2-22-8814/28

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Triin Uusen-Nacke, Indrek Parrest, Üllar Roostoja Otsuse tegemise aeg ja koht

1. aprill 2023, Tartu Tsiviilasja number 2-22-8814 Tsiviilasi A.A. ja B.B. hagi K.L. vastu elatise väljamõistmiseks Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus A.A. osas 1580,76 eurot B.B. osas 1289,61 eurot Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu
2. jaanuari 2023 otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik K.L. apellatsioonkaebus Kohtuistungi toimumise aeg Kirjalik menetlus Menetlusosalised ja nende esindajad Apellant (kostja): K.L. (ik: XXXXXXXXXXXX) Vastustajad (hagejad): A.A. (ik: XXXXXXXXXXXX) ja B.B. (ik: XXXXXXXXXXX), seaduslik esindaja R.P., lepinguline esindaja Kristel Kangilaski RESOLUTSIOON
3. Tühistada Tartu Maakohtu
4. jaanuari 2023 otsus osaliselt K.L.lt välja mõistetud elatise suuruse osas (resolutsiooni p-d 1–5) ning teha tühistatud osas uus otsus, millega mõista K.L.lt välja A.A. kasuks 433 eurot 68 senti elatisena
5. juuni 2022 kuni
6. detsembri 2022 eest ja alates
7. jaanuarist 2023 kuni A.A. täisealiseks saamiseni igakuine elatis 100 eurot ning B.B. kasuks 433 eurot 68 senti elatisena
8. juuni 2022 kuni
9. detsembri 2022 eest ja alates
10. jaanuarist 2023 kuni B.B. täisealiseks saamiseni igakuine elatis 100 eurot.
11. Sõnastada kohtuotsuse tervikresolutsioon järgmiselt: 2.
12. Rahuldada hagi osaliselt. 2.
13. Mõista K.L.lt A.A. kasuks välja 433 eurot 68 senti elatisena
14. juuni 2022 kuni
15. detsembri 2022 eest. 2.
16. Mõista K.L.lt A.A. kasuks alates
17. jaanuarist 2023 kuni A.A. täisealiseks saamiseni (XXXXXXXXXXXX) välja igakuine elatis 100 eurot. 2.
18. Mõista K.L.lt B.B. kasuks välja 433 eurot 68 senti elatisena
19. juuni 2022 kuni
20. detsembri 2022 eest. 2.
21. Mõista K.L.lt B.B. kasuks alates
22. jaanuarist 2023 kuni B.B. täisealiseks saamiseni (XXXXXXXXXXXX) välja igakuine elatis 100 eurot. 2.
23. Määrata elatise tasumine iga kalendrikuu eest ette, s.o iga järgmise kuu elatis tuleb tasuda hiljemalt eelneva kuu viimasel päeval R.P. (P.) kontole XXXXXXXXXXXXXXXXXXXX, selgitusega „elatis“, märkides ära, mis kuu ja aasta eest elatist tasutakse. 2.
24. Jätta menetluskulud nii maa- kui ka ringkonnakohtus poolte endi kanda. 2.
25. Toimetada kohtuotsuse koopia kätte menetlusosalistele. 2.9 Tühistada Tartu Maakohtu
26. augusti 2022 hagi tagamise määrus alates kohtuotsuse jõustumisest.
27. Rahuldada apellatsioonkaebus osaliselt.
28. Võtta asja materjalide juurde apellatsioonkaebusele ja apellatsioonkaebuse täpsustusele lisatud täiendavad tõendid, s.o Eesti Töötukassa
29. juuni 2022 otsus nr TVH/22/024238 ja
30. jaanuari 2023 teatis, XXXX OÜ arve nr 210435 ning kostja perioodi 01.06.2022–07.02.2023 AS SEB Pank konto väljavõte.
31. Võtta asja materjalide juurde Sotsiaalkindlustusameti
32. märtsi 2023 vastus ringkonnakohtu päringule.
