Obsah (5)

§ 424§ 74§ 68§ 75§ 50

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 24. aprill 2023, Valga kohtumaja Kriminaalasja number 1-23-1326 (22261000989) Kohtunik Aivar Hint Kohtuistungi sekretä

§ 424

lg 2 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör abiprokurör Valdo Gerassimov Süüdistatav Peeter Hansson (isikukood: 35907282746; elukoht: xxxxxx xxx x xxxxxxxx xxxx xxxxxxxxx xxxx xxxxxxxxxxxx ; töökoht: xxxxxxxxxxx ; karistatus: Tartu Maakohtu 05.02.2021 otsusega

§ 424

lg 1 järgi 1 aasta vangistusega, millest

§ 74lg 2 alusel kohesele ärakandmisele kuulus 15 päeva vangistust.

Vangistus tähtajaga 11 kuud ja 15 päeva mõisteti

§ 74lg 1, 3 alusel tingimisi 18-kuulise katseajaga.

Lisakaristusena mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmine viieks kuuks; tõkend: ei ole kohaldatud) RESOLUTSIOON Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 248 lg 1 p 5 ja § 249 kohus otsustas: 1. Tunnistada Peeter Hansson süüdi karistusseadustiku (

) § 424 lg 2 järgi ja mõista talle karistuseks 1 (üks) aasta 6 (kuud) kuud vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvata eelvangistuse aeg 03.-04.11.2022, s.o 2 (kaks) päeva mõistetud karistusaja hulka ning lugeda Peeter Hanssonil kandmisele kuuluvaks karistuseks 1 (üks) aasta 5 (viis) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust.

§ 74

lg 1, 2 ja 3 alusel määrata, et mõistetud vangistusest kuulub kohesele ärakandmisele 1 (üks) kuu vangistust ja ülejäänud vangistus 1 (üks) aasta 4 (neli) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva jääb tingimisi kohaldamata. Määrata Peeter Hanssonile katseaeg 2 (kaks) aastat ning mõistetud vangistust 1 (üks) aasta 4 (neli) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva ei pöörata täitmisele, kui Peeter Hansson ei pane katseajal toime uut kuritegu ja täidab

§ 75

lg-s 1 sätestatud käitumiskontrolli nõudeid: 1) elab kohtu määratud alalises elukohas – xxxx xxx x xxxxxxxx xxxx xxxxxxxxx xxxx xxxxxxxxxxxxx ; 2) ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Määrata Peeter Hanssonile

§ 75lg 2 p 2 alusel käitumiskontrolli ajal kohustusena mitte tarvitada alkoholi.

Määrata Peeter Hanssonile

§ 75

lg 2 p 8 alusel käitumiskontrolli ajal kohustusena osaleda kriminaalhooldusametniku poolt määratavas sotsiaalprogrammis.

§ 75

lg 4 alusel kohustada Peeter Hanssonit registreerima ennast hiljemalt 1 (ühe) kuu jooksul alates kinnipidamisasutusest vabanedes alkoholitarvitamise häire diagnoosimiseks „Esmase hindamise“ teenusele ühes järgnevatest raviasutusest: LõunaEesti Haigla; Põhja-Eesti Regionaalhaigla; Pärnu Haigla; Tartu Ülikooli Kliinikum; Viljandi Haigla; AS Valga Haigla ja läbima hindamise meditsiiniasutusest saadud ajal.

§ 50

lg 1 p 1 alusel võtta Peeter Hanssonilt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus 4 (neljaks) kuuks. Tulenevalt KrMS § 414 lg 1 saadab kohus Peeter Hanssonile kohtuotsuse jõustumisel teatise selle kohta, mis ajaks ja millisesse vanglasse ta peab karistuse kandmiseks ilmuma. KrMS § 414 lg 2 kohaselt loetakse vangistuse kandmise alguseks süüdimõistetu vanglasse saabumise aeg. Määratud ajaks vanglasse ilmumata jäämise korral kohaldatakse süüdimõistetu suhtes sundtoomist vastavalt KrMS § 414 lg 3 või vahistatakse vangla taotlusel lähtudes KrMS §

