KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Maret Hallikma Otsuse tegemise aeg ja koht 05.04.2023, Tallinn Haldusasja number 3-22-1014 Haldusasi X Yi kaebus Põhja-Tallinna lin
§ 41
lg 1 järgi on eluruumi tagamine kohaliku omavalitsuse üksuse korraldatav sotsiaalteenus, mille eesmärk on eluruumi kasutamise võimaluse kindlustamine isikule, kes ei ole sotsiaalmajanduslikust olukorrast tulenevalt võimeline enda ja oma perekonna vajadustele vastavat eluruumi tagama. Sätte tähenduses ei ole isik küll suuteline endale ise eluruumi tagama, kuid on muudes aspektides suuteline oma igapäevase eluga iseseisvalt toime tulema. Sotsiaalmajandusliku olukorra all tuleb mõista olukorda, kus sotsiaalsete ja majanduslike tegurite koosmõju tõttu ei ole inimene suuteline ise eluaset ostma või vabaturult üürima. Kuna sotsiaalhoolekandelise abi andmisel tuleb lähtuda esmajärjekorras isiku vajadusest (
§ 3
lõike 1 punkt 1), peab kohaliku omavalitsuse üksus selgitama välja abi saamiseks pöördunud isiku abivajaduse ja sellele vastava abi (
§ 15lõige 1).
Sama paragrahvi lg 2 järgi lähtutakse abivajaduse väljaselgitamisel terviklikust lähenemisest isiku abivajadusele, võttes arvesse tema toimetulekut ja ühiskonnaelus osalemist mõjutavaid asjaolusid, sealhulgas: 1) isiku personaalse tegutsemisvõimega seonduvad asjaolud; 2) isiku füüsilise ja sotsiaalse elukeskkonnaga seonduvaid asjaolusid. Sotsiaalseadustiku üldosa seaduse (SÜS) § 5 lg 1 järgi on isikul esmane vastutus teda ohustavate sotsiaalsete riskidega toimetulekul. SÜS § 11 p-dest 1 ja 2 nähtuvalt on sotsiaalkaitsesüsteemi osaks lisaks riigi ja kohaliku omavalitsuse korraldatud ja antavatele hüvitistele ka isiku ja perekonna omavastutus. Seega on eluruumi hankimise (ostmise/üürimise) kohustus esmajärjekorras kaebajal endal. Alles siis, kui isikul ei ole võimalik endale eluruumi hankida ja tal esineb tuvastatav abivajadus, tekib tal nõudeõigus kohaliku omavalitsuse vastu.
- Eeltoodud sätetest nähtuvalt on kaebajal õigus nõuda vastustajalt eluruumi tagamist, kui ta ei ole ise võimeline endale eluruumi tagama. Samas tuleb arvestada, et kohalikul omavalitsusel puudub kohustus tagada eluase igaühele, kelle omandisse ei kuulu ühtegi eluaset ja kes soovib seda kohaliku omavalitsuse territooriumil saada. Vastustajal tuli kaebaja avalduse lahendamisel hinnata kaebaja abivajadust tervikuna ning otsustada, kas kaebaja poolt taotletav meede vastab kõige enam tema abivajadusele ning ka seda, kas kaebaja on võimeline iseseisvalt või kõrvalise abiga kandma eluruumi üürimisega seotud kohustusi. Kohaliku omavalitsuse poolt langetatav otsus isiku eluruumi üürimist taotleva isikuna arvelevõtmiseks on kaalutlusotsus, mille puhul kohus saab hinnata vaid seda, kas vastustaja on otsuse tegemisel lähtunud asjakohastest kaalutlustest. Kohus hindab vaidlustatud otsuste õiguspärasust nende andmise hetke seisuga (HKMS § 158 lg 2).
- Vastustaja omandis olevate eluruumide üürimist taotlevate isikute arvele võtmise alused on sätestatud Tallinna Linnavolikogu 17.10.2002 määruse nr 56 „Tallinna linna omandis olevate eluruumidega seotud õigusaktide kinnitamine“ (määrus nr 56) lisa 3 „Tallinna linna omandis olevate eluruumide üürimist taotlevate isikute üle arvestuse pidamise kord“ punktis
- Korra punkti 3.1.5 kohaselt võetakse eluruumi mitteomavatena 5
(8)3-22-1014 arvele isikud teistel mõjuvatel sotsiaalsetel põhjustel. Määruse kohaselt koosneb eluruumi taotlemine kahest etapist: 1) isik esitab avalduse eluruumi üürimist taotleva isikuna arvele võtmiseks. Linnaosa eluasemekomisjon teeb otsuse taotleja arvelevõtmiseks või mitte arvele võtmiseks, tutvudes eelnevalt linnaosa sotsiaalhoolekande osakonna arvamusega. Arvele võtmisel otsustatakse, kas taotleja võetakse arvele munitsipaal- või sotsiaaleluruumi üürimise taotlejana; 2) isik esitab avalduse asustamata munitsipaal- või sotsiaaleluruumi üürile saamiseks. Seejärel otsustab eluasemekomisjon, kas teha linnavalitsusele ettepanek vastavalt munitsipaal- või sotsiaaleluruumi üürile andmise kohta. Eluruumi üürilepingu sõlmimise otsustab linnavalitsus oma korraldusega.
