Obsah (5)

§ 238§ 130§ 179§ 180§ 175

1-17-9507 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 28. november 2017.a Paide kohtumaja Kriminaalasja number 1-17-9507 (17251000259), (17251000315) Kohtunik Anu

§ 238, § 306, § 311-313, § 315 järgi kohus otsustas: 1. Süüdi tunnistada Z.H Kar

S § 424 lg 2 aasta 6 (kuus) kuud vangistust. järgi ning mõista karistuseks 1 (üks)

§ 238lg 2 alusel vähendada karistust ühe kolmandiku võrra ja karistuseks mõista 1 (üks) aasta vangistust. 1 1-17-9507 Kar

S § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka 1 päeva eelvangistust (03.10.2017) ning lugeda kandmisele kuuluvaks karistuseks 11 (üksteist) kuud ja 29 (kakskümmend üheksa) päeva vangistust. Karistuse kandmise algust arvata alates 26.11.2017. a.

§ 130lg 41 alusel vahistada Z.H süüdimõistva kohtuotsuse täitmise tagamiseks.

Kohaldada Z.H suhtes tõkendit vahistamine kuni kohtuotsuse jõustumiseni ning võtta Z.H kohtusaalis vahi alla. 02.07.2013 Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja otsusega mõistetud rahaline karistus viia KarS § 64 lg 2 ja § 65 lg 2 alusel täide iseseisvalt. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võtta lisakaristusena Z.H-lt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 1 (üheks) aastaks. Lisakaristuse aja algust arvata alates kohtuotsuse jõustumisest. 2.

§ 179

, § 175 alusel välja mõista Z.H-lt riigituludesse menetluskuludena: - sundraha 705 €; - tasu riigi õigusabi eest 260,40 €, kokku 965,40 €. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tasuda 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest Maksu- ja Tolliameti a/a nr: EE351010052031000004 SEB Pank AS-is või a/a nr: EE502200221014193355 Swedbank AS-is või a/a nr: EE401700017002872300 Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaalis või a/a nr: EE873300333499990003 Danske Bank AS Eesti filiaalis, kohustuslik on märkida maksekorraldusele viitenumber

1. Selgituseks märkida: menetluskulud, isiku nimi, kriminaalasja number. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtajaks täidetud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. LS §-le 127 kohaselt on isik, kelle suhtes on jõustunud juhtimisõiguse äravõtmise otsus, kohustatud 5 (viie) tööpäeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest loovutama oma juhiloa Maanteeametile. Kohtuotsuse jõustumisel saata kohtuotsuse ärakiri Maanteeametile teadmiseks. Edasikaebamise kord Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatada Pärnu Maakohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul. Apellatsioon esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil pooltel on võimalik kohtuotsusega tutvuda. Süüdistuse sisu Käesolevas kriminaalasjas on esitatud süüdistus selles, et Z.H 03.10.2017 kella 02.29 ajal juhtis xxxxxxxxx xxxxx-xxxxx-xxxxxxxxx tee
2. kilomeetril mootorsõidukit xxxxxxxx xxxxx reg nr xxx xxx alkoholi tarvitamisest tingitud joobeseisundis, mis avaldus selles, et tema väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus 0,95 mg/l +/- 0,09 mg/l, seega oli alkoholisisaldus väljahingatavas õhus mitte vähem kui 0,86 mg/l. Samuti on Z.H-le esitatud süüdistus selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud kuriteo KarS § 424 järgi, juhtis 26.11.2017 kella 23.10 ajal xxxxx xxxxxx xxxxx- 2 1-17-9507 xxxxxxx-xxxxxxx maantee xx.km-l sõiduautot xx xxxxxx registri numbriga xxxxxx alkoholi tarvitamisest tingitud joobeseisundis, mis avaldus selles, et tema väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus 1,24 mg/l +- 0.12 mg/l, seega alkoholisisaldus väljahingatavas õhus oli mitte vähem kui 1,12 mg.l. Z.H rikkus Liiklusseaduse § 69 lg 1 ja lg 2 p 1 nõudeid, mille kohaselt sõiduki juht ei tohi olla joobeseisundis ja alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, kui tema ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Z.H pani toime joobeseisundis mootorsõiduki juhtimise isikuna, keda varem sellise kuriteo eest karistatud, seega kuriteo KarS § 424 lg 2 järgi. Menetlusosaliste seisukohad kohtuistungil Kohtuistungil süüdistatav tunnistas ennast talle esitatud süüdistuses täielikult süüdi. Kaitsja leidis, et süüdistus on põhjendatud ja palus süüdistatavale karistuseks mõista vangistus, mis asendada üldkasuliku tööga. Prokurör jäi süüdistuses toodud asjaolude juurde ja palus süüdistatava süüdi tunnistada ja karistada kaheaastase vangistusega, mida