2. Menetluskulude hüvitamine: KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista Peeter Hanssonilt kriminaalmenetluse kuludena sundraha 543 (viissada nelikümmend kolm) eurot 75 senti ja riigi õigusabi tasu 139 (ükssada kolmkümmend üheksa) eurot 80 senti riigi kasuks. Määrata kriminaalmenetluse kulud 683 (kuussada kaheksakümmend kolm) eurot 55 senti tasumisele ositi aasta jooksul järgmiselt: 1) alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust igakuise menetluskulu osa 56 (viiskümmend kuus) eurot 96 senti tasumine, kuni menetluskulude täieliku tasumiseni; 2) igas kuus tasutava menetluskulu osa tasumistähtaeg kuu
3. kuupäev; 3) tähtaegselt kohtu määratud menetluskulu osa tasumata jätmisel või kokkuvõttes tasumise graafikujärgse võlgnevuse korral, lugeda tähtaeg saabunuks menetluskulu tasumisele tervikuna. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 (AS SEB Pank) või EE522200221013264447 (Swedbank AS) või EE401700017002872300 (Luminor Bank AS) või EE957700771001523585 (AS LHV Pank), märkides ära viitenumbri 99923700014345 ning selgituse “Peeter Hansson, otsus nr 1-23-1326, menetluskulu“. Edasikaebamise kord ja selgitused kohtuotsusele Kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata KrMS §-s 318 sätestatud alustel Tartu Ringkonnakohtule kirjaliku apellatsiooni esitamisega viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil 2 kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Kohtuotsus jõustub edasikaebe (apellatsiooni) tähtaja möödumisel. Kui isiku suhtes on jõustunud mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise või kehtetuks tunnistamise otsus, on isik kohustatud viie tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Transpordiametile (LS § 127). Kui isik ei ole LS §-s 127 kehtestatud tähtaja jooksul juhiluba loovutanud, koostab Transpordiamet isikule ettekirjutuse juhiloa loovutamiseks, andes isikule juhiloa loovutamiseks tähtaja, mis ei ole lühem kui viis tööpäeva ega pikem kui 14 päeva ning ettekirjutus jõustub selle kättetoimetamisest (LS § 128 lg 1). Ettekirjutuse täitmata jätmise korral võib Transpordiamet rakendada sunniraha asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras ning sunniraha ülemmäär on 640 eurot (LS § 128 lg 2). Käitumiskontrollile allutatud süüdimõistetule nimetab kriminaalhooldaja kriminaalhooldusosakonna juhataja ning kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku sellekohase ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistus täitmisele. Ositi täitmiseks määratud kriminaalmenetluse kulud loetakse täidetuks ja otsust menetluskuludes kohtutäiturile täitmisele pööramiseks ei saadeta, kui süüdimõistetu on rahasummad tähtaegselt tasunud Eesti Vabariigile. ASJAOLUDE KIRJELDUS JA OTSUSE PÕHJENDUSED Süüdistus Süüdistusest nähtuvalt on Peeter Hansson toime pannud kuriteona korduva mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise

§ 424lg 2 järgi, mis seisnes selles, et tema olles 05.02.2021.a.

karistatud Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja poolt

§ 424lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo eest, tahtlikult juhtis 03.11.2022.a.

kella 12:36 paiku Valga maakonnas Otepää vallas VõruKuigatsi-Tõrva maantee 52-l kilomeetril mootorsõidukit Škoda Superb registreerimismärgiga xxx xxx joobeseisundis, kui tema alkoholisisaldus ühes liitris väljahingatavas õhus oli 1,30 mg/l. Võttes arvesse laiendmääramatust 0,12 mg/l, lugeda lõplikuks tulemiks 1,18 mg/l. Peeter Hansson rikkus oma teoga liiklusseaduse § 69 lg 1 nõudeid, mille kohaselt sõiduki juht ei tohi olla joobeseisundis. Liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 järgi loetakse mootorsõidukijuht alkoholijoobes olevaks, kui tema ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Kriminaalasjas sõlmitud kokkulepe Prokuratuur ja süüdistatav on nõustunud kriminaalasja lahendamisega kokkuleppemenetluses. Prokurör, süüdistatav ja süüdistatava kaitsja on sõlminud kokkuleppe süüdistatava süüdimõistmiseks

§ 424

lg 2 järgi ja mõista karistuseks 1 aasta ja 6 kuud vangistust.

§ 68lg 1 alusel arvata kahtlustatavana kinnipidamise aeg 03.11.2022.a.

kuni 04.11.2022.a. s.o 2 päeva karistusaja hulka ja lugeda kandmisele kuuluvaks karistuseks 1 aasta 5 kuud ja 28 päeva vangistust.

§ 424

lg 4 p 1;

§ 74

lg 2 alusel määrata, et Peeter Hanssonile mõistetavast 1 aasta 5 kuu ja 28 päevasest vangistusest kuulub pärast kohtuotsuse jõustumist kohesele ärakandmisele 1 kuu vangistust ja vangistus tähtajaga 1 aasta 4 kuud ja 28 päeva mõista tingimisi ja täitmisele mitte pöörata, kui Peeter Hansson 2 katseaja jooksul ei pane toime uut kuritegu ja täidab talle

§ 75sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi.

Peeter Hansson peab:

1. elama kohtu määratud alalises elukohas;
2. ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3
3. alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;
4. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui 15 päevaks;
5. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks;
6. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

§ 75

lg 2 p 2 alusel määrata, et Peeter Hansson on käitumiskontrolli ajal kohustatud mitte tarvitama alkoholi.

