) § 442 lg 10). apellatsioonkaebuse esitamiseks Pooled võivad siiski esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Lihtmenetluses (
) menetletavas asjas esitatud apellatsioonkaebuse võtab ringkonnakohus menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit (
Samuti juhul kui vaidlustatakse menetluskulude kindlaksmääramist ja vaidlustatav summa ületab 280 eurot. Menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (
Hageja nõue ja poolte seisukohad 1. Advokaadibüroo Lepmets & Nõges OÜ (hageja) nõuab Tehnovõrkude Ehituse OÜ-lt (kostja) põhivõla summas 1702,68 eurot tasumist, sissenõutavaks muutunud viivise summas 153,27 eurot tasumist ja edasiulatuva viivise tasumist alates hagi esitamisest kuni põhinõude täieliku täitmiseni määras 0,5% päevas arvestatuna põhinõudelt, kuid mitte rohkem kui põhinõude ulatuses. Hageja tõi esile järgmised asjaolud: - kostja võttis hagejaga ühendust 15.02.2021 rakenduse Facebook sõnumite kaudu sooviga järgmisel päeva konsulteerida; - hageja ja kostja vestlesid telefoni teel 16.02.2021, mille käigus selgus, et kostjal on rohkesti probleeme gaasi varastavate majapidamistega ning vajab abi viimastega seonduvate menetlustega suhtluses nii lepingupartnerite, Politsei- ja Piirivalveameti kui ka Konkurentsiametiga, kes kostja tegevusele järelevalvet teostab; - 16.02.2021 kell 14.00 hakkas kostja hagejale edastama kirjalikke materjalide ülesannete täitmiseks, sh oli esimene e-kiri 67 lisaga, teine e-kiri 110 lisaga, kolmas e-kiri 9 lisaga, neljas kiri 50 lisaga, viies e-kiri 117 lisaga, kuues e-kiri 53 lisaga, seitsmes e-kiri 8 lisaga, kaheksas e-kiri 70 lisaga ning viimane e-kiri oli 6lk pikk koos graafikutega; - hageja ja kostja allkirjastasid kliendilepingu 18.02.2021 kell 10.17; - lepingu allkirjastamisele järgnes koheselt kostja kontoris enam kui kolme tunni pikkune koosolek, milles osalesid kaks hageja advokaati. Koosoleku käigus tutvustas kostja põgusalt edastatud materjalide sisu, oma äritegevuse eripärasid, aktuaalseid probleeme ning kostja varasemaid tegevusi sarnaste probleemide lahendamisel. Koosoleku käigus tuvastasid hageja advokaadid kostja tegevuses mitmeid puudujääke ning esitasid ettepanekud protsesside ja dokumentide korrastamiseks. Hageja advokaadid tuvastasid muuhulgas, et kostja poolt kasutatav objekti ülevaatuse akt ei vasta maagaasi seaduse §st 25 ja majandus- ja kommunikatsiooniministri 25.06.2007. a määruse nr 54 §-st 3 2 tulenevatele nõuetele ning vajab täiendamist. Eeltoodust tulenevalt edastas kostja seaduslik esindaja juba koosoleku ajal muudatuste tegemiseks hageja e-mailile vastavasisulise akti põhja; - pärast koosoleku toimumist tagastas hageja samal päeval kostjale akti täitmiseks esitatavate juhistega kell 16.17. Paralleelselt jätkas kostja esindaja aktuaalsete probleemide kiirkorralist lahendamist nõudvate e-kirjade edastamist. 49 minutit hiljem tagastas kostja esindaja hagejale kõnealuse akti koos kostja töötaja poolt tehtud muudatuste ja sooviga, et hageja tehtud tööd kontrolliks; - 19.02.2021 edastas kostja järgmise 10 lisaga e-kirja koos sooviga, et hageja advokaadid kontrolliksid ja parandaksid hageja töötaja K. H. poolt tehtud kandeid. Sellele järgnevalt edastas kostja esindaja samal päeval hageja advokaatidele veel 7 e-kirja koos 14 lisaga. Hageja vaatas saabunud materjalid läbi ning edastas kliendile kirjaliku vastuse koos päringuga täiendava informatsiooni kogumiseks; - 22.02.2021 teatas kostja, et tegeleb hageja infopäringuga ning ühtlasi edastas