33. Jätta rahuldamata A.A. ja B.B. taotlus H.L. konto väljavõtte väljanõudmiseks. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
34. A.A. (hageja I) ja B.B. (hageja II) esitasid 13.06.2022 oma seadusliku esindaja (isa) R.P. kaudu maakohtule K.L. (kostja/ema) vastu hagi elatise väljamõistmiseks alates hagi esitamisest elatisekalkulaatoriga arvutatud summas, s.o hageja I kasuks 255,64 eurot ja hageja II kasuks 191,79 eurot kuus, mis muutub vastavalt perekonnaseaduse (PKS) §-s 101 sätestatule. Hagiavalduse kohaselt elavad hagejad isa juures. Hageja I on külastanud ema üle nädala nädalavahetustel, hageja II on ligi poole ema juures viibimise nädalavahetustest tegelikult olnud sõbra juures. 28.05.2022 tegi kostja ettepaneku jätta kohtumised nädalavahetustel ära, 2 põhjendades, et lastel tekivad ema juures kergesti konfliktid ja lapsed peaksid käima ema juures siis, kui ise soovivad. Ettepanekust hakata hagejatele elatist tasuma on kostja keeldunud.
35. Kostja tunnistas hagi osaliselt. Kostja palus mõista temalt välja igakuine elatis hageja I kasuks 70,33 eurot ja hageja II kasuks 52,28 eurot ning määrata kindlaks elatise suuruse arvutamise alused, arvestades mh hagejate seaduslikule esindajale makstavat lasterikka pere toetust ja asjaolu, et hagejad veedavad kostja juures keskmiselt 7 ööpäeva kuus. Hagejate vajaduste rahuldamiseks ei kulu 834,86 eurot kuus. Kostja on 100% töövõimetu. MAAKOHTU LAHEND
36. Tartu Maakohus rahuldas
37. jaanuari 2023 otsusega hagi ja mõistis K.L.lt välja: - A.A. kasuks alates
38. jaanuarist 2023 kuni A.A. täisealiseks saamiseni elatise 225,64 eurot kuus [209,20 eurot (baassumma) + 46,44 eurot (kolm protsenti Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) – 30 eurot (50% lapsetoetusest)]. Elatise suurus muutub iga aasta
39. aprillil (esimest korda
40. aprillil 2023), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt PKS § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse (PHS) § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest alates toetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust; - A.A. kasuks elatise perioodi 13.06.2022–04.01.2023 eest 1011,88 eurot; - B.B. kasuks alates
41. jaanuarist 2023 kuni B.B. täisealiseks saamiseni elatise 193,29 eurot kuus [209,20 eurot (baassumma) + 46,44 eurot (kolm protsenti Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) – 30 eurot (50% lapsetoetusest)]. Elatise suurus muutub iga aasta
42. aprillil (esimest korda
43. aprillil 2023), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt PKS § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva PHS § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest alates toetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust, millest on maha arvatud 15% A.A. makstava elatise summast; - B.B. kasuks elatise perioodi 13.06.2022–04.01.2023 eest 784,10 eurot. Menetluskulud jättis maakohus poolte endi kanda. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt peab kohus lähtuma vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest. PKS § 101 järgi arvutatud summa on endiselt käsitletav kui elatise miinimummäär. Seetõttu ei pea hagejad oma kulusid PKS § 101 alusel arvutatud summas tõendama. Erandina saab alla seaduses sätestatud määra alaealisele lapsele elatise PKS § 102 lg 2 kolmanda lause järgi välja mõista mõjuval põhjusel. Kostja ei ole tõendanud, et ta oleks töövõimetu, samuti kostjal ei ole rohkem ülalpeetavaid. Lähtudes Riigikohtu praktikast on vanem kohustatud teenima sissetulekut, mis tagaks lapse ülalpidamise. Otsuse tegemisel saab kohus lähtuda ainult poolte ühistele lastele makstavatest toetustest. Seega ei saa arvesse võtta hagejate seaduslikule esindajale makstavat lasterikka pere toetust. Kohus arvestas hagejatele makstavat lapsetoetust, hetkel 60 eurot kuus lapse kohta. Hagejate seadusliku esindaja ja kostja kirjavahetusest nähtub, et hagejad ei viibi kostja juures vähemalt 7 ööpäeva kuus. Kokkuleppe kohaselt viibivad lapsed kostja juures üle ühe nädalavahetuse, mis teeb keskmiselt 4 ööpäeva kuus. Seega ei ole alust elatist vähendada seoses laste viibimisega kohustatud vanema juures. Eeltoodut arvestades tuleb hagi rahuldada. Hagejad soovivad elatist alates hagi esitamisest, s.o alates 13.06.
