1-17-10902/15

1-17-10902 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 23.04.

1. a Tallinn, Liivalaia kohtumaja Kohtuasja nr 1-17-10902 Kohtunik Tatjana Bogdanova Kohtuistungisekretär Katrina Saar Kohtuasi Vangla esitatud materjalid V.V tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks Süüdimõistetu V.V (ik: XXX; viibib Vanglas) Kohtuistungi toimumise aeg, 16.04.
2. a Tallinn kaugkohtuistung koht Liivalaia kohtumaja, avalik RESOLUTSIOON
3. Vabastada V.V karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega katseajaga 6 (kuus) kuud kohtumääruse jõustumisest ning määrata ta selleks tähtajaks Tallinna Vangla Lääne-Harju kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.
4. KarS § 76 lg 5 alusel allutada V.V kohtumääruse jõustumisest kuni katseaja lõpuni KarS §-s 75 sätestatud käitumiskontrollile ning kohustada teda järgima KarS § 75 lg 1 p 1 - 6 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas – xxxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 2 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
5. Kohaldada V.V suhtes käitumiskontrolli ajal vastavalt KarS § 75 lg 2, 4 järgmised kohustused: 1) mitte tarvitada alkoholi; 2) mitte omada või tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid; 3) asuda tööle või võtta end Töötukassas arvele 2 (kahe) nädala jooksul peale vanglast vabanemist; 4) mitte suhelda talle teadaolevalt kriminaalkorras karistatud ja/või alkoholi tarvitavate isikutega kriminaalhooldajalt eelnevalt luba saamata, v.a lähisugulased;
6. V.V-le määratud katseaja ja käitumiskontrolli kulgemist arvestada alates kohtumääruse jõustumisest.
7. V.V vabastada määruse jõustumisel. Määrus saata teadmiseks Vanglale, prokurörile, Lääne-Harju kriminaalhooldusosakonnale ja V.V-le. Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada 15 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Tallinna Vangla esitas 03.04.
8. a Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava V.V tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. 1 V.V tunnistati süüdi Harju Maakohtu 23.11.
9. a otsusega KarS § 423 järgi ja karistati teda KrMS § 238 lg 2, KarS § 65 lg 2 alusel 8 kuu ja 24-päevae vangistusega. Karistuse kandmise algus oli 21.11.
10. a ja lõpp on 14.08.
11. a. V.V kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et kuna isiku karistus ei ületa ühte aastat, siis talle individuaalset täitmiskava koostatud ei ole ning seetõttu ei ole ta osalenud resotsialiseeriva iseloomuga tegevustes. Töötas vangla majandustöödel 1 kuu. V.V ei ole kehtivaid distsiplinaarkaristusi. V.V kohta kriminaalhoolduses koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetaval on vabanemisjärgselt olemas elukoht ning toetav sotsiaalne võrgustik lähedaste näol, kuid puudub vabanemisjärgne kindel töökoht. OÜ Coop esindaja teatas kriminaalhooldusametnikule, et firma läheb teise tarbijate ühistu alla ning hetkel ei ole kinnipeetavale tööd pakkuda. Kinnipeetava abikaasa töötab ilusalongis. 3 V.V taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegset vanglast vabastamist. Abiprokurör Andrus Ööbik esitas kirjaliku seisukoha, mille kohaselt abiprokurör ei toeta V.V tingimisi ennetähtaegset vabastamist, nõustudes vangla arvamusega, mis on ära toodud kinnipeetava iseloomustuses. Tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik V.V isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Kinnipeetavat on 13-korral kriminaalkorras karistatud, millest 5 on vägivallakuriteod. Vangistuses viibib ta