§ 75

lg 2 p 8 alusel kohustada Peeter Hanssonit käitumiskontrolli ajal osalema kriminaalhooldusametniku poolt määratavas sotsiaalprogrammis.

§ 75

lg 4 alusel kohustada Peeter Hanssonit registreerima ennast hiljemalt 1 (ühe) kuu jooksul alates kinnipidamisasutusest vabanedes alkoholitarvitamise häire diagnoosimiseks „Esmase hindamise“ teenusele ühes järgnevatest raviasutusest: Lõuna-Eesti Haigla; Põhja-Eesti Regionaalhaigla; Pärnu Haigla; Tartu Ülikooli Kliinikum; Viljandi Haigla; AS Valga Haigla ja läbima hindamise meditsiiniasutusest saadud ajal. Tulenevalt

§ 50

lg 1 p 1 võtta Peeter Hanssonilt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 4 kuuks alates kohtuotsuse jõustumisest. Põhjendused süüdimõistmises Kohtuistungil süüdistatav kinnitas, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustus vastavalt kokkuleppele süüdimõistmises ning karistamises. Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et kokkuleppe sõlmimine on olnud süüdistatava tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Lähtudes KrMS §-st 306 ei tekkinud kohtul kohtuotsuse tegemisel lahendatavates küsimustes kahtlusi, mis oleks tinginud kokkuleppemenetlusest keeldumise ja prokuratuurile kriminaaltoimiku tagastamise vastavalt KrMS § 248 lg 1 p-le 2. Kohus tuvastas, et kriminaalasja menetlemisel on tõendamiseseme asjaolud selged, vastavuses õigusliku kvalifikatsiooniga ning süüdistatav tuleb süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Põhjendused karistuse mõistmisel

§ 424

lg 2 näeb ette süüdlase karistamise kuni neljaaastase vangistusega.

§ 424

lg 4 kohaselt käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud kuriteo korral: 1) ei jäeta mõistetud karistust täielikult tingimisi kohaldamata; 2) kohaldatakse lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis välistaksid süüdistatava karistamise kokkuleppemenetluses. Süüdistatavat tuleb karistada vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Kohtu põhjendused kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. Sundraha määr tuleneb Vabariigi Valitsuse 09. detsembri 2022 määrusest nr 124 (Töötasu alammäära kehtestamine), millega on kehtestatud töötasu alammääraks 725 eurot kuus. KrMS § 179 lg 1 kohaselt on sundraha teise astme kuriteo puhul 1,5 kuupalga alammäära, s.o 1087,50 eurot. KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Süüdistatava Peeter Hanssoni kaitsja esinemise eest kohtueelsel uurimisel on määratud hüvitamisele kuuluvaks summaks riigi õigusabi tasuna 279,60 eurot. KrMS § 189 lg 1 kohaselt kohtueelses menetluses kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsustatakse uurimisasutuse või prokuratuuri määrusega. Kohtumenetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtuotsusega (KrMS § 189 lg 2). 4 KrMS § 180 lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Seejuures arvestatakse KrMS §-s 182 sätestatud erandeid. KrMS § 180 lg 3 kohaselt menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. KrMS § 180 lg 3 alusel süüdimõistetu varalist seisundit arvestades määrata, et Peeter Hanssonilt väljamõistetavast sundrahast ja kaitsjatasust jääb 50% riigi kanda ning Peeter Hanssonilt mõista välja 543,75 eurot sundraha ja 139,80 eurot kaitsjatasu. Kriminaalmenetluses on süüdistatavale arvestuslikult menetluskuludeks kokku 683,55 eurot: sundraha 754,73 eurot ja riigi õigusabi tasu 139,80 eurot. Arvestades süüdimõistetu majanduslikku olukorda määrata tal menetluskulude tasumine ositi aasta jooksul, igakuiste võrdsete osade kaupa. Kohtu muud põhjendused ja eelvangistusaja arvestus Peeter Hansson on kahtlustatavana kinni peetud 03.11.2022.a. kuni 04.11.2022.a, seega on Peeter Hansson viibinud eelvangistuses 2 päeva.

§ 68lg 1 kohaselt arvatakse eelvangistus karistusaja hulka, kusjuures ühele eelvangistuspäevale vastab üks vangistuspäev. Kr

MS § 408 lg 2 kohaselt kohtuotsus jõustub, kui apellatsiooni esitamise tähtaeg on möödunud. KrMS § 412 lg 2 kohaselt süüdimõistev kohtuotsus pööratakse täitmisele selle jõustumisest või kriminaalasja apellatsiooni- või kassatsioonikohtust tagastamisest alates kolme päeva jooksul. (allkirjastatud digitaalselt) Aivar Hint Kohtunik 5