44. Tagasiulatuva elatise väljamõistmisel tuleb arvestada hagi tagamise määrusega, mille kohaselt on alates 03.08.2022 kostjalt välja mõistetud elatis 100 eurot kuus hageja kohta. Kui kostja ei tasunud hagi tagamise korras väljamõistetud elatist, oli hagejatel õigus saada selles summas menetlusaegset elatisabi. 3 ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
45. K.L. esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Tartu Maakohtu
46. jaanuari 2023 otsuse tühistamist osaliselt ja uue otsuse tegemist, millega rahuldada hagi osaliselt ning mõista kostjalt välja igakuine elatis alates hagi esitamisest kuni hagejate täisealiseks saamiseni kummagi hageja ülalpidamiseks 50 eurot. Menetluskulud palus kostja jätta poolte endi kanda. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt on kohus jätnud olulised asjaolud tuvastamata. Alates 01.01.2023 on esimese ja teise lapse lapsetoetus 80 eurot ning lasterikka pere toetus kolme kuni kuut last kasvatavale perele 650 eurot kuus, mida tuleb PKS § 101 lg 5 järgi elatise väljamõistmisel arvestada. Seega pidanuks kohus hindama kostja väidet, et hagejate perre on sündinud kolmas laps ja hagejate seaduslik esindaja on peretoetuste saaja. Nõustuda ei saa kohtu seisukohaga, et kohus saab lähtuda ainult poolte ühistele lastele makstavatest toetustest. Alates 01.01.2023 kehtivate muudatuste kontekstis väheneb vanema ülalpidamiskohustus 40 + 40 + 216, s.o lapse kohta 148 eurot, mis tuleks maha arvestada. 255,64 – 148 = 74 eurot. Seega oleks igakuine elatis lapsele 74 eurot ja seda on kostja võimeline tasuma. Kostja puhul esineb PKS § 102 lg 2 kohane alus elatise vähendamiseks alla PKS § 101 lg-s 1 sätestatud määra. Kostjal on Eesti Töötukassa 13.06.2022 otsusega tuvastatud puuduv töövõime. Kostja ainuke sissetulek on töövõimetoetus 500 eurot, millele täitemenetluse seadustiku § 131 lg 1 p 61 järgi ei saa sissenõuet pöörata. Terviseseisundi tõttu ei ole kostja võimeline tööturul aktiivselt osalema. Ka muu vara puudub. Hagejate seadusliku esindaja võimalused on kordades paremad. Kostja juures on laste kulud kohati suuremad kui on isa juures. Kostja teeb lastega väljasõite, annab taskuraha, ostab riideid jne. Kostja teeb kompromissettepaneku, mille kohaselt tasub ta mõlemale hagejale elatist alates kompromissi jõustumisest 80 eurot kuus kuni hagejate täisealiseks saamiseni.
47. Ringkonnakohtu nõudel täpsustas kostja oma majanduslikku olukorda. Kostja sissetulek piirdub töövõimetoetusega 506,22 eurot kuus. Igakuised kulud on järgmised: 1) kostja elab koos abikaasaga XXXX OÜ üürikorteris, üür koos kommunaalmaksetega on 570–698 eurot, sellest pool, s.o ca 300 eurot, on kostja kanda; 2) kulud tervisele (ravimid jm) juuni 2022 – 08.02.
48. a 593 eurot, s.o 74 eurot kuus; 3) kulud telefonile 13 eurot; 4) kulud toidule 300 eurot; 5) kulud hügieenitarvetele 25 eurot; 6) kulud riietele ja jalanõudele vastavalt võimalustele; 7) kulud lastele (taskuraha, riided, meelelahutus) 01.06.2022–07.02.