hageja advokaatidele järgnevad 5 e-kirja koos 8 lisaga. Vastuseks hageja päringule edastas kostja järgmised 5 e-kirja koos kahe lisaga; - 01.03.2021 edastas hageja seaduslik esindaja kostjale arve summas 1702,68 eurot. Samal päeval vastas kostja lakooniliselt, et ei ole arvega nõus; - töö tulemusena valmis maagaasi seadusele ja majandus- ja kommunikatsiooniministri 25.06.2007. a määruse nr 54 nõuetele vastav akt, mida hageja ei jõudnudki kostjale edastada kuivõrd varasemalt keeldus kostja tasumast õigusabi eest esitatud arvet; - kliendileping lõpetati poolte kokkuleppel 02.03.2021. Kostja on kohustatud tasuma hagejale nii põhi- kui kõrvalnõude, sest hageja ja kostja vahel on sõlmitud käsundusleping, mille alusel on osutatud õigusteenust, hageja on täitnud oma lepingulise kohustuse osutada kostjale õigusteenust ning kostja on rikkunud oma lepingulist kohustust maksta hagejale õigusteenuse osutamise eest kokkulepitud tasu. Käesoleval juhul on kaks majandus- ja kutsetegevusest tegutsevat juriidilisest isikust ettevõtjat, so hageja ja kostja, kokku leppinud viivisemääras 0.5% päevas. Hea usu põhimõttest lähtuvalt esitab hageja viivisenõude ulatuses, mis vastab põhivõlgnevusele ja loobub põhivõlgnevust ületavalt osalt makstava viivise nõudest. Hageja palus jätta menetluskulud kostja kanda. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja kandnud menetluskulusid kokku 2030 eurot, mis koosneb lepingulise esindaja kulust summas 1 730 eurot ja riigilõivust summas 300 eurot. Hageja kinnitas, et kõik kulud on kantud käesoleva tsiviilasjaga. Hageja palub määrata, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. 2. Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Kostja peamised vastuväited olid järgmised: - kostja on maagaasi võrguettevõtja, kes vajas õigusabi, sest 2021 aasta talvel ilmnesid mitmed gaasivargused. Õigusabi saamiseks pöördus kostja hageja poole; - pooled sõlmisid kliendilepingu 18.02.2021; - hageja jättis endast mulje kui advokaadibüroo, kes on kursis maagaasiseadusega ja muude õigusaktidega, mis reguleerivad maagaasi müüki. Hageja viis kostja eksitusse. Hageja advokaadid pole ilmselgelt spetsialiseerunud maagasiseaduse alal; 3 - hageja nõudel toimus kokkusaamine kostja kontoris, kus ilmnes, et hageja advokaadid polnud tutvunud neile kostja poolt e-posti teel saadetud e-kirjadega, mistõttu näitas kostja hagejale kontoris veelkord saadetud e-kirjasid 3 tunni vältel. Seega arvel olev kirje, et hageja tutvus e-kirjadega 3,5 tundi enne, on ebaõige. Kohtumine katkestati lõunapausiks. Pärast kohtumist kinnitas hageja, et on probleemist aru saanud. Kohtumine oli aja raiskamine, sest advokaadid tutvusid seal kohtumisel neile saadetud e-kirjadega; - hageja leidis, et antud situatsioonis on kõige mõistlikum parandada akti vorm, mida gaasi ebaseadusliku kasutamise tuvastamisel koostab ettevõtja esindaja gaasi ebaseaduslikult kasutanud isiku või tema esindaja juuresolekul. Akti parandamiseks saatis kostja akti, mida kostja oli gaasi varguse puhul koostanud ning hageja ainult täiendas kostja poolt saadetud akti. - kostja nõustub, et akti muutmisele võis kuluda 0,68 tundi. Kostja palub jätta menetluskulud hageja kanda. Hageja esindaja tunnitasu ja ajakulu ei pea kostja põhjendatuks. Kuna tegemist oli vähekeeruka asjaga on mõistlik tunnihinnaks arvestada 100 eurot (ilma käibemaksuta). Hagiavalduse lisad pole sisult aeganõudvad. Kulude nimekiri on umbmäärane. Mõistlik ajakulu saab esindajal olla maksimaalselt 7,5 tundi. Seega võiksid hageja menetluskulud moodustada maksimaalselt 1100 eurot (sh riigilõiv 300 eurot). Kohtu seisukoht 3. Kohus, tutvunud poolte väidete ja asjas esitatud tõenditega, leiab, et hagi tuleb rahuldada. Kohtu põhjendused on alljärgnevad. 