← Eesti

1-23-2558/4

1-23-2558 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

  1. aprill 2023, Tallinn, kirjalik menetlus Alustamata kriminaalasja number 1-23-2558 Kohtunik Orvi Koik Vaidlustatud lahend Riigiprokuratuuri
  2. märtsi 2023.a kaebuse rahuldamata jätmise määrus X lepinguline esindaja v.adv. Carel Kivimaa kaebus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik RESOLUTSIOON Jätta X esindaja Carel Kivimaa kaebus Riigiprokuratuuri
  3. märtsi
  4. a määrusele läbi vaatamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada advokaadi vahendusel määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kui ringkonnakohus loeb määruskaebuse põhjendatuks, tühistab ta vaidlustatud kohtumääruse oma määrusega. Kui ringkonnakohus ei näe alust oma määruse tühistamiseks, edastab ta määruskaebuse Riigikohtule. Asjaolud
  6. jaanuaril 2023 registreeriti Politsei- ja Piirivalveametis X kuriteoteade selles, et ajavahemikul 30.12.2022 kell 17:00 kuni 01.01.2023 kell 15:15 on aadressil XXX vahetatud elamu välisuksel ukselukk ja X ei pääse majja sisse. X kahtlustas ukseluku vahetamises oma venda Y, kes on ka varem elamul ukselukke vahetanud. Ukseluku vahetamisega on tekitatud kahju 10 eurot.
  8. jaanuari 2023 teatisega jättis uurimisasutus kriminaalmenetluse KrMS § 199 lg 1 p 1 alusel alustamata. Uurija selgitas, et Kinnistusraamatu kehtivast kandest lähtuvalt on antud elamu ühisomanikud nii Y kui ka X. Seega on mõlemal omanikul õigus oma omandit takistamatult kasutada. Maja on reaalosadeks jagamata, kasutuskord on kokku leppimata ning ei saa väita, et Y oleks karistusõiguslikus mõttes pannud toime KarS § 266 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo ja tunginud omavoliliselt sisse X otseses valduses olevasse eluruumi. 1

