lg 2 p 2, 3 järgi ja karistamises liitkaristusena vangistusega 2 aastat 6 kuud ja 27 päeva Menetluse ese süüdimõistetu vangistusest vabastamise otsustamine Kohtunik Aivar Hint Kohtuistungi sekretär Kätlin Lumi Prokurör kirjaliku arvamusega abiprokurör Toomas Koitmäe Süüdimõistetu Aleksander Kalaus (isikukood: 39203102728; vabanemisjärgne elukoht: xxxxxxxx xx x-x xxxxxxx xxxx xxxxxxxxxxxx, viibib vangistuses) Kaitsja (riigi õigusabi korras) vandeadvokaat Nikolai Kõiv tingimisi enne tähtaega RESOLUTSIOON Juhindudes
MS § 426, § 432 kohus määras:
lg 2 p 2, 3 järgi ja karistatud vangistusega 1 aasta 1 kuu.
lg 2 alusel suurendati karistust Tartu Maakohtu 24.09.2021 poolt mõistetud karistuse ärakandmata osa 1 aasta 5 kuu ja 27 päeva vangistuse võrra. Liitkaristuseks mõisteti 2 aastat 6 kuud ja 27 päeva vangistust.
lg 1 alusel loeti kantuks kahtlustatavana kinnipidamise aeg 28.01.-29.01.2022, so 2 päeva. Kandmata karistuseks 2 aastat 6 kuud ja 25 päeva vangistust. Aleksander Kalaus viibib süüdimõistetuna karistuse kandmisel Tartu Vanglas ning tema karistusaeg algas 28.04.2022 ja lõpeb 22.11.
lg 2 p 2 - mitte tarvitama alkoholi; -
lg 2 p 4 - otsima endale töökoha, omandama üldhariduse või eriala kohtu määratud tähtajaks. Asuma tööle või võtma ennast arvele Eesti Töötukassas 2 nädala jooksul peale vanglast vabanemist; -
lg 2 p 5 - alluma ettenähtud ravile, kui ta on selleks eelnevalt nõusoleku andnud. Pöörduda vanglast vabanemise järgselt hiljemalt 2 kuu jooksul psühhiaatri vastuvõtule ning läbima alkoholismivastase ravikuuri, esitades kriminaalhooldajale tõendi pöördumise ning ravi läbimise kohta; -
lg 2 p 8 - osalema kriminaalhooldusametniku poolt määratud sotsiaalprogrammis;
lg 2 p 9 - alluma elektroonilisele valvele, kui ta on selleks eelnevalt nõusoleku andnud. Määrata elektroonilise järelevalve pikkuseks 2 kuud. Kinnipeetava iseloomustusele on lisatud dokument, millest nähtub, et 19.01.2023 teostas kriminaalhooldusametnik Mariliis Juuse elukohakontrolli aadressil xxxxxxxx xxxxxxxxxx xxxxx xxxxx xxxxxx xxxxx xxxxxx xx-x, et kontrollida Aleksander Kalause elukoha sobivust elektroonilise valve seadmete paigaldamiseks. Kriminaalhooldusametniku hinnangu kohaselt on elukohas võimalik kohaldada elektroonilist valvet, täidetud on kõik eeldused: elukoha omaniku ja korteris elava abikaasa nõusolekud; elektrienergiaga varustatud, elukohas olemas GSM levi. Prokuröri kirjalikust seisukohast nähtub, et prokurör nõustub Tartu Vangla seisukohaga ja ei toeta Aleksander Kalause tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega. Kohtuistung 21.04.2023 Süüdimõistetu Aleksander Kalaus osales kohtulikus arutamises kaugülekuulamise vahendusel. Süüdimõistetu kinnitas, et soovib tingimisi ennetähtaegselt vabaneda. Elama asub ta xxxxxx xxx xxxxxx xxxxx xxxxxxxxxx. Seal elab tema xxxxxxxx M.K ja 5-aastane, xxxxxx eelmisest kooselust laps ja jaanuaris sündinud ühine laps. Suhted abikaasaga on head, abikaasa käib igal kuul pikaajalisel kohtumisel, nad on ära leppinud. Hetkel viibib süüdimõistetu vanglas kolmandat korda. Alkoholiga tulevad tal mingisugused ideed ja tänu sellele on kuriteod toimepandud. Kui ta on kaine, siis probleeme ei ole. Alkoholi hakkas süüdimõistetu tarvitama alaealisena. Vabanedes soovib ampulli panna ja