4. Hageja on esitanud raha saamisele suunatud nõude – hageja palub kostjalt välja mõista põhivõla 1702,68 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise summas 153,27 eurot ja edasiulatuva viivise alates hagi esitamisest kuni põhinõude täieliku täitmiseni määras 0,5% päevas arvestatuna põhinõudelt, kuid mitte rohkem kui põhinõude ulatuses. Hageja nõue võiks kuuluda rahuldamisele VÕS § 108 lg 1 alusel, mille kohaselt, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Kohus peab hagi rahuldamiseks seega kindlaks tegema, kas kostjal on hageja ees raha maksmise kohustus, mida ta on rikkunud. 5. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja kliendilepingu, mis on hageja ja kostja poolt 18.02.2021 allkirjastatud (dtl 336-341). Hageja ja kostja on kohtuistungil kinnitanud, et vaidlus puudub selles, et nimetatud leping on sõlmitud (dtl 487). Eeltoodust tulenevalt loeb kohus tuvastatuks, et hageja ja kostja vahel oli sõlmitud 18.02.2021 kliendileping. 6. Kohus leiab, et esile toodud asjaoludel sõlmisid hageja ja kostja õigusabiteenuse osutamiseks käsunduslepingu VÕS § 619 mõttes (vt ka Riigikohtu 13.04.2016 otsus 3-2-1-181-15, p 40). Viidatud sätte kohaselt kohustub käsunduslepinguga üks isik (käsundisaaja) vastavalt lepingule osutama teisele isikule (käsundiandja) teenuseid (täitma käsundi), käsundiandja aga maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud. VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. 7. Kliendilepingu punktist 1.1. järeldub, et hageja ja kostja leppisid kokku, et büroo osutab kliendile lepingu alusel õigusteenuseid (tööülesanded). Täpsemad tööülesanded lepitakse kokku e-kirja ja telefoni teel. Poolte kokkuleppel võib büroo täita ka eelpool nimetamata tööülesandeid, nõustades klienti õigusalastes küsimustes, esindades ja kaitstes klienti kohtus, vahekohtus, kohtueelses menetluses ja mujal, koostades kliendile vajalikke dokumente ja tehes kliendi huvides muid toiminguid. Lepingu punkti 4.1. järgi tuli kliendil tasuda büroole tööülesannete täitmise eest tunnihinna alusel, milleks on 130 eurot tunnis, 4 millele lisandub käibemaks. Lepingu punkti 5.1. järgi esitab büroo kliendile perioodilise arve, mis sisaldab nii tasu tööülesannete täitmise eest kui ka tööülesannete täitmisega seotud kulusid. Kliendil oli kohustus arve tasuda 7 kalendripäeva jooksul, arvates arve väljastamisest büroo poolt, kui arvel pole märgitud teistsugust maksetähtpäeva. Punkti 5.2. järgi oli tööülesannete täitmisel minimaalseks arvestusühikus 1 minut. Arveldamisele kuulus kogu büroo poolt kliendi ülesandel teostatud töö, sh telefonikõnelused ja kirjavahetus kliendiga. Arveldamisele kuulus ka kliendile tööülesannete täitmise sisust ja seisust ülevaate andmisele kulunud aeg ning aeg, mis on kulunud kliendi selgitustaotlustele vastamiseks. 8. Hageja edastas 01.03.2021 kostjale arve nr LN810 summas 1418,90 eurot (lisandus käibemaks 283,78 eurot) (dtl 386-387). Arve kirjeldusest nähtuvalt seisnes osutatud teenus järgnevas: 1. kliendi poolt edastatud materjali analüüs, seadusandluse ja kohtupraktika analüüs, büroosisene arutelu 3,5 tundi (120 eurot/
§-st 367 lähtuvalt ja hageja taotlusel alates hagi esitamisest, so alates 27.03.2021, kuni põhinõude täitmiseni vastavalt kliendilepingu p-s 5.