(3)
  1. Kriminaalmenetluse alustamata jätmise vaidlustas X lepingulise esindaja Carel Kivimaa vahendusel Lääne Ringkonnaprokuratuuris. Esitatud kaebuses leitakse, et Y-l puudus õiguslik alus siseneda XXX kinnistule ning seda tehes täitis ta KarS § 266 lg-te 1 ja 2 p-de 1 ja 4 koosseisu.
  3. veebruari 2023 määrusega jättis ringkonnaprokuratuur kaebuse rahuldamata,
  4. X vaidlustas esindaja vahendusel ringkonnaprokuratuuri kaebuse rahuldamata jätmise Riigiprokuratuuris taotledes jätkuvalt alustada kriminaalmenetlust Y suhtes KarS § 266 lg-te 1 ja 2 pde 1 ja 4 koosseisu tuvastamiseks.
  5. Riigiprokuratuuri
  6. märtsi
  7. a määrusega jäeti kannatanu esindaja kaebus kriminaalmenetluse alustamata jätmise ja kaebuse rahuldamata jätmise peale rahuldamata. Riigiprokurör nõustus uurimisasutuse ja ringkonnaprokuratuuriga, et eelnevad kaebused ei sisalda kuriteole viitavat teavet ning ka kaebuses Riigiprokuratuurile pole esitatud selliseid uusi asjaolusid, mis tingiksid menetlusotsuse tühistamise ja kriminaalmenetluse alustamise. Riigiprokurör ei pidanud vajalikuks eelnevate menetlejate põhistusi üle korrata. Vastuseks kaebuses esitatule selgitas riigiprokurör, et mõiste valdus tsiviilõiguslikkus mõttes võib erineda mõistest valdus karistusõiguslikkus mõttes (vt nt RKKKo 3-1-1-23-11, p 12; Tallinna Ringkonnakohtu 25.08.2021 otsus asjas 1-20-480, p 9.2), mis tähendab, et valdaja olemine tsiviilõiguslike sätete alusel ei tähenda automaatselt, et tegemist oleks samuti valdajaga karistusõiguslikkus mõttes, sh KarS § 266 mõttes. Kinnitust ei ole leidnud, et XXX kinnistu oleks X elukoht. X ja Y on vaidlusaluse kinnistu ühisomanikud. Kui ühisomanike vahel on erimeelsused kinnistu kasutamise osas ning keegi neist siseneb hoonesse ilma teise isiku nõusolekuta, siis ei too selline tegevus kaasa vastustust KarS § 266 järgi. Kui kinnistule siseneb isik, kes omab õigust otsustada, kes võib siseneda, siis sellise isiku enda sisenemine ei ole kriminaliseeritud KarS §-ga 266 järgi.
  8. X esindaja vandeadvokaat Carol Kivimaa esitas
  9. aprillil 2023 ringkonnakohtule kaebuse Riigiprokuratuuri
  10. märtsi
  11. a määrusele, taotledes jätkuvalt Y suhtes kriminaalmenetluse alustamist KarS § 266 lg-te 1 ja 2 p-de 1,4 koosseisude tuvastamiseks. 7.1 Kaebuses tuuakse esmalt üksikasjalikult välja eelneva menetluse asjaolud. Kaebuse esitaja selgitab, et sai Riigiprokuratuuri määruse e-toimiku kaudu kätte
  12. märtsil 2023 ning seega on kaebus esitatud 1-kuulise tähtaja sees. 7.2 Kaebuse esitaja leiab kokkuvõtvalt, et Riigiprokuratuuri järeldused KarS § 266 lg 1 kohaldamise kohta on ebaõiged ning Y tungimine XXX kinnistule ja hoonesse täidab nimetatud koosseisu tunnused. Lisaks selgitab kannatanu, et XXX on kohalduva õiguse kohaselt tema elukoht, mistõttu täidab Y poolt XXX hoonesse tungimine ka KarS § 266 lg 2 p 1 koosseisu tunnused. Peale selle, arvestades, et Y vahetas hoone välisukse luku, on täidetud ka KarS § 266 lg 2 p 4 koosseisu tunnused. Kaebuse esitaja hinnangul eiravad Riigiprokuratuuri põhjendused Riigikohtu selgitusi KarS § 266 lg 1 kohaldamise kohta (RKKKo 3-1-1-40-12). XXX kinnistule sisenemisel täitis Y KarS § 266 lg 1 kohaldamise eeldused ning vastutab ka KarS § 266 lg 2 p-de 1 ja 4 alusel. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 2
(3)
  1. KrMS § 208 lg 3 kohaselt juhindub ringkonnakohus kaebuse, milles on vaidlustatud Riigiprokuratuuri menetlusotsustust, läbivaatamisel KrMS §-st 326, arvestades KrMS §-s 208 sätestatud erisusi. KrMS § 326 lg 2 p 1 koosmõjus KrMS § 208 lg-ga 3 sätestab, et ringkonnakohus koostab kaebuse läbi vaatamata jätmise määruse ja tagastab kaebuse kaebajale, kui kaebus on esitatud pärast kaebetähtaja möödumist ja tähtaja ennistamise taotlust ei ole esitatud või kui ringkonnakohus jätab tähtaja ennistamata.
  2. Nõustuda ei saa kaebajaga selles, et kaebetähtaja algust tuleb lugeda
  3. märtsist 2023, st ajast mil kannatanu esindaja sai kätte e-toimiku kaudu Riigiprokuratuuri määruse. Ringkonnakohtule Riigiprokuratuuri poolt edastatud materjalidest nähtuvalt tehti kannatanu lepingulisele esindajale ja üksiti kannatanu nimel kaebuse esitajale Carel Kivimaale Riigiprokuratuuri
  4. märtsi
  5. a määrus avaliku e-toimiku (edaspidi AET) kaudu nähtavaks ja kättetoimetatavaks
  6. märtsil
  7. Vaidlus selle üle, et kannatanu lepingulisele esindajale edastati teavitus ja tehti nähtavaks talle tema enda poolt edastatud e-maili aadressile Riigiprokuratuuri
  8. märtsi
  9. a määrus just
  10. märtsil 2023, puudub. Esindaja Carel Kivimaa on märkinud, et sai Riigiprokuratuuri
  11. märtsi 2023 määruse kätte
  12. märtsil
  13. Ka AET-i väljavõttest nähtub esindaja poolt määruse vastu võtmine
  14. märtsil 2023 kell 17:35, kuid see ei lükka ümber asjaolu, et vandeadvokaat sai tegelikult määruse kättetoimetatavaks tegemisest teada
  15. märtsil 2023, kuid jättis selle vastu võtmata. AET-i vahendusel edastatud dokumendi avamisega kaasnevad liigutused (nt ID-kaardiga autentimine) ei ole niivõrd koormavad, et need saaksid õigustada tähtaja alguse edasilükkamist kuni dokumendi tegeliku avamiseni (vt RKKKm nr 1-20-2341, p 7).
  16. Riigikohus on ka 12.juuni
  17. a määruse nr 1-19-8852 punktis 27 selgitanud seoses e-posti teel edastatud menetlusdokumentidega, et kinnituse saatmine võib, kuid ei pruugi kokku langeda ajaga, mil isik koopia kätte saab. Riigikohus leidis, et KrMS § 208 lg-s 1 sätestatud kaebetähtaja algust tuleb arvestada alates päevast, mil määrus saadeti advokaadist esindaja poolt menetluse kestel avaldatud e-posti aadressile. Samast põhimõttest tuleb lähtuda ka juhul, kui määrus edastatakse adressaadile e-toimiku süsteemi vahendusel. Seega algas Riigiprokuratuuri
  18. märtsi 2023 määrusele kaebetähtaeg
  19. märtsil 2023 ning vandeadvokaat pidi arvestama, et KrMS § 208 lg-st 1 tulenevalt oli tal võimalus ringkonnakohtule esitada kaebus ühe kuu jooksul, s.o kuni
  20. aprillini
  21. Vandeadvokaat Carol Kivimaa esitas kaebuse aga
  22. aprillil 2023, mis tähendab, et kaebus ei ole esitatud tähtaegselt.
  23. Eeltoodust tulenevalt on
  24. aprillil 2023 ringkonnakohtule adresseeritud kaebus esitatud KrMS § 208 lg-s 1 sätestatud tähtaega rikkudes, tähtaja ennistamise taotlust esitatud ei ole ja seega tuleb kaebus Riigiprokuratuuri määruse vaidlustamises jätta kooskõlas KrMS § 208 lg-ga 1 ja § 326 lg 2 p-ga 1 sisuliselt läbi vaatamata. /allkirjastatud digitaalselt/ 3
(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.