49. a 702 eurot, s.o 88 eurot kuus. Lisanduvad kulud toidule, kui lapsed viibivad kostja juures, 150 eurot, suvekuudel rohkem, sest siis viibivad lapsed kostja juures enam kui 5 päeva kuus. Kuna kostja kannab hagejate kulusid vahetult vähemalt 238 euro ulatuses, s.o lapse kohta 119 eurot kuus, tuleks otsuse tegemisel lugeda kohustus selles osas täidetuks. Kostjat toetavad abikaasa ja vanemad (E. ja K.K.).
50. A.A. ja B.B. vaidlevad apellatsioonkaebusele vastu ning taotlevad selle rahuldamata ja menetluskulude apellandi kanda jätmist. Vastuväidete kohaselt ei anna kostja väited alust ringkonnakohtus uute tõendite esitamiseks. Kostjat esindas juriidiliste teadmisega isik ja maakohus ei ole rikkunud selgitamiskohustust. Kohus ei saanud arvestada kostja puuduvat töövõimet, kuna kostja ei esitanud oma väidet kinnitavat tõendit. Kostja konto väljavõte kinnitab, et kostjal on piisavalt rahalisi vahendeid, et maksta elatist seadusjärgses määras. Hagejad paluvad kohustada kostja abikaasat H.L. esitama oma konto väljavõte alates 01.06.2022 kuni praeguseni. ½ kostja abikaasa sissetulekust saab lugeda ühisvaraks, mille arvel peaks kostja andma hagejatele ülalpidamist. 4 Riigikohus on leidnud, et olukorras, kus ülalpidamist andma kohustatud vanem varjab oma sissetulekuid või sissetuleku suuruse tuvastamine ei ole muul põhjusel võimalik, saab vanema varalise seisundi hindamisel mh arvestada tema elustandardiga. 01.06.2022–07.02.2023 on kostja kontole laekunud 12 399,41 eurot ehk kostja 8,25 kuu keskmine sissetulek on 1502,95 eurot. Et kostja ainukeseks sissetulekuks ei ole töövõimetoetus, nähtub kostja elustandardist. Kostja on oluliselt ja regulaarselt kulutanud raha iluprotseduuridele, on teinud oste internetipoodides, tal on piisavalt raha välja söömiseks ja sõidujagamisteenuse kasutamiseks. Kui kostja suudab võimaldada endale rikkalikku toidulauda (toidukulu 300 eurot), peab ta seda võimaldama ka oma lastele (kahe kasvava noormehe söögikulu kokku 600 eurot kuus). Ühtegi lastele vajalikku kulutust kostja teinud ei ole. Lastele taskuraha andmist ei saa pidada ülalpidamiskohustuse täitmiseks. Kui kostja on lastele midagi ostnud, siis on see olnud hagejate seadusliku esindajaga kooskõlastamata. Kostja ei ole nõustunud kokku leppima rohkemas kui selles, et hagejad on tema juures üle nädala nädalavahetuse. Juhul kui ringkonnakohus leiab, et maakohtu lahend tuleb osaliselt tühistada, saab lähtuda kokkuleppest, mille kohaselt on hagejad kostja juures 4 ööpäeva kuus. Kostja arvutus, mille järgi oleks seadusjärgne elatis kummalegi lapsele 74 eurot, on arusaamatu. Kui arvestada lasterikka pere toetust, oleks elatise suurus hagejal I 161,47 eurot ja hagejal II 137,25 eurot kuus. Hagejad on nõus kompromissiga, et kostja tasub hagejatele elatist seadusjärgses määras, arvestades sh lasterikka pere toetust selle saamise õiguse tekkimise ajast. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
51. Ringkonnakohus leiab, et Tartu Maakohtu 05.01.2023 otsus tuleb tühistada osaliselt kostjalt välja mõistetud elatise suuruse osas (resolutsiooni p-d 1–5). Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse, millega mõistab kostjalt välja kummagi hageja kasuks 433,68 eurot elatisena 13.06.2022 kuni 31.12.2022 eest ja alates 01.01.2023 igakuise elatise kummagi hageja kasuks 100 eurot kuni hagejate täisealiseks saamiseni. Ringkonnakohus täiendab kohtuotsuse resolutsiooni lausega, et Tartu Maakohtu 03.08.2022 hagi tagamise määrus tuleb tühistada alates kohtuotsuse jõustumisest. Apellatsioonkaebus kuulub osaliselt rahuldamisele. Juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 654 lg-st 22, esitab ringkonnakohus kohtuotsuse kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse.