proovib midagi ette võtta. Soovib minna alkoholismivastasele ravile. Narkootikume tarvitab alates 13-aastaselt. Amfetamiin tuleb siis mängu, kui ta on alkoholijoobes ja tahab kaineks saada. Alkoholijoobes tuleb huvi ka narkootilise aine vastu ja siis tulevad ka kuriteod. Sellepärast soovib süüdimõistetu minna ravile, kuna ei taha, et pere selle all kannataks. Kriminaalhooldusametniku ettepanekuga kohustuste määramiseks ta on nõus. On nõus, et talle määratakse elektrooniline valve. Vanglas läbis sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“. Töökoht on teada, on koguaeg ehituse peal olnud. Oskab üldehitusel kõike teha. Hetkel õpib 9-klassis ja õppetöö saab läbi juunis. Süüdimõistetu kaitsja avaldas kohtuistungil, et antud juhul on nii poolt- kui ka vastuargumente. Vangla ja prokurör ei toeta Aleksander Kalause tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamist ning lähtuvad eelkõige sellest, et isik viibib vanglas kolmandat korda. Samas leiab kaitsja, et on 3 nii õiguslikud kui ka põhjenduslikud alused, mis annavad aluse Aleksander Kalaus vabastada tingimisi enne tähtaega vangistusest elektroonilise valve alla. Kohtuistungil avaldatud dokumentidest nähtub, et Aleksander Kalaus on vanglas käitunud korralikult ja rikkumisi ei ole olnud. Ta õpib koolis ja on läbinud sotsiaalprogrammid ning kohtuistungil avaldas, et soovib jätkata alkoholismiraviga. Kui Aleksander Kalaus vabastada tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelvalve kohaldamisega ja võttes arvesse kriminaalhooldaja ja vangla poolt tehtud ettepanekut, siis need on kõigiti tervitatavad ja toetavad isiku positiivset käitumist. Tuleb arvestada, et negatiivse küljena on märgitud, et toime on pandud tegu abikaasa vastu. Kuid nüüd aeg on näidanud, et nad on ära leppinud ja abikaasa on nõus meest enda juurde elama võtma. Neil on väike laps, kes sündis 11.01. ja ta vajab kõigiti toetamist ja vajab isa. Vanglast ennetähtaegsel vabanemisel on isikul töökoht ning oskused olemas ja ta saaks teenida lisaraha, millega saaks toetada perekonda ja tasuda varasemad võlad. Elektroonilise valve kohaldamiseks on tingimused olemas. Kaitsja palub kohtul kaaluda kõiki poolt- ja vastuargumente ja kohaldada Aleksander Kalause suhtes elektroonilist järelvalvet ja vabastada ta tingimisi enne tähtaega ja asendada see elektroonilise valve kohaldamisega ja selle tähtajaks oleks vangla poolt märgitud tähtaeg. II Kohtu põhjendused
lg 1 p 1 kohaselt teise astme kuriteos süüdlase võib kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt ühe kolmandiku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud, ning nõustunud käesoleva seadustiku § 75 lõike 2 punktis 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega. Aleksander Kalaus on temale mõistetud karistusajast ära kandnud vähemalt ühe kolmandiku, seega on olemas formaalne alus tema vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks elektroonilise valve kohaldamisega. Kohus märgib esmalt, et üksnes sätestatud tähtaja saabumine ja sellega formaalsete eelduste täidetus ei anna iseenesest süüdimõistetule subjektiivset õigust vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabanemiseks, vaid kohtul tuleb arvestada ka sisuliste eelduste täidetusega (RKKKm nr 3-1-1-18-11 p 9.1).
