KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 9. jaanuar 2018, kirjalik menetlus Kriminaalasja number 1-17-9507 (17251000259), liidetud 1-17-11013 (17251000315) Kohtukoosseis

§ 238lg 2 alusel vähendati ühe kolmandiku võrra ja mõisteti karistuseks 1 aasta vangistust. Kar

S § 68 lg 1 alusel arvati karistusaja hulka 1 päev (03.10.2017) eelvangistust ning kandmisele kuuluvaks karistuseks loeti 11 kuud 29 päeva vangistust. Karistuse kandmise algust arvata alates 26.11.2017.

§ 130lg 41 alusel vahistati T.V süüdimõistva kohtuotsuse täitmise tagamiseks.

Sama otsusega jäeti Tartu Maakohtu 02.07.2013 otsusega mõistetud rahaline karistus KarS § 64 lg 2 ja § 65 lg 2 alusel iseseisvalt täitmisele. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võeti T.V-lt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus 1 aastaks. Menetluskuludena mõisteti T.V-lt välja riigituludesse sundraha 705 eurot ja riigi õigusabi tasu kokku 965,40 eurot, mis tuleb tasuda 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. LS § 127 kohaselt on T.V kohustatud alates kohtuotsuse jõustumisest 5 tööpäeva jooksul loovutama oma juhiloa Maanteeametile.

1. T.V tunnistati süüdi selles, et tema 03.10.2017 kella 02.29 ajal juhtis Järvamaal PaideMündi-Mäeküla tee
2. kilomeetril mootorsõidukit Volkswagen Passat reg nr XXXXXX alkoholi tarvitamisest tingitud joobeseisundis, mis avaldus selles, et tema väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus 0,95 mg/l +/- 0,09 mg/l, seega mitte vähem kui 0,86 mg/l ning samuti selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud kuriteo KarS § 424 järgi, juhtis 26.11.2017 kella 23.10 ajal Paide linnas Pärnu-Rakvere-Sõmeru maantee 92.km-l sõiduautot VW Passat registri numbriga XXXXXX alkoholi tarvitamisest tingitud joobeseisundis, mis avaldus selles, et tema väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus 1,24 mg/l +- 0.12 mg/l, seega mitte vähem kui 1,12 mg/l.
3. Maakohtu otsuse peale esitasid apellatsioonid T.V kaitsja ja süüdistatav, vaidlustades üksnes süüdistatavale mõistetud karistuse. 3.
4. Kaitsja leiab, et süüdistatavale reaaalse vangistuse määramine kogu karistuse ulatuses on liialt karm. T.V on vanglas oldud ajaga oma eksimust mõistnud, mistõttu oleks otstarbekas mõista vangistuslik karistus osaliselt reaalsena ja suuremas osas tingimisi. Palub muuta vaidlustatud otsus osaliselt ja teha uus otsus, millega mõista süüdistatavale šokivangistus kaks kuud ning jätta ülejäänud karistus tingimisi täitmisele pööramata KarS § 74 sätete kohaldamisega. 3.
5. Süüdistatav märgib enda kaebuses, et on oma teo tõsidusest aru saanud ja rohkem seda ei juhtu. Kahetseb. Palub lühendada lisakaristuse aega, kuna töötab üle Eesti ja peab liikuma autoga. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT
6. Kohtukolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega ning esitatud apellatsioonidega, leiab üksmeelselt, et apellatsioonid on ilmselt põhjendamatud ja perspektiivitud ning tuleb sellest tulenevalt jätta läbi vaatamata.

§ 326

lg 3 kohaselt võib ringkonnakohus jätta apellatsiooni määrusega läbi vaatamata, kui kriminaalasja arutav kohtukoosseis üksmeelselt leiab, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu. Riigikohus on mitmel puhul selgitanud, et ilmselt põhjendamatuks saab lugeda apellatsiooni, mille rahuldamine pole võimalik põhjusel, et apellandi argumendid ei ole õiguslikult asjakohased või mille väited on küll õiguslikult asjakohased, kuid konkreetse kohtuasja eripärast tulenevad asjaolud võimaldavad kolmeliikmelise kohtukoosseisu liikmetel juba eelmenetluses jõuda veendumusele, et tegemist on perspektiivitu kaebusega. Selline olukord võib kõne alla tulla juhul, mil maakohtu otsus on kooskõlas kohtupraktikas selgelt ja üheselt välja kujunenud seisukohtadega ja ringkonnakohus ei pea vajalikuks kohtupraktikat muuta (vt nt RKKKm-d nr 3-1-1-120-09, p-d 8.28.5; 3-1-1-36-11, p 8; 3-1-1-43-11, p 6; 3-1-1-64-11, p 6; 3-1-1-71-11, p 6 ja 3-1-1-82-11, p 7).

1. Kohtukolleegium leiab, et T.V ja tema kaitsja apellatsioonidel puudub ilmselgelt edulootus ja seda alljärgnevatel põhjustel.
2. Apellatsioonides esitatud taotlused T.V-le mõistetud karistuse kergendamiseks selle KarS § 74 lg 2 kohaselt tingimisi kohaldamata jätmise kaudu ja lisakaristuse tähtaja lühendamiseks on perspektiivitud. T.V-le mootorsõiduki korduva juhtimise eest joobeseisundis mõistetud karistus jääb alla sanktsiooni keskmäära. Maakohus on mõistetavat karistust, samuti selle üldkasuliku tööga asendamata jätmist põhjalikult motiveerinud. Karistus ei ole vastuolus seaduse ega kohtupraktikaga. Süüdistataval on hetkel kaks KarS § 424 järgi kehtivat kriminaalkaristust, kusjuures teda on eelnevalt karistatud nii rahalise karistusega, kui ka tingimisi 6 kuulise vangistusega. Uue samalaadse kuriteo toimepanemine nõuab eripreventiivsel kaalutlusel rangemate meetmete kohaldamist, et süüdistatav saaks oma tegude tähendusest ja võimalikest tagajärgedest ka aru. Põhjendatult juhtis maakohus otsuses tähelepanu sellele, et T.V suhtumist õiguskorda näitab ka see, et 26.11.2017 episood on toime pandud ajal, mil tema suhtes oli juba üks kriminaalasi kohtus. Kohtukolleegium nõustub maakohtu hinnanguga selles, et süüdistatav on ise oma senise käitumisega näidanud, et vabaduses viibides ei suuda ta käituda õiguskuulekalt. 2

§ 2

p 4 kohaselt on kriminaalmenetlusõiguse allikaks Riigikohtu lahendid küsimustes, mida ei ole lahendatud muudes kriminaalmenetlusõiguse allikates, kuid on tõusetunud seaduse kohaldamisel.

§ 364

lg 1 p 3 kohaselt on Riigikohtu otsuses esitatud seisukoht sellisel juhul Eesti kriminaalmenetluse seadustiku kohaldajatele kohustuslik. 7. Eelnevast tulenevalt leiab kohtukolleegium, et maakohus on kriminaalasja lahendamisel arvestanud täiel määral kõiki aspekte, mida kehtiva seaduse kohaselt tuleb silmas pidada ning mis on asjakohased. Ringkonnakohus asub üksmeelselt seisukohale, et apellatsioonid on ilmselt põhjendamatud ja perspektiivitud. Eeltoodu alusel ja juhindudes

§ 326lg-st 3 jätab kohtukolleegium süüdistatava ja tema kaitsja apellatsioonid kui ilmselt põhjendamatud läbi vaatamata. /allkirjastatud digitaalselt/ 3