- Eluasemekomisjoni 30.03.2022 protokolli nr 3 punktist 19 nähtub, et otsuse tegemisel võeti arvesse, et kaebaja on madala sissetulekuga vanaduspensionär, kes üüriturult korterit üürida ei suuda. Kaebaja on kodututele mõeldud teenuseid kasutanud alates
- aastast, olnud teenusel nii Akadeemia tee 34 SMÜ-s, Kadaka tee 153 SMÜ-s ja praegu dddddd SMÜ-s. Avaldaja ei ela pidevalt dddddd SMÜ-s, vaid viibib tihtipeale Paljassaare sotsiaalmajas, kus elab ta sõbranna. Oma elukorralduse kohta on kaebaja andud ebaselgeid ja põiklevaid vastuseid. Tema käitumine ei võimalda tema abivajaduse kohta tõeseid andmeid koguda. Kaebaja taotles üksinda eluruumi üürimist taotleva isikuna arvele võtmist. Samas nimetab ta Paljassaare sotsiaalmajas elavat sõbrannat oma elukaaslaseks, vastustaja andmetel ööbib kaebaja tihti tema juures Paljassaare Sotsiaalmajas ning toimetatakse nagu üks leibkond. Varasemast ajast on Paljassaare sotsiaalmaja personalile teada kaebajaga seotud alkoholi kuritarvitamise ja vägivallatsemise juhtumid. Viimase teadaoleva informatsiooni kohaselt toimus Paljassaare sotsiaalmajas kaebajaga seotud intsident detsembris 2021, kus väidetavalt purjus kaebaja ründas kiirabi ja politsei töötajaid. Vastustaja hinnangul muutub kaebaja alkoholi tarvitades vägivaldseks ning kaaselanikele ja personalile ohtlikuks. Vastustaja on käesoleva kohtumenetluse käigus selgitanud täiendavalt kaalutlusotsuse aluseks olnud asjaolusid. Põhja-Tallinna Valitsuse sotsiaalhoolekande osakonna arvamused veebruarist aj märtsis 2022 (dtl 21-25).
- Abivajaduse hindamiseks pidi kaebaja esitama vastustajale vajalikud andmed. Sealhulgas vastama küsimustele oma tegeliku elukoha ja elukaaslase kohta. On määrava tähtsusega, kas kaebaja elab üksi või leibkonnas, sest sellisel juhul peaks hindama leibkonna abivajadust, mida kaebaja aga tundub soovivat vältida. Ka kohtule esitatud selgitused on vastuolulised.
- Kuna kaebaja on füüsiliselt terve inimene ja kõrvalabi vajadus puudub, siis hindas komisjon õigesti, et kaebaja abivajadusele vastab paremini resotsialiseerimisteenus dddddd SMÜ-s. Vastustaja on selgitanud, et dddddd on resotsialiseerimisteenus ühiselamus, kus kliendile on võimaldatud elamine kööginurga ja dušširuumiga ühiselamutoas, tuba on möbleeritud ja ka voodipesu on teenuseosutaja poolt. Voodipesu vahetatakse 2 korda kuus, mille korraldab teenuse osutaja ja selle pesemise eest kliendid ei maksa. Lisaks on võimalik saada tasuta võla- ja majandusnõustamisteenust, sotsiaaltöötaja tuge ja juhendamist asjaajamistel (töö otsimisel, asutustega suhtlemisel jne). Oma eluruumi ei saa kutsuda külalisi. Majutuse eest tasub klient sõltuvalt tehtud kuludest kuus keskmiselt 160 eurot, kuid omavalitsusele on teenus oluliselt kallim. Paljassaare Sotsiaalmajas on kliendil kasutada samuti ühiselamutüüpi eluruum, kuid ilma mööblita. Klient tasub oma jooksvad kulud, mis on seotud eluruumi kasutamise kulude ja maja teenuste kasutamisega vastavalt maja hinnakirjale. Isik, kes kvalifitseerub sotsiaalmaja teenusele vajab lisaks eluruumile ka oma vaimsest või füüsilisest haigestumisest tingitult kõrvalabi igapäevaste tegevuste sooritamisel, abi asjaajamisel, nõustamist maja personali poolt. Majaelanikud saavad endale kutsuda külalisi, kuid mitte ööseks. Paljassaare Sotsiaalmajas hindab Põhja-Tallinna Valitsuse sotsiaalhoolekande osakonna sotsiaaltöötaja majaelaniku toimetulekut, selgitab välja milles, kui palju ja millise maksumusega kõrvalabi ta vajab. On see koduabi (eluruumi korrastamine, ravimite ostmine, toiduainete, majapidamistarvete tellimine) või isikuabi 6