§ 238lg 2 alusel vähendada 1/3 võrra. Samuti palus arvestada Kar

S § 68 sätteid ja kohaldada lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmine 1 aastaks. Kohtu seisukoht Kohus leiab, et Z.H-le süüks arvatud kuriteod on tõendamist leidnud kohtuistungil avaldatud ja uuritud tõenditega. Mootorsõiduki juhtimine 03.10.

1. a xxxxxxxx xxxxx-xxxxx-xxxxxx tee
2. kilomeetril Z.H tunnistas süüdistuses kirjeldatud teo toimepanemist ja kahetses toimepandud tegu. Ta tunnistas, et sõitis 03.10.2017.a autoga olles alkoholijoobes, kuna oli eelnevalt käinud isa matustel ja oli tarvitanud seal vennaga kahepeale 1 pudeli 0,5 l viina. Tunnistaja Meelis Somelari ja Tuuli Jentsoni ütlustest nähtub, et olles koos 03.10.2017.a. tööl patrullpolitseinikuna, peatasid nad xxxxx vallas xxxxx-xxxxx-xxxxxxx tee 4.-l kilomeetril mootorsõiduki xxxxxxxxx xxxxxx registri märgiga xxxxxx ning autot juhtis alkoholijoobes Z.H. Indikaatorvahendi kasutamise protokolli kohaselt tuvastati Z.H 03.10.2017.a. kell 02.29 joove 0,94 mg/l. Tõendusliku alkomeetri kasutamise protokoll koos lisa Dräger Alcotest 7110 EST väljatrükiga kohaselt 03.10.2017 ajavahemikul kell 02.47-02.51 oli Z.H väljahingatavas õhus esineva alkoholi määr 0,86 mg/l. Taatlustunnistus tõendab, et nimetatud tõenduslik alkomeeter oli taadeldud 19.05.2017.a. 03.10.2017.a koostatud sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsuse kohaselt kõrvaldati Z.H 03.10.2017 xxxxx-xxxx-xxxxxxxtee 4.-l kilomeetril kell 02.29 sõiduki xxxxxxxx xxxxx (reg.märgiga xxxxxx) juhtimiselt, kuni kainenemiseni. Isiku kahtlustatavana kinnipidamise protokolli kohaselt peeti Z.H 03.10.2017.a. kell 02.51 kinni. Seega on süüdistava enda ja tunnistajate ütlustega ning asjas kogutud kirjalike tõenditega indikaatorvahendi kasutamise protokolliga, tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolliga, 3 1-17-9507 sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusega, isiku kahtlustatavana kinnipidamise protokolliga leidnud tõendamist, et Z.H juhtis 03.10.2017 kella 02.29 ajal xxxxxxxx xxxx-xxxxxxxxxxx tee
3. kilomeetril mootorsõidukit xxxxxxx xxxxxx [registreerimismärgiga xxx xxx] joobeseisundis, kus tema väljahingatavas õhus oli alkoholi sisaldus mitte vähem kui 0,86 mg/l, milline on joobeseisund LS § 69 lg 2 p 1 kohaselt. Mootorsõiduki juhtimine 26.11.
4. a xxxxx linnas xxxxx-xxxxxx-xxxxxx maantee xx. kilomeetril Z.H tunnistas süüdistuses kirjeldatud teo toimepanemist. Süüdistatav oli eelnevalt tarvitanud alkoholi, kuna 3 kuud tagasi suri tema isa. Tunnistaja Kaspar Kruusalu ja Tuuli Jentsoni ütlustest nähtub, et olles koos 26.11.2017.a tööl patrullpolitseinikuna, said nad teate, et xxxx külas tanklas on xxxxxxxx, mille numbri algus xxx ja selle juht on ilmselt alkoholijoobes. Tunnistajad nägid sõidukit sõitmas kella 23.08 ajal xxxxx-xxxxxx-xxxxxx maanteel, juhiks oli Z.H . Juhi joovet kontrolliti indikaatorvahendiga. Indikaatorvahendi kasutamise protokolli kohaselt tuvastati Z.H 26.11.2017.a. kell 23.10 joove 1,35 mg/l. Tõendusliku alkomeetri kasutamise protokoll koos lisa Dräger Alcotest 7110 EST väljatrükiga kohaselt 26.11.2017 ajavahemikul kell 23.28-23.33 oli Z.H väljahingatavas õhus esineva alkoholi määr 1,12 mg/l. Taatlustunnistus tõendab, et nimetatud tõenduslik alkomeeter oli taadeldud 27.10.2017.a. 26.11.2017.a. koostatud sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsuse kohaselt kõrvaldati Z.H 26.11.2017 xxxxx linnas xxxxx-xxxxxx xxxxxxx maantee