lg 4 kohaselt arvestab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus leiab, et positiivsete asjaoludena väärivad märkimist, et süüdimõistetul Aleksander Kalausel on vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabanemise korral olemas elektroonilise valve nõuetele vastav elukoht (aadressil: xxxxxxx xx-x xxxxxx xxxxxx xxxx xxxx xxxxxxxxxxx) ja võimalus asuda tööle xxxxxxxxx OÜ-s, mille kohta on xxxxxxxx OÜ juhataja esitanud vastavasisulise garantiikirja. Lisaks eeltoodule on positiivne, et süüdimõistetu on vangistuse vältel läbinud sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“ ning alustanud 07.09.2022 õpinguid põhikooli 9. klassis ja on huvitatud põhikooli lõpetamisest. Hiljem soovib võimalusel omandada keevitaja kutse. Kehtivad distsiplinaarkaristused vangistuse jooksul puuduvad. Negatiivsed on süüteo toimepanemise asjaolud ja süüdimõistetu isik. Aleksander Kalaus on varasemalt korduvalt kriminaalkorras karistatud isik, vangistuses viibib kolmandat korda. Aleksander Kalaus viibib vangistuses ja kannab käesolevalt karistust vastavalt Pärnu Maakohtu 16.06.2022.a. kohtuotsusele – karistuseks on mõistetud kohtuotsuste kogumis liitkaristusena 2 aastat 6 kuud ja 25 päeva vangistust. Viidatud kohtuotsusest nähtuvalt pani süüdimõistetu varasema kohtuotsusega määratud katseajal toime teise inimese tervise kahjustamisega ja samuti valu tekitava kehalise väärkohtlemise toime korduvalt ning lähisuhtes
lg 2 p 2, 3 järgi erinevatel aegadel kolme kannatanu suhtes s.h on ühel juhul olnud kannatanuks ka 4 süüdimõistetu abikaasa (vt. Pärnu Maakohtu 29.04.2022.a. määrus A. Kalausi vahistamiseks). Süüdistatava teod kuritegude toimepanemisel on olnud jõhkrad – näit. 21.02.2022.a. lõi A. Kalaus ühele kannatanule kahel korral rusikaga ja ühel korral jalaga näo piirkonda, 28.01.2022.a. lasi süüdimõistetu teisele kannatanule pipragaasi näopiirkonda ning 28.04.2022.a. kägistas süüdimõistetu kolmandat kannatanut xxx xxxxxxxx kätega kaelast ning lõi kannatanule kahel korral käega näkku. Lisaks vägivallategudele (korduvad kehalised väärkohtlemised) on Aleksader Kalaus varasemalt toimepannud süütegusid omandi vastu (vargused) ja süütegusid vara vastu (kelmus), põhivabaduste rikkumisi (teise isiku identiteedi ebaseaduslik kasutamine), liiklussüütegusid (mootorsõiduki juhtimine joobeseisundis ning sõiduki süstemaatiline juhtimine juhtimisõiguseta isiku poolt). Negatiivne on, et süüdimõistetul on pikaajaline alkoholi ja narkootiliste ainete tarvitamise kogemus. Kokkupuuted alkoholi ja narkootiliste ainetega algasid A. Kalausel juba alaealisena. Sealjuures on isiku elus olnud perioode, kui ta tarvitas nii alkoholi kui ka narkootilist ainet (amfetamiin) igapäevaselt ning on olnud juhtumeid, kui tarvitas nii alkoholi kui narkootilist ainet sisuliselt koos ühe korraga. Kinnipeetava iseloomustuse kohaselt tarvitas süüdimõistetu jaanuaris 2022 seltskonnas kanget alkoholi ja seejärel ka amfetamiini. Kinnipeetava iseloomustuse andmetel on kuriteo toimepanemise soodusteguriks alkohol - Aleksander Kalaus on kuriteod toime pannud alkoholijoobes. Asja materjalidest nähtub, et süüdimõistetul on olnud probleeme katseajal käitumiskontrolli kontrollnõuete täitmisega. Nähtuvalt Harju Maakohtu 09.06.2022.a. kohtumäärusest kriminaalasjas nr 1-21-3802 on leidnud tõendamist, et katseajal rikkus A. Kalaus käitumiskontrolli kohustust, kui viibis talle kindlaksmääratud elukohast ilma kriminaalhooldaja loata eemal rohkem kui 15 päeva. Kuigi kinnipeetava puhul esineb positiivseid asjaolusid, ei kaalu need kohtu hinnangul üles negatiivseid, millel kohus eelnevalt peatus ning milliseid peab kohus kaalukamateks