lg 5 alusel tähelepanuta, kuna need ei oma asja lahendamisel tähtsust ega mõjuta asja tulemust. Menetluskulud 15.
Kuivõrd kohus rahuldab hagi, jäävad viidatud sätte aluse tsiviilasja menetluskulud kostja kanda 16.
lg 1 p 1 alusel määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks käesolevas kohtuotsuses.
lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. 17. Hageja on esitanud 16.03.2023 kohtule menetluskulude nimekirja (dtl 499-500). Selle kohaselt on hageja kandnud menetluskulusid kokku 2030 eurot, mis koosneb lepingulise esindaja kulust summas 1 730 eurot (14 tunni ja 25 minuti ulatuses tunnihinnaga 120 eurot (ilma käibemaksuta)) ja riigilõivust summas 300 eurot. Võttes arvesse asja vähest keerukust, leiab kohus, et menetluskulude nimekirjas pole kõik kulud põhjendatud ega vajalikud. Võttes arvesse kohtule esitatud menetlusdokumentide sisu on kohtu hinnangul ülepaisutatud ajakulu „pöördumine kohtu poole, vastus kohtu 7 järelpärimisele“ toimingu osas ja „analüüs, suhtlus kliendiga, suhtlus kohtuga, täiendava seisukoha esitamine“ toimingu osas. Esimesena nimetatud toimingu osas saab põhjendatuks pidada 15 minutilist ajakulu ning teisena nimetatud toimingu osas saab põhjendatuks pidada 1 tunni 25 minutilist ajakulu. Muus osas on hageja lepingulise esindaja kulud põhjendatud ja vajalikud ning kooskõlas toimiku materjalidega. Hageja lepingulise esindaja osutatud õigusteenuse tunnitasu 120 eurot (lisandub käibemaks) on mõistlik ning ei ületa keskmist õigusteenuse eest makstavat tasu. Kohus kostja vastuväidetega ei nõustu. Hageja menetluskulude nimekiri vastab
lg 1 nõuetele, sest sellest nähtub, milline kulu on tekkinud, millised on teostatud toimingud, neile kulunud aeg ja esindaja tunnitasu määr. Kostja seisukohast ei järeldu, millest lähtuvalt on tema esitatud ajaarvestus põhjendatud. Menetluskulude vähendamise põhjuseks ei saa olla üksnes vastaspoole seisukoht, et õigusteenuse osutamiseks tehtud toimingutele kulub vähem aega (Riigikohtu 26.10.20211 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-8811, p 12). Hageja on tasunud asjas ka riigilõivu 300 eurot. Riigilõiv on kohtukulu (
Tegemist on põhjendatud kuluga, mis tuleb hagejale hüvitada. Seega on hageja põhjendatud ja vajalike menetluskulude suurus kokku 1870 eurot (1570 eurot lepingulise esindaja kulu ja 300 eurot riigilõiv). 18. Eeltoodut arvestades ning lähtudes menetluskulude jaotusest tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskulude katteks hüvitis 1870 eurot. Lisaks peab kostja tulenevalt hageja taotlusest tasuma hüvitatavatelt menetluskuludelt
lg 4 järgi viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni. (allkirjastatud digitaalselt) Triin Siimpoeg kohtunik 8
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.