5. kilomeetril kell 23.10 sõiduki xxxxxxxx xxxxxx (reg.märgiga xxxxxx) juhtimiselt, kuni kainenemiseni. Isiku kahtlustatavana kinnipidamise protokolli kohaselt peeti Z.H 26.11.2017.a. kell 23.33 kinni. Seega on süüdistava enda ja tunnistajate ütlustega ning asjas kogutud kirjalike tõenditega indikaatorvahendi kasutamise protokolliga, tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolliga, sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusega, isiku kahtlustatavana kinnipidamise protokolliga leidnud tõendamist, et Z.H juhtis 26.11.2017 kella 23.10 ajal xxxx linnas xxxxxxxxxxxx-xxxxxxx maantee
6. kilomeetril sõiduautot xxxxxxxx xxxxx [registreerimismärgiga xxx xxx] alkoholi tarvitamisest tingitud joobeseisundis, kus tema väljahingatavas õhus oli alkoholi sisaldus mitte vähem kui 1,12 mg/l, milline on joobeseisund LS § 69 lg 2 p 1 kohaselt. Z.H rikkus liiklusseaduse § 69 lg 1 ja lg 2 p 1 nõudeid, mille kohaselt sõiduki juht ei tohi olla joobeseisundis ja alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, kui tema ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Mootorsõiduki juhtimisega joobeseisundis, kui see on toime pandud korduvalt, pani Z.H toime KarS § 424 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Z.H pani kuriteo toime kavatsetult. Sõidukiga sõitma asudes ta teadis, et on tarvitanud alkoholi ja et selline seisund on juhile keelatud. Kohus ei ole tuvastanud ühtegi Z.H õigusvastasust või süüd välistavat asjaolu. Seega 4 1-17-9507 eri- kui üldpreventiivsetest eesmärkidest lähtuvalt. Samuti nõuab KarS § 424 lg 4 p 2 lisakaristuse kohaldamist. Ühiskond ei saa tolereerida isikuid, kes alkoholijoobes on nõuks võtnud autot juhtida. Sellised isikud tuleb liiklusest teatud ajaks kõrvaldada. Süüdlase mõjutamiseks edaspidi mitte enam toime panna uusi süütegusid on kohtu arvates põhjendatud ka KarS § 50 lg 1 p 1 alusel lisakaristuse kohaldamine, s.o mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine üheks aastaks alates kohtuotsuse jõustumisest. Z.H on siiani täitmata 02.07.2013 Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja otsusega mõistetud rahaline karistus, seega tuleb see viia KarS § 64 lg 2 ja § 65 lg 2 alusel täide iseseisvalt. Z.H suhtes on 03.10.2017.a kohaldatud tõkendina elukohast lahkumise keeldu. Kohus leiab, et käesoleval hetkel on põhjendatud kohaldada

§ 130

lg 41 alusel Z.H suhtes tõkendina vahistamist kuni kohtuotsuse jõustumiseni ning Z.H tuleb võtta vahi alla kohtusaalis. Z.H on oma käitumisega näidanud ükskõikset suhtumist õiguskorda, seega on kohtul alust arvata, et Z.H võib hoiduda süüdimõistva kohtuotsuse täitmisest kõrvale. Menetluskulud

§ 180

lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu.

§ 175

lg 1 p 4, 9 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale makstud tasu ja sundraha. Seega tuleb Z.H-lt menetluskuluna riigituludesse välja mõista sundraha II astme kuriteos süüdimõistmise korral 705 € ja määratud kaitsjale makstud tasu kohtueelses menetluses 48 € ja kohtumenetluses 212,40 (144 € tasu ja 68,40 € sõidukulud) €. Seega kokku tuleb süüdistatavalt välja mõista menetluskulud 965,40 €. Kohtu hinnangul on kaitsja tasude ja kulude suurused põhjendatud ja vajalikud. Anu Tammeniit Kohtunik 6