata ning määruskaebus rahuldamata.
26. Menetluskulude hüvitamise taotlust ei ole esitatud. /allkiri/ Mati Kartau /allkiri/ Tiit Lõhmus 4 /allkiri/ Aarne Sarjas