Vangistuseaduse § 6 lg 1 kohaselt on vangistuse eesmärk kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele ja õiguskorra kaitsmine. Ülaltoodud positiivseid ja negatiivseid asjaolusid kogumis arvestades ei tekkinud kohtul piisavat veendumust selles, et karistus on oma eesmärgi täitnud ja kinnipeetav on võimeline jätkama vabaduses õiguskuulekat elu ning ka selles, et Aleksander Kalaus ennetähtaegselt vangistusest vabanedes suudab nõuetekohaselt katseaja ja kriminaalhoolduse tingimusi täita. Kõike eeltoodut arvesse võttes leiab kohus, et Aleksander Kalause ennetähtaegseks vangistusest vabastamiseks alused puuduvad ja ta tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegne vabastamine karistuse kandmiselt ei ole põhjendatud ja ei ole ka kooskõlas õiguskorra kaitsmise huvidega. Menetluskulud. Asja läbivaatamisega seonduvate menetluskulude määramist põhjendab kohus järgnevalt. KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale makstud tasu. Vastavalt KrMS § 43 lg-le 2 kaitsja määrab kohus, kui isik ei ole endale kaitsjat valinud, kuid on taotlenud kaitsja määramist. Vastavalt riigi õigusabi seaduse § 4 lg 3 p-le 1 on riigi õigusabiks määratud kaitse kriminaalmenetluses. Kaitsja on esitanud kohtus taotluse riigi õigusabi suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks, millest nähtuvalt on kaitsja osutanud Aleksander Kalausele riigi õigusabi summas 151,20 eurot (s.h käibemaks 25,20 eurot). Kohus leiab, et kaitsja esitatud taotlus on põhjendatud rahuldada osaliselt, kuna taotluses on istungiajaks märgitud 60 minutit, tegelikult kestis kohtuistung 37 minutit. Justiitsministri 26.07.2016 määruse nr 16 „Advokaadile riigi õigusabi tasu maksmise ja kulude hüvitamise kord“ (edaspidi 5 kord) § 1 lg 1 teise lause kohaselt arvestatakse tasu ühe minuti täpsusega ning ümardatuna järgmise täiseuroni, kui käesolevas määruse ei ole sätestatud teisiti. Korra § 1 lg 2 kohaselt tasu arvestamisel menetlustoimingul osalemise eest lähtutakse menetlustoimingu protokollis esitatud või muudest asjassepuutuvatest andmetest. Korra § 1 lg 4 kohaselt tasu arvestamisel kohtuistungil osalemise eest lähtutakse kohtuistungi protokollis esitatud või muudest asjassepuutuvatest andmetest. Seega tuleb kohtu hinnangul kaitsjale kohtuistungil osalemise eest väljamõistetavat tasu vähendada 27 euro võrra ning kaitsja esitatud tasutaotlus kuulub rahuldamisele summas 118,80 eurot (s.h käibemaks 19,80 eurot). KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab menetluskulud süüdimõistetu ning kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuses määratakse kulude hüvitaja ja kulude suurus. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks tuleb Aleksander Kalauselt välja mõista kriminaalmenetluse kuluna riigi õigusabi tasu 118,80 eurot riigi kasuks. allkirjastatud digitaalselt) Aivar Hint Kohtunik 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.