52. Vastavalt TsMS § 651 lg-le 1 kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Maakohtu otsuse peale on esitanud apellatsioonkaebuse kostja, taotledes maakohtu otsuse tühistamist osaliselt ja uue otsuse tegemist, millega mõista temalt välja igakuine elatis alates hagi esitamisest kuni hagejate täisealiseks saamiseni kummagi hageja ülalpidamiseks 50 eurot. Seega ringkonnakohus kontrollib maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust osas, kas kostjalt tuleks mõista elatis hagejate kasuks välja maakohtu väljamõistetust väiksemas ulatuses.
53. Maakohus on mõistnud kostjalt elatise välja PKS § 101 järgi arvutatud määras, võttes riiklikest toetustest arvesse hagejatele makstava lapsetoetuse. Maakohus ei ole arvestanud kostja väidet, et hagejad kasvavad kolmelapselises peres ja hagejate seaduslikul esindajal on õigus saada ka lasterikka pere toetust. Samuti on maakohus jätnud arvestamata kostja väite, et ta on töövõimetu ning ei ole võimeline nõutud summas elatist maksma. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on rikkunud TsMS § 230 lg-tes 3–5 sätestatut ning on jätnud kindlaks tegemata kostja varalise seisundi ja hagejatele makstavate riiklike toetuste suuruse. 5 TsMS § 230 lg 3 kohaselt võib kohus lapse huve puudutavas vaidluses koguda tõendeid omal algatusel. TsMS § 230 lg-te 4 ja 5 järgi võib kohus ülalpidamisasjas kohustada poolt esitama andmed ja dokumendid oma sissetuleku ja varalise seisundi kohta ning nõuda asjakohast teavet poole tööandjalt, sotsiaalkindlustusametilt, kindlustusseltsidelt, Maksu- ja Tolliametilt ning krediidiasutustelt. Ringkonnakohus võtab täiendavalt asja materjalide juurde kostja esitatud täiendavad tõendid, s.o Eesti Töötukassa 13.06.2022 otsuse nr TVH/22/024238 ja 19.01.2023 teatise, XXXX OÜ arve nr 2104357 ning kostja perioodi 01.06.2022–07.02.2023 AS SEB Pank konto väljavõtte. Tegemist on asjakohaste tõenditega, seejuures on kostja teatanud juba oma 28.10.2022 seisukohas maakohtule, et ta on 100% töövõimetu. Ringkonnakohus kogus tõendeid ka omal algatusel ja tegi hagejate seaduslikule esindajale makstavate riiklike peretoetuste kohta päringu sotsiaalkindlustusametile ning võtab sotsiaalkindlustusameti 01.03.2023 vastuse päringule asja materjalide juurde.
54. Alates 01.01.2022 kehtiva PKS § 101 lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis olla väiksem kui PKS § 101 alusel arvutatud summa. Erandina saab alla seaduses sätestatud alammäära alaealisele lapsele elatise PKS § 102 lg 2 kolmanda lause järgi välja mõista mõjuval põhjusel. PKS § 102 lg 2 neljanda lause järgi võib mõjuvaks põhjuseks olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmise korral PKS §-s 101 sätestatud ulatuses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Mõjuvad põhjused on PKS § 102 lg 2 neljandas lauses toodud näidisloeteluna. Mõjuva põhjuse olemasolu peab tõendama kohustatud vanem.