(8)3-22-1014 (abistamisel füüsilist kontakti vajavad tegevused) või abi asjaajamisel, terviseabi korraldamine. Seejärel suunatakse majaelanik sotsiaalmaja poolt osutatavale koduteenusele. Seega lisaks üürilepingule, mille linna sõlmib ruumi üürile andes, sõlmitakse majaelanikuga sotsiaalmaja poolt juba konkreetne koduteenuste osutamise leping. Kõrvalabi vajaduse muutudes muudetakse hoolduskava. Isiku avalduse alusel kantakse rahvastikuregistrisse tema aadressina sotsiaalmaja aadress talle üürile antud toa täpsusega. 32. Asja materjalidest nähtuvalt on kaebaja toimetulekut ja tervislikku seisundit hinnanud. Kaebaja on füüsiliselt ja vaimselt terve vanaduspensionär, kelle sotsiaalabi vajadus tuleneb eelkõige tema madalast sissetulekust. Iseseisvasse ellu tagasi aitamise ehk resotsialiseerumisteenuse eesmärk on säilitada või parandada inimese või pere toimetulekuvõimet nii, et nad oleksid võimelised võimalikult iseseisvalt ühiskonnas toime tulema (sh tagama endale eluaseme ja täitma sellega kaasnevaid ülesandeid). Sotsiaalmajutusüksusest või ühiselamust edasi on võimalik eesmärkide täitmise ja valmisoleku korral suunduda iseseisvasse ellu (sh leitakse abiga eluase üüriturult). Kaebaja väidab kohtule esitatud seisukohtades, et ta on väga hõivatud olnud erinevate tööde tegemisega. Seega peaks töötamine kajastuma tema sissetulekutes ning tema sissetulekud peaks parandama tema sotsiaalmajanduslikku olukorda sellisel määral, et ta ei peaks enam linna sotsiaaleluruumi vajama, vaid kaebaja vajadustele vastaks püsivam elukoha lahendus näiteks munitsipaaleluruumi näol või üüriturult eluaseme üürimise toetusteenus. Seega vajaks kaebaja siinkohal majandusnõustamisteenust ja tuge asjaajamisel, et tema töötamine ka ametlikult kajastuks ja talle sotsiaalseid garantiisid tagaks. Kohalikul omavalitsusel tuleb isiku abivajaduse väljaselgitamisel jälgida, et abivajadus saaks kaetud mõistlikus mahus võimalikult kiirelt ja efektiivselt. Märgin siinkohal, et
§ 15
lg-s 2 sätestatud tervikliku lähenemise põhimõte tähendab, et isikule tuleb anda abi, mis on vajalik, mitte tingimata aga abi, mida taotleja soovib – seega vajalik ja soovitu ei pruugi kattuda. Vastustajal on seega õigus teha isiku taotlusest erinev otsustus ja määrata taotluses esitatust erinev teenus. Seega peaks kaebaja abivajaduse väljaselgitamine toimuma kaebaja ja vastustaja koostöös. Koostöö eelduseks on mh kaebajapoolne kaasaaitamiskohustus ning kohustus esitada vastustajale õigeid andmeid. Asja materjalidest nähtuvalt ei ole aga kaebaja olnud koostöövalmis.
- Kohus leiab, et arvestades kaebaja elamispinna vajadust ja majanduslikke võimalusi, tema juhendamis- ja abivajadust on vastustaja põhjendatult leidnud, et resotsialiseerimisteenuse osutamine Sõpruse pst 5 ühiselamus vastab kaebaja abivajadusele ning kaebaja ümberpaigutamisega ei parandataks isiku elukvaliteeti. Kuna abivajadus võib olla ajas muutuv, siis tuleb seda hinnata eeskätt teenuse osutamise taotlemise hetkel. Kui abivajadust mõjutavad asjaolud on tänaseks muutunud, võib kaebaja esitada linnale uue taotluse.
- Kuna vastustaja 30.03.2022 protokolliline otsus on õiguspärane, puudub alus kohustada vastustajat kaebaja taotlust uuesti lahendama. Seega jääb rahuldamata ka kaebaja kohustamisnõue. Menetluskulud
- HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebuse rahuldamata jätmisega on otsus tehtud kaebaja kahjuks. Kaebaja menetluskulud jäävad seega tema enda kanda. Vastustaja ei ole menetluskulude hüvitamise taotlust esitanud. Isikute nimede asendamine lahendis
- HKMS § 175 lg 3 sätestab, et andmesubjekti taotlusel või kohtu algatusel asendatakse avaldatavas kohtuotsuses andmesubjekti nimi initsiaalide või tähemärgiga ning ei avaldata tema isikukoodi, sünniaega, registrikoodi, aadressi ega muid andmeid, mis võimaldavad teda üheselt identifitseerida. Riigi- või kohaliku omavalitsuse asutuse, avalik-õigusliku juriidilise isiku või muu 7
(8)3-22-1014 avaliku võimu kandja andmeid kohtulahendis ei varjata. Kohus asendab avaldatavas kohtuotsuses omal algatusel kõigi otsuses mainitud isikute nimed tähemärkidega. (allkirjastatud digitaalselt) Maret Hallikma 8
(8)