12. korda. Praegune ja eelmine kuritegu on mootorsõiduki juhtimine ilma vastava kategooria juhtimisõigust omamata. Varasemalt on karistatud kehaliste väärkohtlemiste, röövimiste, raske kehavigastuse tekitamise, salajase varguse, avaliku korra raske rikkumise eest vägivallaga, varguste, salajaste varguste ja avaliku varguse eest vägivallaga. Kuriteod on muutunud kergemaks. Kuritegude toime panemise soodusteguriks on alkoholi tarvitamine, riskiv ja hoolimatu elustiil. Vanglas V.V on töötanud. Asja materjalide kohaselt on V.V vägivallakuritegusid toime pannud alkoholijoobes ning varasemalt oli ta tarvitanud alkoholi rohkem, enne vangistust aga oli tarvitanud harva ning ta ei ole karistatud AS-i alusel. V.V on vabanemisjärgselt toetamas abikaasa ja äi, kellega on head ja toetavad suhted ning kes on valmis teda nii moraalselt kui ka materiaalselt toetama. Kohus usub, et süüdimõistetu on nüüdseks teinud karistusest vastavad järeldused ning oskab edaspidises elus järgida seaduskuulelikkust. Riskihindamise tulemusel on V.V uue üldise kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul 52% ja vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul on 49%. Kohus usub, et praeguseks vanglas viibitud aeg on pannud V.V mõistma, et toimepandud kuriteole järgnevad tema igapäevast elu ja heaolu oluliselt piiravad tagajärjed ning ta on enda õigusvastasest käitumisest ka vajalikud järeldused teinud. Kohus arvestab, et V.V kahetseb oma tegu ja püüab edaspidi elada seaduskuulekat elu. Tema poolt toime pandud viimane kuritegu ei olnud väga raske - sõiduki süstemaatiline juhtimine juhtimisõiguseta isiku poolt. Ta on vanglas oldud aja jooksul käitunud õiguskuulekalt, ta ei ole toime pannud distsiplinaarkaristusi. Vabaduses on tal täidetud tingimused ennetähtaegseks vabanemiseks – tal on olemas kindel elukoht ning toetavad lähedased. Isiku poolt ärakandmata karistusaeg on väike, alla 4 kuu. V.V teatas kohtuistungil, et tal on tervislikud probleemid, mille tõttu on tal samuti raske vangistust kanda. Kohus leiab, et kinnipeetavale võib anda võimaluse näidata, et ta on suuteline vabaduses õiguskuulekalt käituma. Kohus usub, et vastavat tuge saab kinnipeetav ka läbi kriminaalhoolduse, kuna kriminaalhooldusseaduse § 1 lg 1 kohaselt valvatakse kriminaalhoolduse käigus kriminaalhooldusaluse käitumise ja temale kohtu või prokuröri poolt pandud kohustuste täitmise järele ning soodustatakse kriminaalhooldusaluse sotsiaalset kohanemist eesmärgiga mõjutada teda hoiduma kuritegude toimepanemisest. Kuna isik on mitmel korral varasemalt kriminaalkorras karistatud on kohtu hinnangul otstarbekas määrata isik käitumiskontrollile, kus jätkuks tema üle järelevalve ka peale vanglast vabanemist. Kohtu hinnangul võimaldab V.V tingimisi ennetähtaegne vabastamine tema üle käitumiskontrolli ning seeläbi teostada järelevalvet väljaspool kinnipidamisasutust, kindlustamaks positiivseid muutusi, andes samas V.V-le võimaluse tõestada, et ta on asunud paranemise teele ning on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat eluviisi. Katseajal 4 on võimalik hinnata kinnipeetava püüdlusi oma elu korraldamisel, samuti kehtivate tavade ja reeglite järgimisel. Kriminaalhooldusega on nõustunud ka V.V , saades aru selle vajalikkusest ja kasulikkusest. Kõik need asjaolud aitavad kohtu hinnangul kaasa kinnipeetava edaspidisele õiguskuulekale käitumisele ning ühiskonnas aktsepteeritavate hoiakute ja tõekspidamiste omaksvõtmisele. Tatjana Bogdanova Harju Maakohtu kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/