55. Ringkonnakohus, tutvunud asja materjalidega, sh täiendavalt asja juurde võetud tõenditega, on seisukohal, et maakohtu väljamõistetud elatis ei vasta kostja majanduslikult olukorrale ja on kostjale ebamõistlikult koormav. Eesti Töötukassa 13.06.2022 otsusest nähtuvalt on kostjal alates 23.05.2022 kuni 22.05.2024 tuvastatud puuduv töövõime. Töövõimetoetuse seaduse § 5 lg 3 p-st 3 tulenevalt on isikul puuduv töövõime, kui ta ei ole võimeline töötama. Kostja sissetulekud ja väljaminekud perioodil 01.06.2022 kuni 07.02.2023 nähtuvad tema AS SEB Pank konto väljavõttelt. 8 kuu ja ühe nädala jooksul on kostja kontole laekunud ligi 12 400 eurot, sh töövõimetoetus Eesti Töötukassalt kokku ca 4400 eurot (ca 500 eurot kuus). Lisaks on kostja kontole regulaarselt ülekandeid teinud H.L. (kostja abikaasa), kokku 5520 eurot (keskmiselt 669 eurot kuus), samuti on ülekandeid teinud kostja vanemad (E. ja K.K.), tehtud on ka sularaha sissemakseid (kokku 800 eurot). Riigikohtu juhistest (vt RKTKo 13.04.2016, 3-2-1-17-16, p 14) tulenevalt saab olukorras, kus ülalpidamist andma kohustatud vanem varjab oma sissetulekuid või sissetuleku suuruse tuvastamine ei ole muul põhjusel võimalik, vanema varalise seisundi hindamisel mh arvestada tema elustandardiga. Tõele vastab hagejate 17.03.2023 seisukohas märgitu, et kostja teeb suuri kulutusi iluteenustele ning kontolt nähtub ka muid kulutusi, mida ei saa pidada normaalseks toimetulekuks hädavajalikuks (väljas söömine, sõidujagamisteenus, Airbnb jms). Ringkonnakohtu hinnangul on aga suur osa kostja kontole laekunud summadest kulunud siiski kostja pere vältimatute püsikulutuste katmiseks (eluasemekulud, sh 49 m2 üürikorteri üür + kommunaalkulud kokku 552–720 eurot kuus, telekommunikatsioonikulud (Telia Eesti AS), toit, tervisekulud (maksed apteekides, hambaravi, psühholoogilise nõustamise visiiditasu)). 6 Ringkonnakohus on erinevalt hagejatest seisukohal, et ehkki kostja kulud iluteenustele on tema sissetulekuid arvestades ebaproportsionaalselt suured, ei saa kogutud tõendite põhjal asuda seisukohale, et kostja elustandard oleks märkimisväärselt kõrge. Kostjal puudub kinnisvara või muu registritesse kantav vara, kostja ja tema abikaasa elavad üürikorteris (st isiklik eluruum puudub). Veidi üle 8-kuulise perioodi jooksul on ühel korral, 12.08.2022, tasutud Airbnb eest 163,71 eurot, enne seda, 03.08.2022 on laekunud kostja isalt 1000 eurot selgitusega „õnne“. Kostjat peab osaliselt ülal tema abikaasa. Kostja abikaasal on ülalpidamiskohustus küll kostja suhtes, kohustust kostja lapsi ülal pidada tal ei ole. Seetõttu jätab ringkonnakohus rahuldamata hagejate taotluse kostja abikaasa (H.L.) konto väljavõtte väljanõudmiseks. Kostja on 10.02.2023 apellatsioonkaebuse täpsustuses tunnistanud, et on rahalist abi saanud ka oma vanematelt. 03.03.2023 vastuses ringkonnakohtu kirjale on ta hakanud seda eitama. Kostja kinnitus, et vanemad on oma töövõimetut tütart mingil määral rahaliselt toetanud, on eluliselt usutav ja kooskõlas kostja konto väljavõttelt nähtuvaga. Samas ei ole ringkonnakohtu arvates alust järelduseks, et vanemate toetus on regulaarne, olulistes summades ja on kostjale tagatud ka tulevikus. Kostja isa (K.K.) on teinud kostjale kaks ülekannet:
56. a juunis 120 eurot ja augustis 1000 eurot selgitusega „õnne“. Kostja ema (E. K.) on teinud kostjale arvukalt ülekandeid väikestes summades (kokku 332 eurot), kuid kostja on omakorda kandnud emale üle 690 eurot, mis pigem kinnitab, et kostja ja tema ema vaheliste ülekannete põhjuseks on kostja väidetud asjaolu, et kostja viib maal elavale emale toiduaineid ja kannab ema antud sularaha ema kontole. Arvestades kostja kontole laekunud summasid (sh K.K.ult 1120 eurot, mida ringkonnakohus maksete selgitusest tulenevalt ei pea laenu tagasimakseks kostja abikaasale (nagu väidab kostja), vaid kostjale antud rahaliseks toetuseks), ja konto väljavõttel kajastatud isiklikes huvides tehtud kulutuste (iluteenused, sõidujagamisteenus, väljas söömine jms) suurust, oli ringkonnakohtu hinnangul
57. aastal kostjale jõukohane elatisesumma 140 eurot lapse kohta kuus. Alates 01.01.2023 on põhjendatud igakuine elatis ringkonnakohtu arvates 100 eurot lapse kohta. Ringkonnakohus on seisukohal, et edasiulatuva elatisesumma määramisel ei saa eeldada, et kostja saab ka edaspidi arvestatavat toetust oma vanematelt. Küll aga saab arvestada, et kostja kulusid aitab katta (ja tema elustandardit parandada) tema abikaasa. Tasudes kostja isiklikust 500-eurosest sissetulekust 200 eurot elatiseks, jääb kostja enda kulude katteks 300 eurot, mis on koos abikaasa antava ülalpidamisega piisav summa mittetöötava kostja mõistlike vajaduste katmiseks. Kostjal tuleb vajadusel oma seniseid vaid iseenda huvides tehtud kulutusi piirata, et tasuda elatist lastele. Vaidlust ei ole selles, et lapsed käivad ka kostja juures, enamasti igal teisel nädalavahetusel, s.o 4 päeva kuus. Sellises suuruses elatise määramine jätab ühtlasi kostjale võimaluse teha väikeseid kulutusi lastele ajal, kui lapsed viibivad tema juures.
58. Riigikohus on selgitanud, et elatise suuruse määramisel tuleb silmas pidada ülalpidamiskohustuse eesmärki, milleks on lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja tema arenguks piisavate vahendite tagamine (nt RKTKo 09.06.2017, 3-2-1-35-17, p 18). Sotsiaalkindlustusameti vastusest nähtuvalt makstakse hagejate seaduslikule esindajale lasterikka pere toetust alates
59. a oktoobrist (oktoobrikuu summa 183,87 eurot), alates novembrist on lasterikka pere toetus olnud 300 eurot kuus,
60. a veebruaris on makstud 650 eurot. PHS § 21 lg 2 kohaselt makstakse lasterikka pere toetust suuruses 650 eurot kuus tagasiulatuvalt alates 01.01.
61. Samuti makstakse hagejatele lapsetoetust, mille suurus oli
62. aastal 60 eurot ja on alates 01.01.2023 PHS § 17 lg 3 kohaselt 80 eurot.
63. a jaanuaris saamata jäänud osa toetustest makstakse välja hiljemalt 31.05.
64. Seega alates
65. aastast on võimalik saada hagejate ülalpidamiseks olulises ulatuses rahalisi vahendeid riiklike peretoetustena. 7 Lisades 100-eurose elatise ja hagejate seadusliku esindaja antava vähemalt samas suuruses ülalpidamise, on ringkonnakohtu hinnangul kõik hagejate mõistlikud kulud isa juures kaetud. Samuti peaks hagejate vajalikud kulud katma alates
66. a oktoobri keskpaigast makstud peretoetused (2 × 60 eurot + 200 eurot, s.o 2/3 lasterikka pere toetusest) + elatis 2 × 140 eurot ja hagejate seadusliku esindaja antav samasuur ülalpidamine. Kuni
67. a oktoobri keskpaigani said hagejad riiklike toetustena vaid lapsetoetust, s.o 2 × 60 eurot. Liites sellele elatise kokku 280 eurot (2 × 140 eurot) koos hagejate seadusliku esindaja antava ülalpidamisega, peaks selline summa siiski katma hagejate elementaarsed vajadused. Hagejate kulusid vähendab veidi mastaabisääst (ühest soost hagejate vanusevahe on väiksem kui 1,5 aastat) ja vähesel määral (vähemasti toidukulu) ka asjaolu, et hagejad on käinud kahel nädalavahetusel kuus kostja juures.
68. Kostja on apellatsioonkaebuse täpsustuses leidnud, et ta võtab vahetult hagejate kulude kandmisest osa vähemalt 238 euro ulatuses, s.o lapse kohta 119 eurot kuus, ning otsuse tegemisel tuleks lugeda kohustus selles osas täidetuks. Kohtupraktikas on asutud seisukohale (nt RKTKm 16.01.2013, 3-2-1-159-12, p 11), et vanem on ülalpidamiskohustuse täitnud siis, kui ta on lapse ülalpidamiseks vajaliku raha maksnud teisele vanemale, kelle juures laps elab ja kes lapse eest hoolitseb. Juhul kui lapse eest igapäevaselt hoolitsev vanem annab eelnevalt nõusoleku ülalpidamiskohustuse täitmiseks alaealisele lapsele või kiidab sellisel viisil ülalpidamiskohustuse täitmise hiljem heaks, on elatist maksma kohustatud vanem oma kohustuse kohaselt täitnud. Hagejate seaduslik esindaja ei ole nõustunud ühtegi temaga kooskõlastamata väidetavalt hagejate heaks tehtud kulutust ülalpidamiskohustuse katteks arvestama. Seega isegi kui kostja on hagejate huvides mingeid kulutusi teinud (konto väljavõttelt nähtuvalt on kostja maksnud lastele regulaarselt väikest taskuraha; muude kulutuste tegemist (kino, riiete ost) ei ole kostja tõendanud), siis tegemist ei ole kulutustega, mille arvelt oleks põhjendatud lugeda kostja ülalpidamiskohustus täidetuks. Seda eriti olukorras, kus kostjalt mõistetakse elatis välja oluliselt alla alammäära ka ajal, kui riiklikuks toetuseks oli vaid lapsetoetus.
69. Ringkonnakohus arvutab välja kostjalt perioodi 13.06.2022 kuni 31.12.2022 eest välja mõistetava elatise ühekordse summana, võttes arvesse hagejatele hagi tagamise korras sotsiaalkindlustusameti poolt makstud elatisabi 980,64 eurot, s.o 490,32 eurot lapse kohta. Kostja peab maksma sel perioodil kummalgi hagejale elatist kokku 433,68 eurot (84 eurot (juuni) + 6 × 140 eurot (juuli – detsember) = 924 eurot; 924 eurot – 490,32 eurot elatisabi).
70. Riigikohus on selgitanud (vt RKTKo 07.02.2018, 2-15-15909, p 16), et juhul, kui elatist on PKS § 102 lg 2 järgi vähendatud alla miinimummäära, ei saa määrata elatise automaatset suurenemist. Ringkonnakohus selgitab, et kui väljamõistetud elatise suurust mõjutavad asjaolud oluliselt muutuvad (nt muutub kostja töövõime ulatus), on huvitatud isikul õigus esitada TsMS § 459 lg 1 alusel hagi elatise suuruse muutmiseks. Ringkonnakohus juhib siinkohal kostja tähelepanu PKS §-le 104, mille kohaselt on otsejoones sugulased kohustatud sellekohase nõude esitamise korral andma üksteisele teavet oma sissetulekute ja vara kohta, kui see on vajalik ülalpidamiskohustuse või elatise suuruse kindlakstegemiseks. Sissetulekute suuruse kohta tuleb nõudmise korral esitada tööandja tõendid ja muud asjakohased dokumendid.
71. Maakohus tegi 03.08.2022 hagi tagamise määruse, millega kohustas kostjat maksma kohtumenetluse ajal elatist kummalegi hagejale 100 eurot kuus alates 03.08.2022 kuni tsiviilasjas lõpplahendi jõustumiseni. 8 TsMS § 442 lg 5 järgi lahendab kohus otsuse resolutsiooniga mh rakendatud hagi tagamise abinõudega seotud küsimused. Otsuse resolutsioonis ei ole maakohus TsMS § 442 lg 5 nõudeid järginud ega määratud hagi tagamise abinõu küsimust lahendanud. Ringkonnakohus saab rikkumise kõrvaldada ja täiendada kohtuotsuse resolutsiooni lausega, et Tartu Maakohtu 03.08.2022 hagi tagamise määrus tühistada alates kohtuotsuse jõustumisest.
72. Alates 01.01.2022 kehtiva TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab alaealise lapse ülalpidamisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Seega kõik menetluskulud jäävad asjas poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Triin Uusen-Nacke /allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Parrest 9 /allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja